Teema: piirkonnakool või eliitkool

kui lähedal asuv piirkonnakool on ok, siis valiks selle.

#2903288:

#2903258:

on küll üks neist koolidest piirkonnakooliks.

Need ongi ju “eliitkoolid” ????

Mina eraldi katseteks ei valmistuks, selliste teadmistega laps saab suure tõenäosusega niisamagi sisse ???? Lasekski lapsel enda huvidega tegeleda ja kui ei saa, siis on ju kõrgel tasemel piirkonnakool ootamas. Katsetel läheksin ja siis teeksin koos lapsega valiku.

Minu sarnaste teadmistega laps (sh kirjutamisel esines vigu), kes mitmesse kooli sai, valis lõpuks ikka piirkonnakooli. Nüüd hea piirkonnalstega koos koolis käia.

Oi oi oi! Piirkonnakoolis on ju igasuguseid lapsi:-)

Siin ei ole suurt vahet. Kui lapsel on aju omal kohal, siis õppida saab igas koolis. Siin PK-s on keegi kirjutanud, kuidas eliitkooli ei saada niivõrd konkursiatsete, kuivõrd sidemete kaudu ning kuidas ta nägi kõvasti õige tuttava leidmiseks vaeva, et laps eliitkooli saada. Igal aastal loeme uudistest, millised “eliitinimesed” oma lapsed eliitkoolidesse on pannud. Minu suguvõsas on kaks last eliitgümnaasiumi lõpetanud, kuid endise õpetajana ei näe ma, et nad oleksid kuidagi paremini haritud või andekamad tavakoolide õpilastest. Ikka õpilase enda pühendumisest ja töökusest sõltub, kuhu edadpidi liigud ja jõuad. Mina panin oma lapsed väiksesse tavakooli. Õnneks on ka neil kohusetunne tugev, loodus on ka midagi andnud jaa seetõttu on kooli priimused.

Kui muidu tahaks katsetada nt. Reaalkooli, siis seal on lugemisel, kirjutamisel ja tavamatemaatikal suhteliselt väike roll. Peab olema väga tugev loogikas ja IQ testide tüüpi ülesannetes. Aga teie olukorras ilmselt paneks kodule lähemasse kooli. Kuna te kodulähedasse “eliitkooli” katsetamisest ei räägi, eeldan, et tegu on GAGiga. Muidu võiks ju ka kodulähedase kooli katsetega klassi sisse saada proovida, sest seal on vast pisut ühtlasem tase.

Kas need “igasuguste võimetega lapsed” viivad sinu imelapse anded siis minema või allapoole, kui nad ka klassis on?
Väga niru suhtumine igatahes.

#2915188:

#2915175:

Kas need “igasuguste võimetega lapsed” viivad sinu imelapse anded siis minema või allapoole, kui nad ka klassis on?

Väga niru suhtumine igatahes.

Mul on kogemus “igasuguste võimetega lastega” eliitkooli piirkonnaklassis. Tulemuseks on see, et paar tugeva tähelepanuhäirega last, kes selle haiguse kontrolli all hoidmiseks peavad ravimeid võtma, segavad klassi elu niivõrd, et teistelgi tekib õppimises mahajäämus. Rääkimata klassi ebameeldivast sisekliimast ja pidevalt õpilaste vahel tekkivatest konfliktidest. Ei ole tore olukord ei häirega lastele endile ega ammugi mitte ülejäänud klassile. On õpetajaid, kes ei taha seda klassi õpetada, sest nad ei soovi ka nende hüpikutega tegeleda. Psühholoogid ja sotsiaalpedagoog on niigi ammu juba ära vaevatud nendega seotud teemade pidevast lahendamisest. Võib-olla oleks abi individuaalsest eripedagoogist, kes pidevalt kõrval istuks, aga sellise häire puhul pole seda ju ette nähtud.

Mitte häires pole asi, vaid puuderaskuses. Raske ja sügava puudega laps võib kasutada tugiisikut.

Mul on endal kodus 6-aastane laps, kes loeb juba raamatuid, kirjutab pigem vigadeta ja arvutab (lihtsamal tasemel ka korrutab ja jagab) ning vanem laps, kes käib katsetega koolis. Vanema lapse kogemuse pealt ütlen, et selline 6-aastane nagu mul kodus, on katsetega kooli kontekstis täiesti tavaline 6-aastane. Seega jään oma arvamuse juurde, et katsetega kooli sisse saavad lapsed ei saa kirjutada vigadega või veerida (v.a. Reaalkool, seal on teised aspektid, mida mõõdetakse kirjutamisele ja lugemisele lisaks).

#2917468:

#2916892:

Mul on endal kodus 6-aastane laps, kes loeb juba raamatuid, kirjutab pigem vigadeta ja arvutab (lihtsamal tasemel ka korrutab ja jagab) ning vanem laps, kes käib katsetega koolis. Vanema lapse kogemuse pealt ütlen, et selline 6-aastane nagu mul kodus, on katsetega kooli kontekstis täiesti tavaline 6-aastane. Seega jään oma arvamuse juurde, et katsetega kooli sisse saavad lapsed ei saa kirjutada vigadega või veerida (v.a. Reaalkool, seal on teised aspektid, mida mõõdetakse kirjutamisele ja lugemisele lisaks).

Juhin su tähelepanu sellele, et hetkel räägid sa eliitkooli sisse saanud lastest, varasemas postituses aga kõikidest 6-aastastest.

Tavalise piirkonnakooli esimese klassi lastest enamus veerivad, kes kiiremini kes aeglasemalt. Suur enamus neist loeb esimese klassi lõpuks väga kenasti, aga ütelda, et keskmine 6-aastane loeb ja arvutab enne kooli vabalt, on ilmselge liialdus.

Olen mitu aastat läbi viinud tavalise piirkonnakooli eelkooli, olnud 1.klassi õpetaja. Minu kogemus näitab, et laias laastus 20 lapsest 5 loevad nagu täiskasvanud, 7 loevad soravalt, 5 loevad rahulikult sõna kaupa, 2 veerivad, 1 loeb alles vaid lühikesi silpe ja mõni täht on ka meelest läinud. Arvutamisega on nii, et umbes 20 lapsest 5 arvutavad vabalt saja piires, 8 arvutavad 20 piires vabalt + saja piires täiskümnetega, 5 arvutavad näppudel ja teevad üksikuid vigu, kahel lapsel on arvutamisega raskusi.

Seega mina ütleks küll, et enamus lapsi enne kooli loevad ja arvutavad vähemalt 10 piires.

Minu vanatädi, kes on samuti mitmekümne aastase kogemusega klassiõpetaja, aga tema elab ja töötab väikeses maakohas, mis on üsna vaene piirkond ja mitmed lapsed on kehvemal järjel olevatest perekondadest, siis tema on öelnud, et tal klassis vaid mõni üksik loeb, teistega hakkavad vaikselt veerimist õppima.

#2917483:

No ei loe 6-aastased nagu täiskasvanud-ärge luuletage siin. Pole ühtegi 6-aastast kuulnud niimoodi lugemas.

Meie laps sai suvel 7, nüüd astus 1. klassi – tema on viimased paar aastat lugenud täiesti soravalt. Kusjuures mingit veerimise perioodi polnudki ja lugema õpetama ei jõudnudki hakata. Ühel hetkel võttis laps lihtsalt lasteraamatu kätte ja luges valjul häälel ja täiesti korrektselt. Kirjutades ka vigu ei tee, ilmselt on see lugemisega seotud. Aga see ei tähenda, et tal koolis midagi teha pole. Akadeemilised võimed on jah kõrged, aga sotsiaalne pool on ikka eakohane.

Miks ei või lapsel igav olla ka vahest.
Ka koolis.
Ei pea olema kogu aeg ära organiseeritud ning tegema midagi arendavat.
ei näe kuidagi, et eliitkool vormiks eriliselt säravaid geeniusi.
Tark inimene on tark, ükskõik kus koolis ta õpib. Väga targad lapsed absoluutselt igas koolis ei leia piisavat õpetust, ka eliitkoolides tarkadel lastel pole suuri arenguvõimalusi. Tõenäoliselt väikses koolis targa õpetaja käe all leitakse rohkem tegevust , kui eliitkooli 30-40 lapselises klassis.
Aga jah, keskmine õpikeskkond on tugevam, ehk keskmine laps saab tõenäoliselt parema hariduse eliitkoolist.
Kahjuks on mu viimased kogemused eliitkooli lastega viinud mõttele, mis neis koolides toimub. Silmaring on neil nii ahtake. Äkki ülesannete lahendamise asemel laiendataks seda.
Ja kõigile eliitkooli ihalejatele mõtlemisainet.
Arstiteaduskonda saavad ainult üliheade tulemustega koolilõpetajad. Miks kukub bioloogiakesamist läbi kolmandik üliõpilastest.
Miks arstiteaduskonnast on üks suuremaid välja kukkumiste ja lahkumiste arv.

Mul on paari aasta pärast ees seesama küsimus. Piirkonnakool on tõenäoliselt GAG (vähemalt joonlauaga mõõtes) ja sinna läheb ka enamus lasteaiakaaslastest, aga vanem laps on ühes katsetega koolis, millega olen igatpidi rahul. (Muide, märkimisväärne hulk tema klassikaaslasi on 21. kooli teeninduspiirkonnast.)

Ühest küljest oleks GAG lähemal ja keskkond on seal tõesti korralik. Aga isegi kui laste erinevatesse koolidesse paneku miinused kõrvale jätta – neid kuue paralleeliga aastakäike tuleb ju iga aastaga juurde, nii et lasteaiakaaslastega ühte klassi sattumine on naguni loterii-allegrii, õpetaja valik ka (sest igal aastal võetakse linna pealt uued klassiõpetajad) ja kui juba praegused lapsed suudavad nii suurt lärmi teha (ohkab ja sulgeb õuevahetunni ootuses akna, õnneks ei ole täna tantsuvahetund, ainult lapsed, ilma tümpsuta), siis mis keskkond seal veel kolme-nelja aasta pärast on… Lapse pealt on praegu muidugi veel midagi vara arvata, aga kui tundub, et võimed lubavad, siis ilmselt siiski läheme katsetama ka ja vaatame, kas saatus otsustab meie eest midagi ära… 🙂

Teemaalgataja nahas olles – kas lapsel oleks huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu? Neid saab GAGist tõeliselt heal tasemel ja andeka lapse puhul ilmselt ei teki ka probleemi, et kallakuga klassi ei saaks.

Lisaks luemise ja arvutamise osavusele mõtleks ma ka lapse sotsiaalsete oskuste peale. Kus ta kõige paremini hakkama saaks? Kes saab olema tema klassijuhataja – kas tal klapiks selle inimesega?
Ma ei tea kuipalju algklassides seda spetsialiseerumist on, aga need Tallinna eliitkoolid on ju tegelikult veidi spetsiifilised – kas laps näitab pigem huvi matemaatika, programmeerimise, loogika ja muude reaalainete suhtes või on ta pigem kunstide inimene? Kuigi jah, nii väikestel võiksid veel kõik võimalused valla olla, eliitkoolivalik neid tulevikuvõimalusi kindlasti juba mõjutab..

Kahjuks tundub, et mõni sellise häirega satub igasse lastekollektiivi, ka katsetega kooli, kuna enda lapse klassis just selline on. Samuti on laste lasteaia rühmades igas mõni tähelepanu vajadusega olnud.