Teema: Piiripealne isiksushäire

#4080283:

Kui varakult ja kuidas hakkas avalduma?

Diagnoositakse alles täiskasvanu eas ja ainult siis kui inimene seda ise soovib.

#4080410:

Eks märgid on juba mõnel varakult näha aga tavaliselt diagnoositakse täiskasvanuna.

Jutt jäi mul poolikuks. Häire algab tavaliselt varases täiskasvanueas. Enne täiskasvanuiga diagnoositakse häiret harva, sest isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud.

#4081131:

#4080283:

Kui varakult ja kuidas hakkas avalduma?

Meie laps oli lasteaia viimases rühmas, kui õpetajad juhtisid tähelepanu, et lapsega võiks pöörduda Rajaleidjasse. Tegime seda, käisime sealse suunamisega ka Lapse Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatri juures, Rajaleidja inimene käis lasteaias last jälgimas jne. Lõpuks Rajaleidja komisjon jõudis järeldusele, et on piiripealse ATH kanti, päris diagnoosi ei pandud, aga anti soovitus, et laps õpiks kuni 12 õpilasega klassis, kuna ehkki akadeemiliselt väga tugev, ei suuda suures klassis keskenduma, paljud asjad häirivad, vajab rohkem õpetajaga suhtlemist jne. Näiteks häirivad teatud helid, teiste inimeste teatud käitumine. Laps läks väikseklassi ja õpitulemused on suurepärased, tänaseks on teismeline, valdab kolme keelt jne. Aga endiselt on teatud eripäradega, vaja palju isiklikku ruumi enda ümber ja tugevamaid helisid ei talu.

ATH on midagi muud kui piiripealne isiksushäire.

Piiripealne ATH ei ole sama mis piiripealne isiksusehäire. Esimesel juhul on tegu ebastabiilse tähelepanu ja/või suutmatusena oma impulsiivsust reguleerida, teisel juhul on tegu mentaalselt hoopis teistlaadi kõrvalekaldega. Piiripealse isiksusehäire korral on ebastabiilne käitumine põhjustatud meeleolude kõikumisest, raskusega mina-pilti määratleda, oskamatusest teistega arvestada jmt.

Pealiskaudselt on kahe diagnoosi vahel justkui ühisosa olemas, aga probleemide tekkepõhjused on erinevad.

#4082000:

Kõtt (vabandust), kes siin ajab segamini piiripealse isiksushäire ja piiripealse ATH. Need häired on teineteisest väga kaugel.

Piiripealset isiksushäiret diagnoositakse parimal juhul hilisteismelisena, aga pigem noore täiskasvanueas. Arvatavasti on ilmingud juba varateismelisel lapsel, aga vanem eeldab ja arst tegelikult samuti, et tõenäoliselt on tegemist pubeka hormoonide mölluga. Kui vanuses 18-19 ei ole “hormoonide möll” üle läinud, siis võiks hakata muretsema. Mina oma lapsel hakkasin midagi muud peale hormoonide möllu kahtlustama umbes vanuses 17,5 aastat. Diagnoosini läks siiski veel aastaid ja lõpuks 22-aastaselt sai ta bipolaarsuse diagnoosi, minu rõõmuks mitte piiripealse isiksushäire diagnoosi.

Piiripealse isiksushäire (Borderline Personality Disorder) kohta on internetis ülipalju materjali. Ühte BPD noort naist tunnen isiklikult. Talle on määratud sügav puue, ta ei tööta ja ei tööta põhjendatult, sest ta ei suuda. Tal on tugiisik, kellele tohib helistada iga päev. Ta läheb tülli absoluutselt kõigiga, ka kõige rahulikemate ja mõistlike inimestega. Meeleolumuutused käivad nö nipsust. Usalduse kaotus ja võitmine käib nö nipsust. Ühel hetkel on keegi konkreetne inimene tema parim sõber ja “ingel maa peal” ja järgmisel hetkel (ilma liialdamata 5 minuti pärast) on see inimene reetur ja haub tema arvates kahtlaseid plaane BPD isiku suhtes. Minu tuttav on ümbritsenud ennast kalkaritega, kes talle külla tulevad ja tema hüpliku meeleolu kõrgseisu ära kasutavad, et saada süüa, öömaja ja “laenu”. Kalkarid laseb ta ise oma koju, sest tavainimesed peale mõne üksiku lähedase temaga suhelda ei suuda. Ta kardab väga väga üksiolekut ja mahajätmist ning seega on kalkarid teretulnud. Minu tuttav on korduvalt, olles madalseisus, jooksnud öösel maanteele, seal maha istunud ja autode vahel nutnud nii, et ninast jookseb verd. Ohu mittetajumine on tema väga nõrk koht.

Minu arvates väga raske isiksushäire.

Mis “kalkar” tähendab? Sorri, kuulen esimest korda. Muus osas nõustun nende seisundite kirjeldusega.

#4082354:

#4082000:

Kõtt (vabandust), kes siin ajab segamini piiripealse isiksushäire ja piiripealse ATH. Need häired on teineteisest väga kaugel.

Piiripealset isiksushäiret diagnoositakse parimal juhul hilisteismelisena, aga pigem noore täiskasvanueas. Arvatavasti on ilmingud juba varateismelisel lapsel, aga vanem eeldab ja arst tegelikult samuti, et tõenäoliselt on tegemist pubeka hormoonide mölluga. Kui vanuses 18-19 ei ole “hormoonide möll” üle läinud, siis võiks hakata muretsema. Mina oma lapsel hakkasin midagi muud peale hormoonide möllu kahtlustama umbes vanuses 17,5 aastat. Diagnoosini läks siiski veel aastaid ja lõpuks 22-aastaselt sai ta bipolaarsuse diagnoosi, minu rõõmuks mitte piiripealse isiksushäire diagnoosi.

Piiripealse isiksushäire (Borderline Personality Disorder) kohta on internetis ülipalju materjali. Ühte BPD noort naist tunnen isiklikult. Talle on määratud sügav puue, ta ei tööta ja ei tööta põhjendatult, sest ta ei suuda. Tal on tugiisik, kellele tohib helistada iga päev. Ta läheb tülli absoluutselt kõigiga, ka kõige rahulikemate ja mõistlike inimestega. Meeleolumuutused käivad nö nipsust. Usalduse kaotus ja võitmine käib nö nipsust. Ühel hetkel on keegi konkreetne inimene tema parim sõber ja “ingel maa peal” ja järgmisel hetkel (ilma liialdamata 5 minuti pärast) on see inimene reetur ja haub tema arvates kahtlaseid plaane BPD isiku suhtes. Minu tuttav on ümbritsenud ennast kalkaritega, kes talle külla tulevad ja tema hüpliku meeleolu kõrgseisu ära kasutavad, et saada süüa, öömaja ja “laenu”. Kalkarid laseb ta ise oma koju, sest tavainimesed peale mõne üksiku lähedase temaga suhelda ei suuda. Ta kardab väga väga üksiolekut ja mahajätmist ning seega on kalkarid teretulnud. Minu tuttav on korduvalt, olles madalseisus, jooksnud öösel maanteele, seal maha istunud ja autode vahel nutnud nii, et ninast jookseb verd. Ohu mittetajumine on tema väga nõrk koht.

Minu arvates väga raske isiksushäire.

Siin aeti tõesti need häired segamini aga täpsustuseks siis vabalt võivad need kaks ka korraga esineda.

Minu täiskasvanud lapsel nii ongi, et on diagnoositud varases eas ATH ja kui sai 18-a., diagnoositi piirialane käitumishäire, mis on tõesti erinevad diagnoosid siis.
Olukord on väga raske…ja hommikul ärgates…ma ei tea iial, kas mu laps on veel elus või mitte.
Kuna neid lõikumisepisoode on tihti.
Kahjuks ka haiglasolek ei andnud paranemist, kuna ta seal piisavalt psühholoogi abi ei saanud.
Lasti lihtsalt haiglast välja, kuigi inimene on ohtlik iseendale.
Ja kedagi ei huvitagi noore inimese tervis ja saatus kahjuks.
Kuna laps on nüüd täiskasvanu, siis kahjuks minu, kui lapsevanema käed jäävad lühikeseks ja ma ei saa tema ravi kuidagi enam mõjutada.
Kui ta ütleb, et ei taha ravi teha, siis nii ongi…ja asi läheb veel hullemaks.
Väga masendav ja abitu tunne on endal, aga midagi nagu teha ei saagi.

Ühe eestikeelse raamatu leidsin ka (üldiselt kogu selle häda kohta):

https://rahvaraamat.ee/p/ma-vihkan-sind-%C3%A4ra-j%C3%A4ta-mind-piirialase-isiksuseh%C3%A4ire-m%C3%B5istmine/1585238/et?ean=9789916634714

Originaal on isegi tasuta saadaval: https://humansystem.files.wordpress.com/2014/02/i-hate-you-dont-leave-me.pdf

#4081133:

#4081131:

#4080283:

Kui varakult ja kuidas hakkas avalduma?

Meie laps oli lasteaia viimases rühmas, kui õpetajad juhtisid tähelepanu, et lapsega võiks pöörduda Rajaleidjasse. Tegime seda, käisime sealse suunamisega ka Lapse Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatri juures, Rajaleidja inimene käis lasteaias last jälgimas jne. Lõpuks Rajaleidja komisjon jõudis järeldusele, et on piiripealse ATH kanti, päris diagnoosi ei pandud, aga anti soovitus, et laps õpiks kuni 12 õpilasega klassis, kuna ehkki akadeemiliselt väga tugev, ei suuda suures klassis keskenduma, paljud asjad häirivad, vajab rohkem õpetajaga suhtlemist jne. Näiteks häirivad teatud helid, teiste inimeste teatud käitumine. Laps läks väikseklassi ja õpitulemused on suurepärased, tänaseks on teismeline, valdab kolme keelt jne. Aga endiselt on teatud eripäradega, vaja palju isiklikku ruumi enda ümber ja tugevamaid helisid ei talu.

ATH on midagi muud kui piiripealne isiksushäire.

Kuigi nad võivad ka koos esineda. Mina olen täiskasvanu, kellel need ongi mõlemad, lisaks autismispetkri häire.