Teema: Pidusöögi abi

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võid teha küll pärmitaignast ja ilma suure muretsemiseta. Kui suure plaadiga teed, siis ära võta kooki ahjuplaadilt välja ja keri toidukile ümber (võid teha seda siis kui kook on peaaegu maha jahtunud, ei pea muretsema kui kile uduseks läheb). Ja selliselt transpordi kuhu soovid. Mu ema teeb tihti suure koguse pirukaid ja kui ma nüüd hästi meenutan, siis ta paneb tegelikult täitsa kuumad pirukad kilekotti ja tõsi – need püsivad mitu päeva väga pehmed. [/tsitaat]

Soe asi kilekotis väga pikalt hoituna läheb suht kähku hapuks.

Ma ei saanud nüüd aru, kas tahad kooki teha või mingit soolast pirukat?
Kui sa just kuukulguriga ei kavatse sõita, siis sileda maantee peal kannatab iga asi trantsportimist.
Tee biskviitrulli, plaadikooki, küpsisetorti, õunakooki, väikeseid saiakesi.. oh issake – kõike saab ju vedada autoga!
Mugav on teha suur soolane ahjupirukas, pizza, seenepirukad…
Ma väga täpselt ei saanud aru, milles küss. Minu arvates saab absoluutselt kõike vedada – supist salatini ja viinast seapraeni.

Kui kuumalt kilekotti või ka mõnda muusse nõusse pandud saiaksesd ära jahtuvad, siis minu kogemuste põhjal lähevad need küljed, mis vastu kotti või potti on, ligaseks. Mina panen saiakesed tulisena köögirätikuga kaetud kaussi ja rätik veel peale. Kui tundub, et saiad said pealt vähe kõvad, siis panen sellele pealmisele rätikule kilekoti peale, et niiskus jääks kõik sisse.

Mina tahtsin ka võileivatorti soovitada. See tahabki varem valmis tegemist saada. Kui autoga lähed, siis paned pagasnikusse ja transportimine pole probleem.

Pärmitaignaga on tõesti nii, et samal päeval on kõige maitsvam ja kui tainas hästi ei õnnestu, siis järgmisel päeval on kuiv ja tuim. Aga õnnestunud taigna ja niiskust sisaldava täidise puhul võib kolmandalgi päeval olla parem kui mõne teise vastvalminud küpsetis.

Magusatest kookidest on näiteks kräsupea see, mille pead kohe eelmisel päeval valmis tegema. Tegelikult enamus torte on minu meelest sellised, et teisel päeval on paremini niiskunud ja maitsed kõlavad paremini kokku. Siis veel rullbiskviidid. Kook imbubki seistes paremini läbi ja kui kilesse oled pakkinud, siis ei kuiva ka. Tuuletaskud võid teha eelmisel päeval valmis, samuti ka täidise. Jahtunud taskuid hoiad kilekotis. Peopaigas täidad ära. Või kui on olemas korvikeste jaoks vormid, siis võib küpsetada soolaseid või magusaid korvikesi ja neid peokohas täita. Või teed täidise ise, aga poest võtad korvikesed. Krõbedad vahvlid võid varem valmis teha.

Ja siis on veel selline trikk, et ei teegi ise. Kui ongi ok viia poekraami, siis on asi lihtne. Kui ei ole päris ok, siis teed väheke valskust. Marsid hommikul oma isikliku kandikuga mingisse kondiitriärisse sisse ja lased sinna peale kandikutäie meelepärast kooki kaaluda. Näiteks mingi biskviitkattega õunakook või kohupiimakook (jube kallis muidugi). Midagi sellist, mille kohta võiks arvata, et enda tehtud. Lased servad veel enne kandikule panekut ära lõigata ja eraldi panna (neil ju muidu ei ole nende ribakestega midagi teha). Paned need servad sõidu ajal pintslisse ja kook näeb kandikul perfektne välja, ei ole kolme lõigatud ja ühte küpsetuspanniäärset külge. Või tellid näiteks magusa või soolase kringli. Lähed hommikul järele. Autos harutad kilest lahti, libistad papitüki pealt isikliku kandiku peale, mässid kaasa võetud toidukilega kinni. Eks nad tõestagu, et sa ise ei teinud 😉