Teema: Pidulik soe toit

Ei soovita teha Viini šnitslit suurele hulgale, kui teed enne valmis, siis kaotab oma krõbeduse. Olen seda Viinis ise söönud (menüüs oli ka kana- ja sealihast, aga valisin vasika, mis peale eakas mees kelner väga tunnustavalt noogutas) – selline õhtuke, kõrbe, võiga praetud ja otse pannilt. Peale sidruni, anzoovise ja kapparite ei olnud midagi juures.

#3115227:

#3114963:

See asi on volovan eest keeli ja kanaga tal miskit pistmist pole.

Palun vaata üle, misasi on vol au vent ja justnimelt soovitasin ilma volovanita (ehk siis ilma selle lehttaignakorvikeseta, meil on harjumatu süüa liha kastet saia sees).

#3114971:

No hispaania tortilla ja gratä¨, küll sranased poel. Jah, kartulit kasutatakse mõlemas.

Gratään on ahjus küpsetatud kartuliviilakad piimas, hispaania tortilla on pigem kartulitega omlett pannil tehtuna.

Koostisosad on identsed, vahe on ainult piima/koore/muna segu vahekorras.

Ma muidugi tänan tähelepanu eest, aga paku teemaalgatajale ka midagi, mitte ära näri tähti. Või kõlbab see ka menüüsse?

Närin küll ja jään endale kindlaks.
Gratääni originaalretsept:
https://www.marmiton.org/recettes/recette_gratin-dauphinois_13809.aspx
Tortilla ehk hispaania kartuliomleti originaalretsept:
https://www.hogarmania.com/cocina/recetas/huevos/201106/tortilla-patatas-8684.html

#3114229:

või vol au vent (voloveen). ????

Eesti keeles tõesti ei ole voloveen, õige on volovan.

Meil on peolauas tavaliselt 14-16 inimest, perekondlikel tähtpäevadel lähemad sugulased. See on paras ports inimesi ja minu meelest panevad oma piduri siin peale juba toidunõud, milles sellisele inimeste hulgale süüa teha.
Mina olen teinud nt peekonisse keeratud kanafileerulle (täidiseks sinihallitusjuust, või ka tavaline juust segatud peenestatud päikesekuivatatud tomatitega). Midagi taolist : https://nami-nami.ee/retsept/17828/kana_peekonirullid
Kõrvale riis ja roheline salat. On veidi peenem, kui tavaline kana, ja peekon lisab tuimavõitu kanafileele mekki.
Olen teinud kauaküpsetatud pardikoibi. Nb! mitte pardifileed, või tervet parti, vaid just nimelt koibi. Googelda pardikoiva confit.
Suure potitäie hautist olen teinud, nt burgundia pada.
Ka veisepraadi oleme teinud, aga see nõuab oskust, ahjutermomeetrit, ja siin võivad inimeste arvamused väga lahku minna. Mis ühele toores, teisele üleküpsenud. Praeks sobiv veisetükk on kallis ka.
Sinimerekarpe leemega oleme ka teinud. See on ka rohkem supp. Aga kui on rikkalikum külmlaud, siis soe toit võib ju olla kergem. Meil on ka ilusad supikausid olemas ja tirin, see ka seletab meie supilembust.
Kui siiski jääda esialgu veel sealiha juurde, siis tavalise ahjuprae asemel, mis tehakse enamasti kaelakarbonaadist, võib ju liikuda sammukese edasi ja pakkuda sea sisefileed mõnes huvitavamas kastmes. Igasugused apelsini jm kastmed on ju sealihale.

Selge, kui nali, siis nali.
Edaspidi ütlen “folofan” ja palun seda samuti pidada naljaks – igal juhul mugandatud eestikeelsest terminist ‘volovan” ning originaalkeele hääldusest on see “voloveen” sama kaugel kui Maa Kuust.

Palun täpsusta. Kas sa vaidled selle vastu, et ‘vol au vent’ hääldatakse “voloveen”?

#3114229:

Veiselihast osso bucco, lihtne ja hea, kuigi kaua aega võtab, aga vaeva vähe.

#3114367:

Osso bucco väljanägemise koha pealt nõus, kuda sa ikka pruunikaspunast hautist peenelt serveerid, aga maitse kaalub selle puuduse üles ???? maitserohelist pääle uhada.

Parandame siis selle vea ka ära – osso buco

Tähti närivad siin mõned ikka tublisti.

https://mariliisilover.com/tag/liha/

Siin on 7 lk rohkem ja vähem pidulikke liharetsepte, üks maitsvam kui teine.
Loe, süvene, vali välja ja ütle siin ka, mis meeldis.

Mina olen sellest loetelust pooled retseptid läbi küpsetanud ja pettuma ei ole veel pidanud.

Suuremale seltskonnale on vast kala kõige lihtsam teha ahjus. No kui tahaks, et ilus välja näeb. Võib teha mitu kala ja erinevalt maitsestada.

Põnevaid retsepte on ka nt sea sisefileest, aga see võib tuksi ka minna ja siis sööte saepuru. Kui inimesed on harjunud seapraega, siis ma ei teeks midagi väga harjumatut. Kindlasti välistaks jänese, kuna seda on keeruline süüa. Samut lammas. Ja part.. no selle tegemist peaks ikka paar korda katsetama enne.

Osso bucco on hea mõte. Aga kui inimesi on juba nt 20, siis on päris suurt potti vaja, et igaüks omale kondiga tüki saaks. Muidu suht lollikindel, peab ainult piisavalt maitsestama. Ja teeks siis juba risotot ka sinna juurde 🙂

Pardikoiva confit’d oleks tahtnud soovitada, haudub ise ahjus ja ei ole sugugi mingi pretentsioonikas toit ja peaks kõigile sobima. Aga see on siit juba mitu korda läbi käinud kah.

Sous-vide kala- või kanafileed. Muide, ei pea olema erilist varustust, käib ka veepott pliidil ja õhukindlad minigrip kilekotid ja lihatermomeeter. Aega võtab, mässamist on (säti seda potti osaliselt pliidirauale, et ikka õige temperatuur oleks), aga tulemus on seda väärt ning täiesti tavalisest toorainest saab hoopis teistmoodi struktuuriga, mahlase ja väga maitsva toidu. Samas, ega ma pead ei anna, et see vanem generatsioon selliselt valmistatud lõhet tooreks ei pea või kanafileed salmonellakartuses lausa ära ei põlga. Kui mõtlema hakata, siis pigem just nii juhtubki, seega täiesti asjatu soovitus 🙁

#3117027:

#3116559:

Sekundeerin sellele, kes ütles, et klassikaline Viini snitsel on ilma anshoovise ja kappariteta, garneering on maitseroheline ja sidrunilõiguke.

Teie enda reklaamitud blogija klassika. ????

Ja jah – originaali ja klassika ja algse ja mis iganes Viini šnitsli kaaslased ON “kalad & kapparid”. Neid muidugi EI PEA serveerima, aga siis on see ka vaid lihtsalt paneeritud liha.

Mina elasin 9 aastat viinis. Kappareid ei serveeritud kunagi. Anšoovistest rääkimata.