Teema: Pidevalt tunne, nagu oleks teerulli alla jäänud

Kommentaar eemaldatud

Foorumi kasutamise kodukord:
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli moderaator

#3346808:

Füüsiline vorm on kehvake, pole spordiinimene. Kas asi võibki olla halvas vormis? Vanust ka juba 45, kas treenimatus annab nüüd järjest enam halva enesetunde näol tunda?

Jah.
Vähe liikuval inimesel hakkab aju ka kannatama, sest just ainult liikumise ajal toodab aju teatud vajalikke aineid. Kehakaal ei olegi nii väga teema. Tähendab, eks ta on ka, aga aju on peamine.
Loe seda:
https://www.apollo.ee/tugev-aju.html
Hiljuti oli Elisa raamatuäpis ka olemas see raamat.

….töötan kodus ja väikese koormusega (raamatupidamine)….

….ja olen kodune praegu veel…..

Ilmselgelt on ju tegemist vähesest liikumisest ja vähesest koormusest tingitud hädaga. Liikumine ei tähenda ka alati 10km jooksmist või 5x nädalas zumba trenni. Ka suurem töökoormus on liikumine, ka see, et on kohustus vara ärgata ja kodust välja minna on liikumine. Liiga lihtsa ja hea elu sündroom on see teil (juhul kui tervis on kontrollitud, analüüsid korras ja öine uni hea).

Sa teed liiga vähe.
Tänapäeval ei räägita piisavalt sellest, kui halvasti mõjub vaimsele ja füüsilisele tervisele see olesklemine, mingit õiget pinget ei ole, praktiliselt vegeteerid, siis hakkab igasuguseid mõtteid ja haigusi tekkima.
Olen ise selle tee läbi käinud. Stabiilne ja pingevaba elu on idee poolest tore, tean küll. Ka lapsega kodus olles võib sama asi tekkida, aga emad ajavad selle mingite pseudopõhjuste kaela.

Mul sama, ainult et mul tõesti on ka kroonilised valud (valutavad käed, jalad ja selg, massaazhist on abi ainult hetkeks) ja soojal maal käin ka. Ainult et enam ei naudi neid reise, sest mis seal nautida, kui enamuse ajast tahaks pikali olla ja midagi ei jaksa teha. Ma ka kodune. Ja ei saa öelda, et ma teen liiga vähe, mu pere elutempo on selline, et olen tihti nagu orav rattas. Peale selliseid päevi on eriti ränk olemine…Mul ei ole asi selles, et ma väsin ruttu, ma olen kogu aeg väsinud, ka enne pingutust, ka hommikul ärgates jne. Sellist puhanud värsket tunnet nagu polegi. Lisaks on veel pidevalt tunne, nagu oleksin viirushaiguses.

Siiani ei ole aru saanud, mis mind vaevab. Kindlasti ei ole see praegune ilm ega see, et kodune olen, sest need hädad vaevavad mind juba ligi 10 aastat ja algasid need siis, kui käisin täiskohaga tööl.

#3346859:

….töötan kodus ja väikese koormusega (raamatupidamine)….

….ja olen kodune praegu veel…..

Ilmselgelt on ju tegemist vähesest liikumisest ja vähesest koormusest tingitud hädaga. Liikumine ei tähenda ka alati 10km jooksmist või 5x nädalas zumba trenni. Ka suurem töökoormus on liikumine, ka see, et on kohustus vara ärgata ja kodust välja minna on liikumine. Liiga lihtsa ja hea elu sündroom on see teil (juhul kui tervis on kontrollitud, analüüsid korras ja öine uni hea).

Ma olen kodune, aga mul on kohustus hommikul ärgata ja kodust välja minna. Nendel päevadel on väga raske. Nädalavahetusel, kui saan hommikul magada, on tunduvalt kergem. Ja et mul on sama asi juba tööl käies, kui mul oli vaimselt stressav töö, kaks väikelast ja hunnik kohustusi, siis ei saa seda kuidagi hea ja lihtsa elu kaela ajada.

#3347054:

#3347047:

Ma olen kodune, aga mul on kohustus hommikul ärgata ja kodust välja minna. Nendel päevadel on väga raske. Nädalavahetusel, kui saan hommikul magada, on tunduvalt kergem. Ja et mul on sama asi juba tööl käies, kui mul oli vaimselt stressav töö, kaks väikelast ja hunnik kohustusi, siis ei saa seda kuidagi hea ja lihtsa elu kaela ajada.

Jah, tänapäeval peetakse kurnavaks juba nõudepesumasina nupu vajutamist. Kui veel peab autoga trepist treppi sõitma, siis ongi krooniline väsimus ja depressioon kallal.

Veelkord, minu vaevused algasid, kui käisin täiskohaga tööl, tegelesin kahe lapsega ja elasin kiiret elu. Üritasin ka trennis käia, aga loobusin, sest lihtsalt ei jaksanud. Tol ajal ei sõitnud trepist treppi ega tegelenud vaid nupuvajutamisega, vaid peale tööd käisin poes, tegin söögi, käisin lastega õues, tegelesin nendega jne. Niimoodi kõik päevad, üsna üksinda. Ja olin surmväsinud ning selle väsimuse tagajärgi kannatan siiani, kuigi enam tööl ei käi (trennis ka mitte, ei jaksa).

Vaata mis talv see on.. november kestab juba kolmandat kuud ja jaanuar tundub 60 päeva pikkune, ja päikest pole ollagi. Veel paar kuud ja hakkab paremaks minema:) D-vitamiin aitab ka natuke. Vähemalt mulle tundub kesktalvise väsimuse puhul, et varem kui ma D vitamiini pidevalt ei võtnud, olin veel väsinum. Jaksu Sulle, teemaalgataja!

Kodus töötamine…
Olen ise seda teinud ja sealt probleemid kõik alguse saavad. Inimesel on vaja siiski kodust välja inimeste hulka. Annab energiat ja alandab ka kaalu. Kunagi üks 70 kanti proua ütles, et kui tema koju jääks, siis poleks põhjust juukseharjagi pähe panna. Ühesõnaga lihtsalt muutud mugavaks.Ta teadis, mis hoiab inimese tegusa ja elurõõmsana.
Omal nahal kogesin ka seda, et ega kodus töötamist keegi tõsiseks tööks pea, rohkem nagu nalja tegemine.

Sama siin, masendav elu- energiat ei ole mitte midagi teha. Kadestan neid inimesi, kes käivad/teevad/suhtlevad….kui saaks veerand nende energiast endale, oleks juba õnnelik.

Olen ka umbes kuu aega kodune olnud ja nõustun paljude eelkirjutajatega, et see võib põhjus olla. Mul on juba sellest kuust ajast nii vastik olla… loid, laisk ja ebaproduktiivne tunne.

#3348177:

Ma olen siin mitu korda kirjutanud, aga korra mainin veel, (kuigi ma ei ole teemaalgataja), et kui mul oleks kodusest mõnusast elust vaevused, oleks lahendus lihtne. Aga mul ei ole, kõik algas siis, kui olin tööinimene ja kestis sel ajal mitu-mitu aastat. Võibolla teistel siis nii on, aga on ka juhtumeid, nagu mina, kus hoopis kurnav ja väsitav töölkäimine ja kodune elu andsid mulle sellise hoobi, et nüüd olengi pooleldi invaliid. Kui lapsed olid väiksed, ei saanud ma kunagi end välja magada, rahulik ööunigi oli vaid unistus. Kuna see kestis aastaid, siis ühel hetkel ütles mu organism üles. Tahaks küll tööle minna, aga pole võimalik, energiat pole. Õnneks ma ei pea, võin ka kodus olla, perele on minust niimoodi rohkem kasu ka. Söön kõikvõimalikke vitamiine ja toidulisandeid, d-vitamiini, rauda, kalaõli, magneesiumi, enesetunnet need paremaks pole muutnud.

Mul ei ole mingit vahet ka suvisel, soojal või päikselisel ajal.

Sama. Olen põneval reisil ka väsinud olemise ja tundega ja muud füüsilised häired annavad ka seal endast märku, kuigi veidi küll leebemalt.

#3348340:

Mul oli ka varasematel aastatel pidev väsimus, lisandus ärevushäire ja paanikahood. See oli motivaatoriks, miks võtsin ennast kätte ja muutsin elustiili. Ei saanud lihtsalt enam vanaviisi. Nüüd jälgin, et magaksin iga päev vähemalt 7 tundi. 3 x nädalas käin ujumas või kõndimas, korra nädalas joogas, kui jõuan. Lisaks teen kodus shindo venitusi. Toitun nii nagu vahemere dieet ette näeb: palju puu ja köögivilju, täisteratooteid, pähkleid, seemneid, kaunvilju, 3x nädalas kala. Lihast ainult linnuliha (3-4 x nädalas kuni 50 g korraga) ja natuke maitsestamata piimatooteid. Poolfabrikaate ei tarbi, maiustusi harva. Lisaks d vitamiin. Mul ei ole enam mingit väsimust ja tunnen ennast hästi, õhtul töölt tulles on küllalt energiat, et toimetada.

Super tubli oled. Kuidas ärevusest ja paanikahoogudest lahti said?
Kas on ka kindlaid maiustusi, mida sööd? Ise just hädas suure magusaisuga hädas.