Esileht Koolilaps Pikem blogipostitus kogu protsessist (Tallinna koolikatsete näitel)

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 134 )

Teema: Pikem blogipostitus kogu protsessist (Tallinna koolikatsete näitel)

Postitas:

Panen lingi ka siia, sest kahjuks või õnneks on see üks väheseid kohti, kus koolikatsete ajal üldse mingit infot saab. Info usaldusväärsuse tase on muidugi väga kõikuv nagu ma siin viimase kolme kuu jooksul avastasin ning eks anonüümsus aitab kaasa sellele, et info tõepära polegi võimalik kontrollida. Seetõttu otsustasin täiesti oma nime alt panna kirja meie pere kogemuse. Praeguseks hetkeks meil see hullumaja õnneks seljataga ja loodan, et äkki selle kogemuse jagamisest on kasu järgmiste aastate põhikooli lõpetajate ja nende perede jaoks.

Kellel nüüd huvi, siis https://dianapoudel.ee/lood-elust-enesest/koolikatsed/ on umbes 50lk pikkune saaga meie pere koolikatsete kevadest.

Eks aktiivsemad lugejad nuputavad nüüd välja, et millised teemad siin viimastel kuudel tehtud selleks, et veidi sisendit selle blogipostituse jaoks koguda ja suure tõenäosusega suudavad ka mõned mu postitused nüüd nimega kokku viia. Aga see pole probleem, sest olles 8 aastat turvalise interneti teemadega tegelenud, siis tean, et anonüümsus on illusioon ning seega pole siia kordagi postitanud asju, mida ma avalikult ja oma nime all avaldada ei julgeks 😉

Seal siis kõik statistika, meediakajastus ja ka meie pere täpsed tulemused kirjas. Kuna mul kaksikud, siis oli ka rohkem võimalusi siin asju võrrelda.

Ja siinkohas ka üks palve – kui nüüd mõned Käod tunnevad peale postituse lugemist suur soovi õelutseda, siis võite mind kritiseerida, kui see teie päeva paremaks teeb. Kindlasti on blogis keelevigu, minu iseloomus puudujääke ja palju muud 😉 Aga noorte kallal norimine on punane joon… Nemad andsid endast parima ja kogu seda stressi piisavalt palju olnud.

Eks see koolikatsete teema on emotsionaalne ja kirgi küttev, kuid mitte miski ei õigusta sellist õelutsemist noorte kallal nagu siin mõned kasutajad harrastavad 🙁 Aga eks anonüümsus toobki inimestes välja selle tumedama poole…

Ise ma siin enam aktiivselt diskussioonis ei plaani osaleda, kõik, mida ma teema kohta oskan ja tahan öelda on seal blogis kirjas.

Lõpetuseks tahaks tänada kõiki neid toredaid ja sõbralikke Kägusid, kes kaasa mõtlesid ja infot jagasid.

+24
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh! Nii hea blogipostitus! Erakordselt suures osas oleks nagu kirjutatud meie perest. Eri soost kaksikud, hinded samsugused.
Ma olen terve aja kätt pulsil hoidnud, lugenud, analüüsinud ja uurinud.
Ahmisin blogipostituse läbi ja liiga palju oli äratundmist ning sain lugemisest peavalu. Plaanin veel rahulikult lugeda, aga suurepäraselt kirja pandud mõtted.
Meil üks lastest valis ka MURGi, teisel teine valik.
Aitäh!!!

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tänan selle mõnusa lugemise eest. Ennast huvitas loetu eelkõige õpetaja ja vestluskomisjoni liikme vaatevinklist. Panin endale tulevikuks üht-teist kõrva taha 😉

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav lugemine jah, kuigi pisut ohtrasõnaline. Sain nüüd teada ka sellise lapse vaatepunkti, kes ei ole päris nelja-viieline ja kelle oma koolis pole gümnaasiumiosa. Neil on keeruline tõesti.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Suur tänu blogipostituse autorile. Soovin, et kirjutatut loeks keegi, kellel on mõjuvõimu gümnaasiumi sisseastumise vildakat süsteemi parendada. Olen lapsega viimased paar kuud selles gümnaasiumi avalduste, katsete ja vestluste keeristormis olnud ning see on olnud nii vaimselt kui füüsiliselt ääretult kurnav. Stress ja närvipinge on muuhulgas viinud ka selleni, et laps korra minestas ühiskatseteks ettevalmistumisel ja viisin ta EMOsse kontrolli. Olen kaalunud pöördumise kirjutamist õiguskantslerile (kes on ühtlasi ka lasteombudsman) ja/või HTM´i palvega, et praegust süsteemi vaadataks üle.

Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatu alusel tundub, et minu lapse puhul on kokku saanud need kõige ebasoodsamad tegurid, kuid kahjuks samas olukorras on veel palju-palju lapsi ja nende peresid. Kui need tegurid üles loetleda, siis:

  • Oleme tartlased, kus gümnaasiumikohti jagub alla pooltele sisseastumistesti sooritanutest, nagu ehk ajakirjandusest olete lugenud. Gümnaasiumikohtade loomise vajadusega pole siinsed ametnikud oma pead vaevanud.
  • Minu laps lõpetab põhikooli, kus ei ole gümnaasiumiosa, seega pole ka mingit võimalust, et “omasid eelistatakse”;
  • Tegemist on nö tavalise lapsega, kes ei käi olümpiaadidel ega hiilga maksmimumi lähedase keskmise hindega, erakordsete sportlike või muusikaliste saavutustega. Siiski on tegemist ülikannatliku ja püüdliku lapsega, kes on väga tublisti pingutanud, et hinded korras hoida. Mõni üksik kolm lõputunnistusel ei tähenda, et tegemist on laisa või rumala lapsega, kelle puhul peaks gümnaasiumiuks suletuks jääma.
  • Gümnaasiumikutse saamisega meie kadalipp veel ei lõpe, sest põhikooli lõpueksamid tuleb koha säilitamiseks sooritada vähemalt 50%-le. Kahjuks ei ole see minu lapse jaoks lapsemäng ja seda eriti ülekurnatuse tingimustes. Nagu ilmselt kõigil, toimub katsete-vestluste karussell paralleelselt kooli tavapärasete arvestuste ja kontrolltöödega ehk juba nädalaid kestab topletkoormus. Vähem võimekate laste puhul (ja mitte ainult) kurnatus ja hirm kohast ilma jääda võivad mõjuda tulemustele laastavalt.
  • Tegemist on poisslapsega, kelle puhul on kasvatusteadustes arvatud, et nad ongi hilise küpsemisega ja nende akadeemilised võimed avalduvad hiljem.
  • Laps on tagasihoidlikuma loomuga ja eelistab kindlasti õpingute ajal elada koduses keskkonnas, seega eelistatud on koolid, kus laps ei peaks keskkoolis käimiseks teise linna või maakonda kolima.
  • Loomulikult oleme vaadanud ja kaalunud ka kutsekooli erialasid, kuid nende valik põhikooli baasil on tagasihoidlik ja tuleviku seisukohalt mõistlikele aladele on samuti suur konkurss.

Jube kurb, et toimuva taustal heietatakse ikka PISA tulemustest, koolirõõmu vähesusest, laste ja noorukite kõrgest enesetappude ja -katsete tasemest, haridussüsteemist välja langenute suurest arvust jms ning ei suudeta näha seoseid. Loomulikult ei ole kurva statistika taga üksnes gümnaasiumi kandideerimise Kolgata tee, kuid usun, et nii mõndagi annaks ära teha, et seda vähem vaevaliseks ja traumeerivaks teha. Kahju, et lapse põhikooli lõpetamist peab ilmselt veel mõnda aega vastumeelsete emotsioonidega meenutama. Samuti on häbiväärne, et riigis, mille rahvas end Education Nation´iks nimetab, muudetakse keskharidus elitaarseks, ent ometi peaks see olema elementaarne.

+23
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Logisin spetsiaalseltsisse, et seda teemat kiita! Mu enda lapsed veel ei ole sealmaal, et põhikooli lõpetada, aga kaugel seegi aeg. Ja lähedaste ringis on mitu põhikooli lõpetajat sel aastal. Ja ma pean ütlema, et kui lahtise peaga, heade hinnete ja suure silmaringiga nutikale lapsele on see gümnaasiumikatsete asi juba nii stressirohke, et tekib läbipõlemise laadne olukord, siis ma ei taha mõeldagi veidi tagasihoidlikumate oskustega lapse tunnetele. Ja selline trall käib riigigümnade ümber?!?! Siis saaks veel aru, kui tegemist oleks eliitkoolide/erakooli stipendiumiga kohta vms-ga. Vaesed lapsed 🙁

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav lugemine! Meie peres noormees tegi tralli läbi eelmisel aastal. Hinded olid kehvemad kui TA lastel ja sellist pinget polnud, kuna valis ühe nn lihtsama kooli Lasnamäel, kuhu sai ka sisse. Aga siiski omajagu peavalu.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga asjalik postitus. Meenus enda põhikooli lõpp 19 aastat tagasi ja tundub, et palju pole muutunud. Lõpetasin Tallinnas põhikooli ja väga raske oli saada kuhugi gümnaasiumisse. Paljudes koolides võeti oma õpilased vastu ilma katseteta ja eelisjärjekorras. TÜGi katsetel oli kohal võimlatäis noori ja vabu kohti oli alla 10, sest ülejäänud võeti kõik oma koolist. Ma olin tagasihoidlikemate võimetega, humanitaarainetes tugevamapoolne ja puudumisi polnud, aga reaalained kõik kolmed ja võõrkeeltes keskpärane. Lõpuks sain sisse ainult ühte kooli, õnneks sinna soovisingi saada. Sel hetkel oli kool Eesti top 20 eksamitulemuste järgi. Väga palju stressi oli kõige sellega. Kahju, et pea 20 aastaga pole miskit paremaks muutunud. Kuigi tundub, et koolikohti on ju rohkem, sest riigigümnaasiumid on ka ning noori on vähem kui minu ajal kui kõik laulva revolutsiooni suure põlvkonna omad gümnaasiumisse läksid.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tartusse on jah gümnaasiume juurde vaja.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul ei ole vastavas vanuses lapsi ja ma ei ela ka enam Eestis. Aga u 10 a tagasi elasin ja töötasin õpetajana. Ja lugesin huvi pärast, et mis hullud lood nüüd Eesti hariduses siis toimuvad.

Pean ütlema, et nii hakitud ja struktureerimata ülipika teksti puhul kindlasti ei täitu soov, et seda loeksid ja võtaksid arvesse hariduskorraldajad või seadusandjad vms. Kui juba otsustasite teksti avaldada hiljem, oleks võinud ka võtta aja see normaalseks ja ühtlaseks toimetada. Vast viitsite seda veel teha või kirjutada lihtsalt uue ja lühema teksti, kus kitsaskohad ja probleemid ning võimalikud lahendused on selgelt ja loogiliselt välja toodud. Sel juhul võiks sellest ka tõesti mingit tulu tõusta otsustajate mõjutamiseks.

+15
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks peab elama kuskil sellises kohas kus pole gümnaasiumi? Kaks üheaegset põhikoolilõpetajat veel ka!? Varem oleks tulnud hakata avastama seda gümnaasiumite maastikku, kuidas saadi maha magada kogu eelnev ettevalmistus gümnaasiumi minekuks, ja oodata sellega nii kaua? Lapsed tuleks saata gümnaasiumiga kooli kohe algusest peale, ja asi korras. Kogu protsess on kui kadalipp, ja lapsed peavad kannatama selles tobedas süsteemis. Appi!

+4
-24
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks peab elama kuskil sellises kohas kus pole gümnaasiumi? Kaks üheaegset põhikoolilõpetajat veel ka!? Varem oleks tulnud hakata avastama seda gümnaasiumite maastikku, kuidas saadi maha magada kogu eelnev ettevalmistus gümnaasiumi minekuks, ja oodata sellega nii kaua? Lapsed tuleks saata gümnaasiumiga kooli kohe algusest peale, ja asi korras. Kogu protsess on kui kadalipp, ja lapsed peavad kannatama selles tobedas süsteemis. Appi!

Vaata nüüd natuke oma nabast (ja pealinnast) kaugemale ka! Pea kogu koolivõrk üle Eesti on alates 2012 reorganiseeritud ja keskustes ongi vaid riigigümnaasiumid. Teised koolid on muudetud põhikoolides. Vaid Tallinnas (ja Tartus mõne üksiku erandiga nagu Härma) on säilinud nn torukooli-süsteem. Kõik peaks Tallinnasse või Tartusse ümber MHG kolima?? Usun, et ka Tallinnas korraldatakse asjad lähema paarikümne aasta jooksul sarnaselt ümber ja jäävad avarate ruumivõimalustega põhikoolid, kus keskendutakse just põhikooliealise noore vajadustele ja eraldi gümnaasiumid, mis valmistavad õppureid tulevaseks kutsevalikuks ja edasi õppimiseks ette. Ideaalis mõned annavad teatud valiksuundadega ka juba lihtsamaid kutseid vmt.

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Suur tänu blogipostituse autorile. Soovin, et kirjutatut loeks keegi, kellel on mõjuvõimu gümnaasiumi sisseastumise vildakat süsteemi parendada. Olen lapsega viimased paar kuud selles gümnaasiumi avalduste, katsete ja vestluste keeristormis olnud ning see on olnud nii vaimselt kui füüsiliselt ääretult kurnav. Stress ja närvipinge on muuhulgas viinud ka selleni, et laps korra minestas ühiskatseteks ettevalmistumisel ja viisin ta EMOsse kontrolli. Olen kaalunud pöördumise kirjutamist õiguskantslerile (kes on ühtlasi ka lasteombudsman) ja/või HTM´i palvega, et praegust süsteemi vaadataks üle.

Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatu alusel tundub, et minu lapse puhul on kokku saanud need kõige ebasoodsamad tegurid, kuid kahjuks samas olukorras on veel palju-palju lapsi ja nende peresid. Kui need tegurid üles loetleda, siis:

  • Oleme tartlased, kus gümnaasiumikohti jagub alla pooltele sisseastumistesti sooritanutest, nagu ehk ajakirjandusest olete lugenud. Gümnaasiumikohtade loomise vajadusega pole siinsed ametnikud oma pead vaevanud.
  • Minu laps lõpetab põhikooli, kus ei ole gümnaasiumiosa, seega pole ka mingit võimalust, et “omasid eelistatakse”;
  • Tegemist on nö tavalise lapsega, kes ei käi olümpiaadidel ega hiilga maksmimumi lähedase keskmise hindega, erakordsete sportlike või muusikaliste saavutustega. Siiski on tegemist ülikannatliku ja püüdliku lapsega, kes on väga tublisti pingutanud, et hinded korras hoida. Mõni üksik kolm lõputunnistusel ei tähenda, et tegemist on laisa või rumala lapsega, kelle puhul peaks gümnaasiumiuks suletuks jääma.
  • Gümnaasiumikutse saamisega meie kadalipp veel ei lõpe, sest põhikooli lõpueksamid tuleb koha säilitamiseks sooritada vähemalt 50%-le. Kahjuks ei ole see minu lapse jaoks lapsemäng ja seda eriti ülekurnatuse tingimustes. Nagu ilmselt kõigil, toimub katsete-vestluste karussell paralleelselt kooli tavapärasete arvestuste ja kontrolltöödega ehk juba nädalaid kestab topletkoormus. Vähem võimekate laste puhul (ja mitte ainult) kurnatus ja hirm kohast ilma jääda võivad mõjuda tulemustele laastavalt.
  • Tegemist on poisslapsega, kelle puhul on kasvatusteadustes arvatud, et nad ongi hilise küpsemisega ja nende akadeemilised võimed avalduvad hiljem.
  • Laps on tagasihoidlikuma loomuga ja eelistab kindlasti õpingute ajal elada koduses keskkonnas, seega eelistatud on koolid, kus laps ei peaks keskkoolis käimiseks teise linna või maakonda kolima.
  • Loomulikult oleme vaadanud ja kaalunud ka kutsekooli erialasid, kuid nende valik põhikooli baasil on tagasihoidlik ja tuleviku seisukohalt mõistlikele aladele on samuti suur konkurss.

Jube kurb, et toimuva taustal heietatakse ikka PISA tulemustest, koolirõõmu vähesusest, laste ja noorukite kõrgest enesetappude ja -katsete tasemest, haridussüsteemist välja langenute suurest arvust jms ning ei suudeta näha seoseid. Loomulikult ei ole kurva statistika taga üksnes gümnaasiumi kandideerimise Kolgata tee, kuid usun, et nii mõndagi annaks ära teha, et seda vähem vaevaliseks ja traumeerivaks teha. Kahju, et lapse põhikooli lõpetamist peab ilmselt veel mõnda aega vastumeelsete emotsioonidega meenutama. Samuti on häbiväärne, et riigis, mille rahvas end Education Nation´iks nimetab, muudetakse keskharidus elitaarseks, ent ometi peaks see olema elementaarne.

mis võiks olla sinu meelest lahenduseks? mahutame heasse gümnaasiumisse nt poskasse ja treffi mõlemasse 700 õpilast ja ülejäänud 300 jagame teiste gümnaasiumite vahel? siis saavad pea kõik soovijad hea gümnaasiumi koha ja kõik õnnelikud? või paneme kõik nimed loosirattasse ja loosime koolikohad, et laps ei peaks pingutama?

keskharidus on tagatud kõikidele lastele, kes vähegi õppida viitsivad – kes ei mahu gümnaasiumi, saab oma keskhariduse kutsekast või “õhtu”koolist. edasi saavad ülikooli minna nad kõik, ei takista ei kutsekas ega “õhtu”kool. kutsekad on väga ok seisus tänapäeval ja sinna minemine ei ole võrreldav siberisse saatmisega.

edasi tulevad raskused ülikooli saamisega – kõik ei mahu sinna erialale, kuhu soovivad, jälle stress. ja oh õudu, kui ülikoolis on veel kursusel mõnikümmend kohta, siis edaspidi tööle kandideerides on tihti 1 töökoht ja mitukümmend soovijat sellele – kas emme kirjutab taas õiguskantslerile, et tema tupsukest ei võetud soovitud kohta?

+7
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kutsekad on väga ok seisus tänapäeval ja sinna minemine ei ole võrreldav siberisse saatmisega.

Minu arvates on üks põhiprobleeme kutseka puhul, et 15-16-aastane noor ei pruugi veel osata enda jaoks sobivat eriala valida ning samuti on põhikooli baasil pakutavate erialade valik napp. Seega võiks üldkeskharidus olla siiski tagatud enam-vähem kõigile soovijatele ning vastavaid koole tuleks seal, kus kohti napib, juurde luua – ei ole eriti mõistlik, kui Tartu või Tallinna lapsed peavad igapäevaselt sõitma kuskile maakonna koolidesse. Gümnaasiumite tasemed võivad loomulikult erinevad olla ja sisseastumiskatsed jääda, aga kui oleks kindlus, et nõrgemasse kooli ikka saab, oleks stressi kohe vähem.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Suur tänu blogipostituse autorile. Soovin, et kirjutatut loeks keegi, kellel on mõjuvõimu gümnaasiumi sisseastumise vildakat süsteemi parendada. Olen lapsega viimased paar kuud selles gümnaasiumi avalduste, katsete ja vestluste keeristormis olnud ning see on olnud nii vaimselt kui füüsiliselt ääretult kurnav. Stress ja närvipinge on muuhulgas viinud ka selleni, et laps korra minestas ühiskatseteks ettevalmistumisel ja viisin ta EMOsse kontrolli. Olen kaalunud pöördumise kirjutamist õiguskantslerile (kes on ühtlasi ka lasteombudsman) ja/või HTM´i palvega, et praegust süsteemi vaadataks üle.

Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatu alusel tundub, et minu lapse puhul on kokku saanud need kõige ebasoodsamad tegurid, kuid kahjuks samas olukorras on veel palju-palju lapsi ja nende peresid. Kui need tegurid üles loetleda, siis:

  • Oleme tartlased, kus gümnaasiumikohti jagub alla pooltele sisseastumistesti sooritanutest, nagu ehk ajakirjandusest olete lugenud. Gümnaasiumikohtade loomise vajadusega pole siinsed ametnikud oma pead vaevanud.
  • Minu laps lõpetab põhikooli, kus ei ole gümnaasiumiosa, seega pole ka mingit võimalust, et “omasid eelistatakse”;
  • Tegemist on nö tavalise lapsega, kes ei käi olümpiaadidel ega hiilga maksmimumi lähedase keskmise hindega, erakordsete sportlike või muusikaliste saavutustega. Siiski on tegemist ülikannatliku ja püüdliku lapsega, kes on väga tublisti pingutanud, et hinded korras hoida. Mõni üksik kolm lõputunnistusel ei tähenda, et tegemist on laisa või rumala lapsega, kelle puhul peaks gümnaasiumiuks suletuks jääma.
  • Gümnaasiumikutse saamisega meie kadalipp veel ei lõpe, sest põhikooli lõpueksamid tuleb koha säilitamiseks sooritada vähemalt 50%-le. Kahjuks ei ole see minu lapse jaoks lapsemäng ja seda eriti ülekurnatuse tingimustes. Nagu ilmselt kõigil, toimub katsete-vestluste karussell paralleelselt kooli tavapärasete arvestuste ja kontrolltöödega ehk juba nädalaid kestab topletkoormus. Vähem võimekate laste puhul (ja mitte ainult) kurnatus ja hirm kohast ilma jääda võivad mõjuda tulemustele laastavalt.
  • Tegemist on poisslapsega, kelle puhul on kasvatusteadustes arvatud, et nad ongi hilise küpsemisega ja nende akadeemilised võimed avalduvad hiljem.
  • Laps on tagasihoidlikuma loomuga ja eelistab kindlasti õpingute ajal elada koduses keskkonnas, seega eelistatud on koolid, kus laps ei peaks keskkoolis käimiseks teise linna või maakonda kolima.
  • Loomulikult oleme vaadanud ja kaalunud ka kutsekooli erialasid, kuid nende valik põhikooli baasil on tagasihoidlik ja tuleviku seisukohalt mõistlikele aladele on samuti suur konkurss.

Jube kurb, et toimuva taustal heietatakse ikka PISA tulemustest, koolirõõmu vähesusest, laste ja noorukite kõrgest enesetappude ja -katsete tasemest, haridussüsteemist välja langenute suurest arvust jms ning ei suudeta näha seoseid. Loomulikult ei ole kurva statistika taga üksnes gümnaasiumi kandideerimise Kolgata tee, kuid usun, et nii mõndagi annaks ära teha, et seda vähem vaevaliseks ja traumeerivaks teha. Kahju, et lapse põhikooli lõpetamist peab ilmselt veel mõnda aega vastumeelsete emotsioonidega meenutama. Samuti on häbiväärne, et riigis, mille rahvas end Education Nation´iks nimetab, muudetakse keskharidus elitaarseks, ent ometi peaks see olema elementaarne.

mis võiks olla sinu meelest lahenduseks? mahutame heasse gümnaasiumisse nt poskasse ja treffi mõlemasse 700 õpilast ja ülejäänud 300 jagame teiste gümnaasiumite vahel? siis saavad pea kõik soovijad hea gümnaasiumi koha ja kõik õnnelikud? või paneme kõik nimed loosirattasse ja loosime koolikohad, et laps ei peaks pingutama?

keskharidus on tagatud kõikidele lastele, kes vähegi õppida viitsivad – kes ei mahu gümnaasiumi, saab oma keskhariduse kutsekast või “õhtu”koolist. edasi saavad ülikooli minna nad kõik, ei takista ei kutsekas ega “õhtu”kool. kutsekad on väga ok seisus tänapäeval ja sinna minemine ei ole võrreldav siberisse saatmisega.

edasi tulevad raskused ülikooli saamisega – kõik ei mahu sinna erialale, kuhu soovivad, jälle stress. ja oh õudu, kui ülikoolis on veel kursusel mõnikümmend kohta, siis edaspidi tööle kandideerides on tihti 1 töökoht ja mitukümmend soovijat sellele – kas emme kirjutab taas õiguskantslerile, et tema tupsukest ei võetud soovitud kohta?

 

Minu eelmise postituse kandev mõte on see, et haridust väärtustavas riigis oleks normaalne tagada igale lapsele, kes õppida soovib, tema võimetele vastav koolikoht. Oled valesti aru saanud, kui arvad, et minu probleem seisneb selles, et laps ei saa eliitkooli. Minu laps ei pürgigi sinna. Mure on selles, et (vähemalt Tartus) napib gümnaasiumikohti üleüldiselt ehk et paljude perede probleem on see, kas ja kus on lapsel võimalik sügisest õpinguid jätkata, mitte see, kas laps saab Treffnerisse või Poskasse.

Sinu ettekujutus lahendusest antud probleemile on paraku väga lihtsustatud ja praktikas ei tööta. Esiteks, kuidas defineerida lapsed, kes viitsivad õppida ja väärivad seega gümnaasiumiharidust? Toon näite oma laste pealt. Üks laps on selline, kellele jääb tunnis räägitu meelde pelgalt sellest, et ta taguots koolipinki puudutab. Lisaks jääb tal aega ringi sahmida ning selle tõttu aeg-ajalt ka märkusi saada. Kodus õpib ta minimaalselt ja kõik kontrolltööd/arvestused teeb sageli maksimumpunktidele. Teine laps, kes praegu põhikooli lõpetab, õpib kodus tundide viisi, sageli keskööni või kauemgi, käib lisaks gümnasiumi ettevalmistuskursustel ning tema keskmine hinne on üsna mitme pügala võrra madalam. Klassitunnistusel on ka üksik kolm. Lapsel on kindel soov minna edasi gümnaasiumi, kuid talle pole koht sinna sugugi tagatud. Kuid kas tema on siis see, kes sinu määratluse järgi ei viitsi õppida ja peaks minema õhtukooli? Õhtukooli sihtgrupp on siiski teine ehk pigem need, kellel on läbitud elukool enne keskkooli. Üldjuhul on nad juba ka täiskasvanud.

Teiseks, kutsekooli minek peaks nii põhikooli kui ka keskkooli baasil olema teadlik ja kaalutletud otsus neile, kes oskavad juba ka eriala valida. Enamike põhikoolilõpetajate puhul see nii ei ole ja nad vajavad lisaaega. Kui õppimissoovi ja -võimet on piisavalt, siis gümnaasium on silmaringi laiendamiseks ja sihtide seadmiseks õige koht. Tänapäeval on kutsehariduse kvaliteet tunduvalt paranenud, kuid sealt saadav üldkeskhariduse tase on siiski madal, et selle pealt hiljem edukalt ülikooli kandideerida. Hea keskhariduse baasil on edasised valikud tunduvalt paremad ja pakuvat laia erialade valikut kutsekoolides, rakenduslikes kõrgkoolides ja ülikoolides. Enda poolt teadlikult valitud sihil käimine on hoopis teise motivatsiooni ja efektiivsusega võrreldes sunnitud alternatiiviga.

Kolmandaks, praegune süsteem on gümnaasiumikohtade nappuse tingimustes põhikoolilõpetajatele ebaproportsionaalselt stressirohke ja koormav. Ei ole õige võrrelda murdeeas noore stressitaluvust abituriendi või tööle kandideeriva täiskasvanu omaga. Põhikoolilõpetaja ja kõrgkooli kandideeriva abieturiendi vahel on 3 aastat, mille jooksul küpseda, areneda ja edasisi õpinguid planeerida. Täiskasvanul on aga juba elukogemust.

Reeglina toimub ülikooli kandideerimine riigieksamite alusel ja ajal, mil jooksvad õpingud on lõppenud. See võimaldab ajaliselt paremini ka sisseastumiskatseteks valmistuda, kui need on nõutud. Gümnaasiumi kandideerimine ei toimu lõpueksamite alusel ja sisseastumiskatsete ja vestluste trall toimub õpingutega samal ajal. Kuna koolõpp on käega katsuda, siis kontrolltöid ja arvestusi on samal ajal väga palju. Mitme kuu pikkune topeltkoormus, mis päädib lõpueksamitega, mille tulemusest omakorda sõltub gümnaasiumikoha alles jäämine, on vaimselt ja füüsiliselt puberteediealisele väga ränk ja eriti veel lapsele, kelle tulemused on keskpärased.

Eraldi teema on gümnaasiumi kandideerimise süsteemi korralduslik pool, mis ei ole praegu koordineeritud, läbipaistev ega kandidaadi suhtes lugupidav. Ei ole võimalik tutvuda pingeridadega, et omada ülevaadet oma seisu kohta. Ei ole selget arusaama, kuidas mõjutavad kandideerimist eelistused. Nii lapsed kui vanemad on pikalt teadmatuses.

Pika jutu kokkuvõtteks oleks soovitav lahendus see, et riik toimiks tõhusamalt ja arvestaks gümnaasiumikohtade suureneva vajadusega. Väga mage on selles valguses kuulata poliitikute jutte sündivuse tõstmise vajadusest, kui riik ei suuda olemasolevatele lastele koolikohti tagada ilma, et sellega kaasneks vajadus kogu perel ümber kolida. Kandideerimissüsteem tuleb üle vaadata, muuta läbipaistvamaks ja selgemaks, et mitte tekitada ebavõrdsust ja infosulgu. Vaimse tervise seisukohalt on lapsel kõige parem õppida elades tavapärases kodukeskkonnas, kus on olemas toetav turvavõrgustik. Kui on üldteada, et meie noortel on probleeme vaimse tervise, läbipõlemise jms, siis miks me loome süsteemi sellisena, et keskhariduse saamiseks tuleb laps esmalt korralikult läbi tümitada ja siis kodust mitmekümne või lausa – saja kilomeetri taha kooli saata? Ja veel pealekauba lumehelbekeseks või emmetupsukeseks sildistada.

+21
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kutsekad on väga ok seisus tänapäeval ja sinna minemine ei ole võrreldav siberisse saatmisega.

Minu arvates on üks põhiprobleeme kutseka puhul, et 15-16-aastane noor ei pruugi veel osata enda jaoks sobivat eriala valida ning samuti on põhikooli baasil pakutavate erialade valik napp. Seega võiks üldkeskharidus olla siiski tagatud enam-vähem kõigile soovijatele ning vastavaid koole tuleks seal, kus kohti napib, juurde luua – ei ole eriti mõistlik, kui Tartu või Tallinna lapsed peavad igapäevaselt sõitma kuskile maakonna koolidesse. Gümnaasiumite tasemed võivad loomulikult erinevad olla ja sisseastumiskatsed jääda, aga kui oleks kindlus, et nõrgemasse kooli ikka saab, oleks stressi kohe vähem.

tublimad maakonnalapsed sõidavad ju samuti igapäevaselt tallinna või tartu koolidesse. vastavaid koole on ju olemas praegugi, kuhu kõik soovijad ära mahuvad – gümnaasiumid ja kutsekad. kui kõik mahuksid gümnaasiumitesse, kes siis kutsekasse läheks? kaotame need üldse ära, lohistame mitte eriti võimekad kudagimoodi gümnaasiumist läbi ja siis ei ole neil ei eriala ega võimeid edasi õppima minna. kutsekat lõpetades on vähemalt mingid oskused olemas ja kui eriala ei meeldigi, siis saab alati miskit muud õppida

+2
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oleks see eluke vaid nii lihtne! Et lahterdame lapsed ilusateks ja koledateks, tarkadeks ja headeks!

Mu sõbra laps on jäänud koolisüsteemi hammasrataste vahele, sest ta on aeglane. Aeglane, st ju automaatselt ka rumal paljude õpetajate jaoks. Keegi ei anna talle isegi võimalust oma temperamendi tüübiga kooli hakkama saada. Oluliselt lihtsam on ta paigutada mitte hakkama saavate laste gruppi ja probleemi ju ei ole. Tegelikult on aga probleem hiiglaslik, sest selle lapse usk endasse on ammuilma mutta tambitud, tema arvamus ei huvita kedagi ja eks põhikooli lõpuks jõutaksegi “soovitud” tulemuseni. Kuulutama temasugused mõttetuteks ja otse loomulikult ei ole ju nende koht gümnaasiumis. Tegelikult on see laps aga täiesti tavaline tubli laps, kui keegi teda vaid märkaks…

Meie elame väljaspool Tallinnat ja oma koolis on gümnaasium täiesti olemas. Osad õpetajad ongi suurepärased ja nende õpetusega kannatab ka pealinna koolidesse vaadata, aga tegelikkuses on need nn maagümnaasiumid üpriski õnnetutes seisudes. Räägime aga kõikidele võrdsete võimaluste tagamisest, kuid kui lähima riigigümnaasiumini on autoga alla tunni ja ühistranspordiga 1,5 h ning õpilaskodusid ei ole, siis mis võrdsetest võimalustest me räägime.

Täiesti teemasse ka. 2 kuud katsetusi ja igapäevane kooli traali-vaali on toonud kohusetundlikule lapsele kaasa hingamisraskused. Muidugi võib arvata, et need on närvidest, aga ikkagi!, natuke palju oli seda kõike ja nüüd siis see paine, kuidas eksamid lähevad ja äkki ikka ei saagi soovitud kooli. See, et vanem lohutab, et põhikooli eksamid on ju lihtsamad, kui sisseastumise testid, ei lohuta. Pinge ikka lõpuni!

+14
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

tublimad maakonnalapsed sõidavad ju samuti igapäevaselt tallinna või tartu koolidesse. vastavaid koole on ju olemas praegugi, kuhu kõik soovijad ära mahuvad – gümnaasiumid ja kutsekad. kui kõik mahuksid gümnaasiumitesse, kes siis kutsekasse läheks? kaotame need üldse ära, lohistame mitte eriti võimekad kudagimoodi gümnaasiumist läbi ja siis ei ole neil ei eriala ega võimeid edasi õppima minna. kutsekat lõpetades on vähemalt mingid oskused olemas ja kui eriala ei meeldigi, siis saab alati miskit muud õppida

See, et andekad, kes soovivad õppida Tallinna ja Tartu “kõrgeima latiga” gümnaasiumites, tulevad sinna kogu maakonnast (ja ka teistest maakondadest), on paratamatu, sest väiksemates kohtades asuvad koolid ei saa ümbruskonna lastest lihtsalt sellise tasemega seltskonda kokku. Samuti ei ole mõistlik igas väikeses kohas gümnaasiumi hoida, sest vastaval tasemel õpetajate puuduse tõttu hakkab kannatama kvaliteet. Veel, maalt maakonnakeskusesse kooli käimine on tihti logistiliselt lihtsam kui vastupidises suunas liikumine, sest paljud vanemad käivad ka igapäevaselt keskustes tööl.
Kutsekaid ei ole vaja ära kaotada, sest juba praegu on seal suurem osa erialasid keskhariduse baasil ja sinna lähevadki õppima need, kes ülikooli ei saa või ei taha minna. 18-19-aastane suudab juba palju paremini ette kujutada, mis eriala talle sobiks, saab paremini hakkama üksi elamisega, kui seda eriala juhtumisi ainult teises Eesti otsas õppida saab jne. Ja need, keda põhikooli lõpus tabab tormiline puberteet ja kes ei suuda oma tegelikku potentsiaali seetõttu koolikatsetel realiseerida, saaksid gümnaasiumis end koguda ja kõrgkooli astuda (jah, ma tean, et teoreetiliselt on see võimalus ka kutsekeskharidusega, aga praktiliselt ei ole see siiski samaväärne gümnaasiumi õppekavaga).
Ja ei, ei ole praegu ka igal pool koole, kuhu kõik soovijad ära mahuvad. Tartus näiteks jäävad pooled soovijatest välja ja see ei ole ok.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

keskharidus on tagatud kõikidele lastele, kes vähegi õppida viitsivad – kes ei mahu gümnaasiumi, saab oma keskhariduse kutsekast või “õhtu”koolist.

Kahjuks on gümnaasiumiharidus tihti tagatud oma kooli õpilastele ja välja jäävad mujalt tulijad, kes tegelikkuses on mõnikord palju motiveeritumad. Sain ootenimekirjas sisse gümnaasiumisse. Meie klassis alustas 32 õpilast, lõpetas 23. Välja kukkusid need, kes olid oma kooli õpilased ja võetud vastu kui tublid sportlased, kes kooli esindanud või muidu meeldivad suhtlejad. Kõik väljastpoolt tulijad (sh mina) lõpetasid probleemideta. Põhikooli lõpus mu keskmine hinne 3,8 ja gümnaasiumi lõpus 4,2. Avanesin veidi hiljem lihtsalt ja õppimine oli kooliajal minu jaoks raske, sest pole head mälu. Ülikooli olen saanud soovitud erialale kahel korral ja maksimumilähedase testitulemusega.

Mingi õhtukool ei oleks minu jaoks olnud iialgi variant. Ja ka mitte kutsekool, sest soovisin õppida eriala, mida saab õppida ainult ülikoolis.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks peab elama kuskil sellises kohas kus pole gümnaasiumi? Kaks üheaegset põhikoolilõpetajat veel ka!? Varem oleks tulnud hakata avastama seda gümnaasiumite maastikku, kuidas saadi maha magada kogu eelnev ettevalmistus gümnaasiumi minekuks, ja oodata sellega nii kaua? Lapsed tuleks saata gümnaasiumiga kooli kohe algusest peale, ja asi korras. Kogu protsess on kui kadalipp, ja lapsed peavad kannatama selles tobedas süsteemis. Appi!

Meil on kogu süsteem ehitatud üles toetustele et oleks rohkem lapsi, samas, normaalseid elamis ja töötamistingimusi pole neile vanemaks saades kusagilt võtta. Pensionisüsteemi maksumaksjaid otsige kusagilt mujalt, see, kes siin gümnaasiumi koha välja võitleb ja seega on edaspidi paremini tasustatud, kindlasti lahkub riigist et endale inimväärilist töötasu tagada. Tipplollus on maksta inimestele laste eest kes esimesel võimalusel siit mujale elama lähevad.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mu sõbra laps on jäänud koolisüsteemi hammasrataste vahele, sest ta on aeglane. Aeglane, st ju automaatselt ka rumal paljude õpetajate jaoks. Keegi ei anna talle isegi võimalust oma temperamendi tüübiga kooli hakkama saada. Oluliselt lihtsam on ta paigutada mitte hakkama saavate laste gruppi ja probleemi ju ei ole. Tegelikult on aga probleem hiiglaslik, sest selle lapse usk endasse on ammuilma mutta tambitud, tema arvamus ei huvita kedagi ja eks põhikooli lõpuks jõutaksegi “soovitud” tulemuseni. Kuulutama temasugused mõttetuteks ja otse loomulikult ei ole ju nende koht gümnaasiumis. Tegelikult on see laps aga täiesti tavaline tubli laps, kui keegi teda vaid märkaks…

gümnaasiumi tempo on märksa suurem kui põhikooli oma ja kui laps ei suuda juba põhikoolis teistega sammu pidada, siis on eelkõige sellesama lapse huvides leida talle mingi muu lahendus, olgu see siis lihtsustatud õppekava või teistsugune kool vms. suures klassis ei ole lihtsalt võimalik tagada kõikidele sobilikku tempot, sest kui see panna selle aeglase lapse järgi, et tema end hästi tunneks, igavlevad seetõttu hoopis 5-10 last. valitakse nö keskmine tempo. paljud vanemad miskipärast häbenevad, et laps ei saa vajaliku tempoga hakkama ja jätavad lapse pigem tavakooli virelema kui et panevad ta sobilikku erikooli, kuid kannatajaks jääb laps

+3
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mingi õhtukool ei oleks minu jaoks olnud iialgi variant. Ja ka mitte kutsekool, sest soovisin õppida eriala, mida saab õppida ainult ülikoolis.

Milline ülikool võtab õppima vaid gümnaasiumi lõpetajaid ja sulgeb oma uksed kutsekooli lõpetajate eest?

+9
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kutsekad on väga ok seisus tänapäeval ja sinna minemine ei ole võrreldav siberisse saatmisega.

Minu arvates on üks põhiprobleeme kutseka puhul, et 15-16-aastane noor ei pruugi veel osata enda jaoks sobivat eriala valida ning samuti on põhikooli baasil pakutavate erialade valik napp. Seega võiks üldkeskharidus olla siiski tagatud enam-vähem kõigile soovijatele ning vastavaid koole tuleks seal, kus kohti napib, juurde luua – ei ole eriti mõistlik, kui Tartu või Tallinna lapsed peavad igapäevaselt sõitma kuskile maakonna koolidesse. Gümnaasiumite tasemed võivad loomulikult erinevad olla ja sisseastumiskatsed jääda, aga kui oleks kindlus, et nõrgemasse kooli ikka saab, oleks stressi kohe vähem.

tublimad maakonnalapsed sõidavad ju samuti igapäevaselt tallinna või tartu koolidesse. vastavaid koole on ju olemas praegugi, kuhu kõik soovijad ära mahuvad – gümnaasiumid ja kutsekad. kui kõik mahuksid gümnaasiumitesse, kes siis kutsekasse läheks? kaotame need üldse ära, lohistame mitte eriti võimekad kudagimoodi gümnaasiumist läbi ja siis ei ole neil ei eriala ega võimeid edasi õppima minna. kutsekat lõpetades on vähemalt mingid oskused olemas ja kui eriala ei meeldigi, siis saab alati miskit muud õppida

Kõik lapsed ikka kodulähedale kutsekasse ei mahu.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, Tartu seis on veelgi nukram. Minu poeg ei taha kutsekooli minna, tahab gümnaasiumisse. On selline tavaline poiss, mitte eriliselt andekas ja paraku mitte ka ülimalt töökas. Enamus hindeid neljad, paar kolme ja paar viit. Ma pole küll neutraalne kuid minu meelest ta vääriks gümnaasiumikohta küll, eriti kui kutsekoolis ükski eriala teda ei kõneta. See, mis möll toimub katsete, kooli ja eksamitega, on absurd. Mul on lapsest nii kahju. Miks katsed ja eksamid mõlemad vajalikud on? Võikski olla lõpueksamid, mille protsendiliste tulemustega siis kandideerid gümnaasiumisse või kutsekasse.

Nüüd kõigepealt oota katsete tulemusi. Siis seda, kas nende tulemustega kuhugi vestlusele saad. Õnneks minu laps ühe kutse siiski sai, kaks sõpra mitte ühtegi. Siis oota vestlust. Siis seda, kas saad kooli kutse. Siis seda, kas eksamil tõmbad endale vee peale juhul kui alla 50%saad. Selle kõige kõrvalt on viimase trimestri hindelised tööd vaja ära teha. Aitäh meie kooli õpetajatele, kes nendega kriitilistel nädalatel tagasihoidlikud on olnud ning näiteks proovieksameid hindeliste tööde asemel teinud. Õudne, saaks see kõik juba läbi.

+15
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, Tartu seis on veelgi nukram. Minu poeg ei taha kutsekooli minna, tahab gümnaasiumisse. On selline tavaline poiss, mitte eriliselt andekas ja paraku mitte ka ülimalt töökas. Enamus hindeid neljad, paar kolme ja paar viit. Ma pole küll neutraalne kuid minu meelest ta vääriks gümnaasiumikohta küll, eriti kui kutsekoolis ükski eriala teda ei kõneta. See, mis möll toimub katsete, kooli ja eksamitega, on absurd. Mul on lapsest nii kahju. Miks katsed ja eksamid mõlemad vajalikud on? Võikski olla lõpueksamid, mille protsendiliste tulemustega siis kandideerid gümnaasiumisse või kutsekasse.

Nüüd kõigepealt oota katsete tulemusi. Siis seda, kas nende tulemustega kuhugi vestlusele saad. Õnneks minu laps ühe kutse siiski sai, kaks sõpra mitte ühtegi. Siis oota vestlust. Siis seda, kas saad kooli kutse. Siis seda, kas eksamil tõmbad endale vee peale juhul kui alla 50%saad. Selle kõige kõrvalt on viimase trimestri hindelised tööd vaja ära teha. Aitäh meie kooli õpetajatele, kes nendega kriitilistel nädalatel tagasihoidlikud on olnud ning näiteks proovieksameid hindeliste tööde asemel teinud. Õudne, saaks see kõik juba läbi.

Seda postitust lugedes hakkas endal seest keerama, see pinge- mis sellises olukorras olevatel lastel (ja nende vanematel)- hetkel kindlasti on, ei ole normaalne.  Minul see mure maas- lapselel koolikutse tänaseks käes. Samas ma adun suurepäraselt, et tegelikult oli suur osa ka õnnes- alati on võimalik, et katsete päev on lihtsalt kehv päev.. Tartus on ju kõik ühel kaardil.

Gümnaasiumiharidus ei tohiks olla kättesaamatu, juba kas või sellepärast, et keskhariduse baasil on kutseõppe erialade valik võrreldamatult laiem.

 

Tutvusin huvi pärast ka Annelinna Gümnaasiumi vastuvõtukorraga ning mulle tundub see palju parem- on test ning vastavalt eelnevalt teadaolevale lävendile kandideerid kas tavaõppesse või kutseõppesse (testi maksimaalne skoor on 100, 35+ punki saanud õpilased on siis gümnaasiumihariduse kandidaadid ning 25-34 punkti kutsehariduse). Selline eelnevalt teadaolev lävend oleks palju kergem kõikidele- vähemalt vähendaks seda ootusärvust, mis järgneb punktide avaldamisele (kus tuleb mõistatada ja eeldada, kas sellest mingi kooli jaoks piisab).

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tutvusin huvi pärast ka Annelinna Gümnaasiumi vastuvõtukorraga ning mulle tundub see palju parem- on test ning vastavalt eelnevalt teadaolevale lävendile kandideerid kas tavaõppesse või kutseõppesse (testi maksimaalne skoor on 100, 35+ punki saanud õpilased on siis gümnaasiumihariduse kandidaadid ning 25-34 punkti kutsehariduse). Selline eelnevalt teadaolev lävend oleks palju kergem kõikidele- vähemalt vähendaks seda ootusärvust, mis järgneb punktide avaldamisele (kus tuleb mõistatada ja eeldada, kas sellest mingi kooli jaoks piisab).

See on muidugi ka päris huvitav fakt, et seal Annelinna Gümnaasiumis tundub olevat u 165 õppekohta ja Tartu kahe venekeelse põhikooli lõpetajaid on sel aastal kokku u 160 (Arno andmetel). Nii et kõigile vähegi õppimisvõimelistele vene emakeelega Tartu lastele on gümnaasiumikoht tagatud (piisab, kui saada nende testis 25%!), eestlastest vaid pooltele, ülejäänud vaadaku ise, kuidas saavad. Mõtlemapanev.

Minu arvates oleks Tartusse hädasti veel vähemalt üht suurt riigigümnaasiumi vaja.

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tartusse on tõesti gümnaasiumikohti väga juurde vaja.

Tartu linnavalitsus ei vaevu teemat kommenteerimagi! Samuti ei ole Tartu kutsehariduses kohti 1000 +  põhikooli baasil õppijale. Ja järgmisel aastal on Tartus paarsada põhikooli lõpetajat rohkem kui sel aastal! Gümnaasiumikohti ikka sama palju. Töökohti ka sellisele 16-aastase massile ei jagu.

Samal ajal tahetakse koolikohustus 18-aastaseks saamiseni viia. Kus need lapsed õppima peaksid?

 

 

 

 

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

gümnaasiumi tempo on märksa suurem kui põhikooli oma j

See küll tõele ei vasta.

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meenus enda põhikooli lõpp 19 aastat tagasi ja tundub, et palju pole muutunud. Lõpetasin Tallinnas põhikooli ja väga raske oli saada kuhugi gümnaasiumisse.

Mina lõpetasin põhikooli ca. 23a tagasi ja just ei mäleta et mingit erilist stressi oleks olnud gümnaasiumisse pääsemiseks. Käisin suvalises Mustamäe koolis ja otsustasin gümnaasiumisse minna Reaalkooli. (ei mäletagi enam miks, teisi eliitkoole üldse ei kaalunudki) Hinded mul suurepärased küll polnud – mata, füüsika ja eesti keel tõenäoliselt olid viied aga inglise, vene keel ja vb mõni aine veel olid kindlasti kolmed tunnistusel. Olümpiaadidel polnud ka kunagi käinud. Ainult seal käisingi katsetel (oma kool vist oli varuvariant, sedagi ei mäleta enam) ja küll viimaste seas, aga sisse ma sinna ka sain! Alguses oli küll raske, 10 klassis olid ainult kolmed tunnistusel, aga keskkooli lõpuks olid enamik aineid, peale võõrkeelte, taas viied ja kõik riigieksamid, taaskord peale inglise keele, said sooritatud peaaegu maksimumpunktidele. Võibolla siis kool nägi minus tookord selle potensiaali ära.

Enda lapsel aga tuleb see katsete trall paari aasta pärast ka läbida ja juba pabistan, rohkem kui enda puhul 😀

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Enda lapsel aga tuleb see katsete trall paari aasta pärast ka läbida ja juba pabistan, rohkem kui enda puhul ????

vanemad pabistavadki rohkem kui lapsed ja ajavad oma paanikaga ka lapsed paanikasse 🙁 sama on esimese klassi katsete eel, kus veetakse lapsi eelkoolidesse, eraõpetajate juurde jne ning seda saadab pidev hädaldamine, et mis sinust küll edaspidi saab, kui sa nüüd soovitud kooli sisse ei saa

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 134 )


Esileht Koolilaps Pikem blogipostitus kogu protsessist (Tallinna koolikatsete näitel)