Meie pere kolis sisuliselt teise Eesti otsa, kui vanem laps gümnaasiumisse hakkas minema ja noorem HEV lapseks osutus.
Võib ju kurta, et riik peaks kõigini jõudma, aga mulle tundus kindlama lahendusena ise selle eest hea seista, et lastel neile sobivad võimalused oleksid.
Tartusse on tõesti gümnaasiumikohti väga juurde vaja.
Tartu linnavalitsus ei vaevu teemat kommenteerimagi! Samuti ei ole Tartu kutsehariduses kohti 1000 + põhikooli baasil õppijale. Ja järgmisel aastal on Tartus paarsada põhikooli lõpetajat rohkem kui sel aastal! Gümnaasiumikohti ikka sama palju. Töökohti ka sellisele 16-aastase massile ei jagu.
Samal ajal tahetakse koolikohustus 18-aastaseks saamiseni viia. Kus need lapsed õppima peaksid?
Kui tehakse kohustuslikuks, siis taastavad ka gümnaasiumid.
Ma ntx ei teadnud, et Waldorfil on ka gümnaasium.
“Perekool on üks väga mürgine koht inforuumis” ja ikka tullakse enda tööd Perekooli kiitma?
Täiesti absurdne artikkel, ma olen kaksikute ema kelle mõlemad lapsed said esimese korraga gümnaasiumisse sisse (üks neist selles artiklis kirutud Gag-i) ja kogu minu artikkel oleks piirdunud parimal juhul nelja sõnaga – avaldus, test, vestlus ja kutse. Oskab mõni lapsevanem oma laste elu keeruliseks elada ja siis süüdistatakse selles ministeeriumi?
Viinamarjad on ikka nii hapud…
Minu arust on see artikkel rohkem lapsevanema enda peegeldus kui koolidest ja konkursist. Mõistan olukorda, et käiakse kandideerimas, aga kui vestlustel järjest läbi kukutakse, siis tekib küsimus, et millega noored kõik need aastad tegelesid ja kas kodus üldse vanematega ei suhelda? Kus on lai silmaring, huvialad, arutelu, analüüs?
Vestluse küsimused on koolides nii sarnased ja läbipaistvad, et miks hakata näpuga koolide poole näitama, et koolid on süüdi, et põhikooli lõpetamas õpilane ei saa vestlustel korralike punkte?
Mis sellest loost veel välja lugeda – lapsevanem ei ole teinud endale selgeks enne laste kandideerimisele saatmist, et millisesse kooli siis tegelikult taheti asuda ja miks? Samuti ei ole läbi mõeldud, et mis on minu laste tugevad ja nõrgad küljed, kuhu jäi ettevalmistus testideks ja vestlusteks?
Tegelikult oleks piisanud kui lapsed oleksid valinud endale selle kooli mis on neile sobiva suunaga ja jõukohane, sest praegune laste lörtsimine kõigi koolide vahel erilist tarkust välja ei näita.
Võiksin kirjutada pika loo kuidas tuleks lapsi ette valmistada gümnaasiumisse astumisel, aga olen märganud, et Perekoolis on tihti mõni soovitus nagu notsule kalliskivi ette viskamine, üldiselt jäädakse oma kanguse ja tõe juurde, kirutakse koole ja õpetajaid ning näidatakse näpuga süsteemile, selmet peeglisse vaadata.
Ma siiski kirjutaks teiste lastevanemate rahustamiseks, et hästi õppivad üheksandikud saavad gümnaasiumitesse siiski üsna kergelt sisse. Tuleb korralikult õppida, siis on testid lihtsad ja vestlus ei ole midagi keerulist. Kui kool näeb, et õpilane on püüdlik ja teab miks nende kooli soovib, siis kool kätt ette ei pane ja võtab motiveeritud noore rõõmuga vastu. Ei ole need katsed midagi nii hirmsad nagu siis üritatakse keeruliselt kirjutada ja hirmutada.
Tagantjärele tark olles oleks tõesti piisanud vaid ühtedest katsetest – üks laps sai sisse oma esimesse ja teine teise valikusse – ning kõik muud katsed oleks võinud olemata olla, aga kuidas oleks seda ette teadnud? Kui laps pole just olümpiaadihunt või geenius, siis ikka kindlustad ju variandid A, B, C jne, et mitte midagi juhuse hooleks jätta.
Täiesti absurdne artikkel, ma olen kaksikute ema kelle mõlemad lapsed said esimese korraga gümnaasiumisse sisse (üks neist selles artiklis kirutud Gag-i) ja kogu minu artikkel oleks piirdunud parimal juhul nelja sõnaga – avaldus, test, vestlus ja kutse. Oskab mõni lapsevanem oma laste elu keeruliseks elada ja siis süüdistatakse selles ministeeriumi?
Täiesti absurdne on see, kui täiskasvanud ja eeldatavasti intelligentne inimene ei näe oma ninaotsast kaugemale. Mul on ka 2 last niimoodi lihtsasti Treffnerisse saanud (üks ei pidanud isegi testi tegema), aga igalt poolt on ju kuulda ja näha, kuidas lapsed kogu selle tralli pärast suures stressis on, osad neist jäävadki kohast ilma, kuigi tahaksid ja suudaksid õppida.
Mis sellest loost veel välja lugeda – lapsevanem ei ole teinud endale selgeks enne laste kandideerimisele saatmist, et millisesse kooli siis tegelikult taheti asuda ja miks? Samuti ei ole läbi mõeldud, et mis on minu laste tugevad ja nõrgad küljed, kuhu jäi ettevalmistus testideks ja vestlusteks?
Minu meelest olid nii lapsevanem kui lapsed üsnagi teadlikud, mida nad tahavad ja mida koolid pakuvad, lapsed ei peagi nii noorena veel oma valikutes päris kindlad olema ju. Seda, et nõrgad ja tugevad küljed olid veidi valesti hinnatud, tunnistab ju autor ise ka – aga ainus viis sellest aimu saada ongi ju põhikoolis vastavate ainete hinnete põhjal. Kui ikka lapsel on matemaatika pidevalt 4 ja keeled 5, siis hakkad paratamatult arvama, et ju siis ongi keeltes tugevam, katsete tulemused näitasid aga muud. Ja mis puutub ettevalmistusse, siis minu meelest tegi vanem seda mõistlikult, parasjagu – arutati läbi, mis vaja, aga lapsed tegutsesid põhiliselt ikka iseseisvalt ja nii ongi õige. Minu lapsed näiteks ei tahtnud üldse, et ma nende gümnaasiumisse astumisse kuidagi sekkuksin, ütlesid, et see on nende asi ja nad tegelevad sellega ise. Aga Tartus ei olnud neid valikuvõimalusi ka nii palju, Tallinnas oleksin ilmselt küll pidanud rohkem aitama selles süsteemis orienteerumisel ja valikute tegemisel.
Isegi kui kõik vanemad valmistaksid oma lapsi parimal võimaliku viisil selleks tralliks ette, ei muuda see asjaolu, et gümnaasiumikohti on osades piirkondades oluliselt vähem kui seal õppida soovijaid ning vastuvõtusüsteem on läbipaistmatu. Mõlemad probleemid vajavad lahendusi.
Ma nii imestan, et kirjutaja on niivõrd palju Perekoolist maha kopeerinud ja oma tekstid mis ta on Perekooli kirjutanud, need blogisse lisanud ja need on äratuntavad. Ei suuda ära imestada, et üks postitaja nii palju end Perekoolile pühendas ja tundub, et sai sellega kõvasti vastu pükse…
Hästi inetu on lugeda Perekoolist võetud tsitaate kus teemaalgataja kirub lapsevanemat kes tõtt räägib ja siis allpool ise imestab, et miks tema poiss vastu ei võetud. Et tema poiss huvitab progemisest, tahtis Gag-i arvutialale sisse saada ja siis imestab, et teised poisid, kel on pikaajaline arvutitöö kogemus, koolitus ja muud oskused juba varakult, võeti vastu … ja tema poissi ei võetud. See on nagu karma, et siunatakse, et lapsevanem ütleb välja, et need 18 kohta arvutiklassis saavad lapsed kel on reaalsed oskused ja kogemused, selle kallal käib blogi alguses iroonia ja üleolev suhtumine, aga kui oma poiss seetõttu sisse ei saa, siis nagu oma silmakirjalikkusest aru ei saada…. Sama küsimus tekkis viieliste kohta, kui sai ausalt kirjutatud, et keskmine hinne ei tohiks eriti alla viie olla ja käitumishinded on olulised, siis kui enda lapsel seda ei ole, siis on teised lapsevanemad pahad kes välja ütlesid, et konkurss on suur ja puhtaid viielisi on piisavalt kellele kohti jagatakse.
Ma nii imestan, et kirjutaja on niivõrd palju Perekoolist maha kopeerinud ja oma tekstid mis ta on Perekooli kirjutanud, need blogisse lisanud ja need on äratuntavad. Ei suuda ära imestada, et üks postitaja nii palju end Perekoolile pühendas ja tundub, et sai sellega kõvasti vastu pükse…
Hästi inetu on lugeda Perekoolist võetud tsitaate kus teemaalgataja kirub lapsevanemat kes tõtt räägib ja siis allpool ise imestab, et miks tema poiss vastu ei võetud. Et tema poiss huvitab progemisest, tahtis Gag-i arvutialale sisse saada ja siis imestab, et teised poisid, kel on pikaajaline arvutitöö kogemus, koolitus ja muud oskused juba varakult, võeti vastu … ja tema poissi ei võetud. See on nagu karma, et siunatakse, et lapsevanem ütleb välja, et need 18 kohta arvutiklassis saavad lapsed kel on reaalsed oskused ja kogemused, selle kallal käib blogi alguses iroonia ja üleolev suhtumine, aga kui oma poiss seetõttu sisse ei saa, siis nagu oma silmakirjalikkusest aru ei saada…. Sama küsimus tekkis viieliste kohta, kui sai ausalt kirjutatud, et keskmine hinne ei tohiks eriti alla viie olla ja käitumishinded on olulised, siis kui enda lapsel seda ei ole, siis on teised lapsevanemad pahad kes välja ütlesid, et konkurss on suur ja puhtaid viielisi on piisavalt kellele kohti jagatakse.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
Ma olen tükk aega mõelnud, kas võtta siin sõna või mitte. Aga panen siiski mõned mõtted kirja. Mul on ka kahe lapsega väga kerge olnud. Ja ma leian, et kuigi see võib tunduda uhkeldamisena, siis ma ei pea häbenema, et mul tublid lapsed on. Aga lisaks on mul viimase viie aasta jooksul päris palju sugulaste-tuttavate lapsi gümnaasiumisse astunud ning kokkuvõttes pole keegi kohast ilma jäänud. Mõnel on olnud raskem, mõnel kergem. Jutt käib siis Tallinnast. Eelis on muidugi neil, kelle koolis on gümnaasiumiosa ja kel on hinded korras. Neil on olnud põhimure see, et kas saavad mõnda tugevamasse kooli sisse, sest oma koolis on koht juba olemas nagunii. Ja sel aastal on Tallinnas 900 koolikohta juures. Ja loomulikult tullakse Tallinnasse kooli ka Harjumaalt ja seda on tehtud ka varem, nii et igatahes on sel aastal rohkem kohti.
Plaan B, C ja D on kindlasti vajalikud. G4 koolidesse on suur konkurss ja väga paljud ei kujuta ette, et tegelikult on nende koolide tase (eriti Reaali ja GAG’i) tavakoolidest üksjagu kõrgem. Ükskõik kui väga laps mõnda kesklinna kooli ei tahaks, peab sellega arvestama, et kui just tugev olümpiaadilaps ei ole, siis on neisse koolidesse väga raske saada. Olümpiaadidest rääkides, siis mulle tundub, et teemaalgataja ei ole teadlik, et Tallinna lapsed peavad olümpiaadi piirkonnavooru saamiseks kõigepealt läbima koolivooru sõela. Ning piirkonnavooru võetakse piiratud arv lapsi. Erinevalt maakondadest, kus olümpiaadidel osalejaid on vähem. Ehk siis osa lapsi saab otse piirkonnavooru ja osa Tallinna lapsi, kes tegelikult oleksid võimelised neist piirkonnavoorus paremini esinema, ei saa. Ja eks sellepärast võetaksegi arvesse ainult lõppvoorudes osalemisi.
See on tegelikult kurb, et hinnete põhjal ei saa otsustada, kuidas lapsel koolis läheb. Aga mina olen seisukohal, et isegi kui lapsel on õppimine näiliselt korras, siis peaks lapsevanem huvi tundma, mida seal koolis õigupoolest õpetatakse ja kas ikka õpetatakse. Minu tutvusringkonnas on olnud lapsi, kes oma kooli õpetamise tasemega rahul pole ning on võtnud lisakursusi. Kuigi nad olid omas koolis ilma nende kursustetagi puhtad viielised.
Mis mulle endale ei meeldi ja mida mina muudaksin, on koolide järjekorda panemine ning see, et ühes koolis saab ainult ühe suuna valida. Väga raske on ju hinnata midagi, millega sa pole ise kokku puutunud.
Lõpueksamite ja katsete ühendamise idee mulle ei meeldi. Minu meelest see suurendaks laste stressi veelgi. Et ongi ainult üks ja ainus võimalus ning kui see luhta läheb, siis ei ole mingit plaan B’d. Lisaks G4 (ja ilmselt ka osad Tartu koolid) peaksid ka sel juhul lisakatseid tegema, sest lõpueksamid peavad ikka olema sellise tasemega, et keskmine lõpetaja nendega hakkama saab. Ka ei ole mul aimugi, kuidas ja kui keeruline on väljaspoole pealinna ja Tartut gümnaasiumisse saamine ja kas see on probleem või mitte.
Ja tegelikult huvitab mind väga, kuidas on võimalik saada Laagrist mugavalt rattaga Mustamäele. Liigun seal piirkonnas päris palju ja minu arvates ei ole Kadaka teed mööda mugav rattaga sõita. Eriti pimedal ajal. Ma panustaksin pigem bussile nr. 20. Või on seal mõni teine ja parem marsruut?
Ja tegelikult huvitab mind väga, kuidas on võimalik saada Laagrist mugavalt rattaga Mustamäele. Liigun seal piirkonnas päris palju ja minu arvates ei ole Kadaka teed mööda mugav rattaga sõita. Eriti pimedal ajal. Ma panustaksin pigem bussile nr. 20. Või on seal mõni teine ja parem marsruut?
Seal mitmeid võimalusi kuidas Laagrist Mustamäele minna – Toome pst, Päikese pst või Harku-Nõmme spordirada. TTÜ juurde näiteks Laagri – Hiiu – Nõmme – TTÜ tee mõistlik. Kadaka tee tõesti ebamugav, sest neid ristuvaid teid väga palju ja liiklus väga tihe.
Ma olen tükk aega mõelnud, kas võtta siin sõna või mitte. Aga panen siiski mõned mõtted kirja. Mul on ka kahe lapsega väga kerge olnud. Ja ma leian, et kuigi see võib tunduda uhkeldamisena, siis ma ei pea häbenema, et mul tublid lapsed on. Aga lisaks on mul viimase viie aasta jooksul päris palju sugulaste-tuttavate lapsi gümnaasiumisse astunud ning kokkuvõttes pole keegi kohast ilma jäänud. Mõnel on olnud raskem, mõnel kergem. Jutt käib siis Tallinnast. Eelis on muidugi neil, kelle koolis on gümnaasiumiosa ja kel on hinded korras. Neil on olnud põhimure see, et kas saavad mõnda tugevamasse kooli sisse, sest oma koolis on koht juba olemas nagunii. Ja sel aastal on Tallinnas 900 koolikohta juures. Ja loomulikult tullakse Tallinnasse kooli ka Harjumaalt ja seda on tehtud ka varem, nii et igatahes on sel aastal rohkem kohti.
Plaan B, C ja D on kindlasti vajalikud. G4 koolidesse on suur konkurss ja väga paljud ei kujuta ette, et tegelikult on nende koolide tase (eriti Reaali ja GAG’i) tavakoolidest üksjagu kõrgem. Ükskõik kui väga laps mõnda kesklinna kooli ei tahaks, peab sellega arvestama, et kui just tugev olümpiaadilaps ei ole, siis on neisse koolidesse väga raske saada. Olümpiaadidest rääkides, siis mulle tundub, et teemaalgataja ei ole teadlik, et Tallinna lapsed peavad olümpiaadi piirkonnavooru saamiseks kõigepealt läbima koolivooru sõela. Ning piirkonnavooru võetakse piiratud arv lapsi. Erinevalt maakondadest, kus olümpiaadidel osalejaid on vähem. Ehk siis osa lapsi saab otse piirkonnavooru ja osa Tallinna lapsi, kes tegelikult oleksid võimelised neist piirkonnavoorus paremini esinema, ei saa. Ja eks sellepärast võetaksegi arvesse ainult lõppvoorudes osalemisi.
See on tegelikult kurb, et hinnete põhjal ei saa otsustada, kuidas lapsel koolis läheb. Aga mina olen seisukohal, et isegi kui lapsel on õppimine näiliselt korras, siis peaks lapsevanem huvi tundma, mida seal koolis õigupoolest õpetatakse ja kas ikka õpetatakse. Minu tutvusringkonnas on olnud lapsi, kes oma kooli õpetamise tasemega rahul pole ning on võtnud lisakursusi. Kuigi nad olid omas koolis ilma nende kursustetagi puhtad viielised.
Mis mulle endale ei meeldi ja mida mina muudaksin, on koolide järjekorda panemine ning see, et ühes koolis saab ainult ühe suuna valida. Väga raske on ju hinnata midagi, millega sa pole ise kokku puutunud.
Lõpueksamite ja katsete ühendamise idee mulle ei meeldi. Minu meelest see suurendaks laste stressi veelgi. Et ongi ainult üks ja ainus võimalus ning kui see luhta läheb, siis ei ole mingit plaan B’d. Lisaks G4 (ja ilmselt ka osad Tartu koolid) peaksid ka sel juhul lisakatseid tegema, sest lõpueksamid peavad ikka olema sellise tasemega, et keskmine lõpetaja nendega hakkama saab. Ka ei ole mul aimugi, kuidas ja kui keeruline on väljaspoole pealinna ja Tartut gümnaasiumisse saamine ja kas see on probleem või mitte.
Ja tegelikult huvitab mind väga, kuidas on võimalik saada Laagrist mugavalt rattaga Mustamäele. Liigun seal piirkonnas päris palju ja minu arvates ei ole Kadaka teed mööda mugav rattaga sõita. Eriti pimedal ajal. Ma panustaksin pigem bussile nr. 20. Või on seal mõni teine ja parem marsruut?
Postitusega nõus, üldiselt ei ole gümnaasiumisse astumine neil keeruline kes oma kooli lähevad ja samuti neil kes on heade hinnete nimel tööd teinud. G4 puhul peaks pooled lapsed kohe loobuma kui neil on nõrk tunnistus ja erilisi saavutusi ette näidata ei ole. Lapsevanemad peaksid olema realistlikud mitte lapsi suunama teele mis neile suure pettumuse kaasa toovad.
Minu arust elavad lapsevanemad oma frustratsiooni vales kohas välja, sest lapse kasvatamine on kooli ja kodu koostöö, aga siin tundub, et kool ainsana vastutagu, et nende võsukesel katsetel oodatult ei läinud. Kohti on gümnaasiumitesse palju ja kuigi kõigile kohti ei jätku, siis ametikoolid ja kutsekoolid on meil heal tasemel, keegi ei jää hariduseta kui õppida soovitakse.
Minu tütar on selline keskmine, tubli ja püüdlik. Teab, et tahab kindlasti minna gümnaasiumisse ja teab, et ta ei ole G4 kooli tasemel. Tema keskmine hinne on 4,5, selleks näeb ta palju vaeva. Õpib koolis kus on ka gümnaasiumi osa. Nende kool aga ei eelista oma kooli lapsi üldse. Seega on meie pere noor täpselt samasuguse kadalippu läbi teinud nagu teemaalgataja lapsed. Õnneks on tal tänaseks koolikoht olemas ja see pole oma koolis, sest seal on ta ootelistis. Seega sellisel keskmisel lapsel ei ole kindlasti lihtne ja pinget on palju. Asi millest ta on väga osav, on vestlused. Tegu on muidu pigem vaikse ja kinnise lapsega.
Ma nii imestan, et kirjutaja on niivõrd palju Perekoolist maha kopeerinud ja oma tekstid mis ta on Perekooli kirjutanud, need blogisse lisanud ja need on äratuntavad. Ei suuda ära imestada, et üks postitaja nii palju end Perekoolile pühendas ja tundub, et sai sellega kõvasti vastu pükse…
Hästi inetu on lugeda Perekoolist võetud tsitaate kus teemaalgataja kirub lapsevanemat kes tõtt räägib ja siis allpool ise imestab, et miks tema poiss vastu ei võetud. Et tema poiss huvitab progemisest, tahtis Gag-i arvutialale sisse saada ja siis imestab, et teised poisid, kel on pikaajaline arvutitöö kogemus, koolitus ja muud oskused juba varakult, võeti vastu … ja tema poissi ei võetud. See on nagu karma, et siunatakse, et lapsevanem ütleb välja, et need 18 kohta arvutiklassis saavad lapsed kel on reaalsed oskused ja kogemused, selle kallal käib blogi alguses iroonia ja üleolev suhtumine, aga kui oma poiss seetõttu sisse ei saa, siis nagu oma silmakirjalikkusest aru ei saada…. Sama küsimus tekkis viieliste kohta, kui sai ausalt kirjutatud, et keskmine hinne ei tohiks eriti alla viie olla ja käitumishinded on olulised, siis kui enda lapsel seda ei ole, siis on teised lapsevanemad pahad kes välja ütlesid, et konkurss on suur ja puhtaid viielisi on piisavalt kellele kohti jagatakse.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
Kõik kritiseerivad aga keegi ei paku paremat süsteemi välja. Isegi on paljuga ja hästi edasi liigutud, riigigümnaasiumid tegid koos teste, G4 ja G3 teevad üheskoos katseid, minu arvates eriti palju muuta ei ole vaja.
Koolid võivad tegelikult igaüks oma katsed teha, paljud koolid üle Eesti seda teevadki ja neisse ei ole raske sisse saada.
Lapse tulevikule on vaja mõelda varem kui alles 9kl teise poole pealt.
Me tegime esimesed 2 sellesuunalist liigutust juba siis, kui laps oli veel lasteaiaealine: õpetasime ta varakult lugema ja kolisime kesklinna.
Edasi tuli juba loogiline rada: kodulähedase eliitkooli eelkool, 1kl katsed, põhikooli ajal olümpiaadidel osalemised, 9.kl katsete ajaks olid ette näidata 5 erineva olümpiaadi vabariklikus voorus osalemised, neist kahes aines ka auhinnalised kohad. Katseteta oma kooli gümnaasiumiosas jätkamine polnud probleem.
Seda, et laps oli tugevalt reaalvaldkonna poole kaldu, sai selgeks juba algklassides. See et mõni vanem oma lapse huvid alles katsete käigus avastab, tundub täiesti ulme.
Lapse tulevikule on vaja mõelda varem kui alles 9kl teise poole pealt.
Me tegime esimesed 2 sellesuunalist liigutust juba siis, kui laps oli veel lasteaiaealine: õpetasime ta varakult lugema ja kolisime kesklinna.
Edasi tuli juba loogiline rada: kodulähedase eliitkooli eelkool, 1kl katsed, põhikooli ajal olümpiaadidel osalemised, 9.kl katsete ajaks olid ette näidata 5 erineva olümpiaadi vabariklikus voorus osalemised, neist kahes aines ka auhinnalised kohad. Katseteta oma kooli gümnaasiumiosas jätkamine polnud probleem.
Seda, et laps oli tugevalt reaalvaldkonna poole kaldu, sai selgeks juba algklassides. See et mõni vanem oma lapse huvid alles katsete käigus avastab, tundub täiesti ulme.
Mul on ka olnud raske aru saada sellest, et lapse huvide ja võimete kohta tehakse järeldusi koolihinnete põhjal. Minu titest saadik tugev humanitaar oli algklassides Känguru esisajas, aga matemaatikahuvi tal ikkagi ei olnud. Pigem huvi märgisüsteemide vastu. PS Aga meie õpetasime lapse lugema ja kolisime siis kesklinnast võimalikult kaugele 😛
Minu arust on see artikkel rohkem lapsevanema enda peegeldus kui koolidest ja konkursist..
Võiksin kirjutada pika loo kuidas tuleks lapsi ette valmistada gümnaasiumisse astumisel.
Oleks siiralt huvitatud soovitustest, laps hetkel lõpetab 7.nda klassi – kuidas siis oleks hea gümnaasiumisse saamiseks valmistuda?
Minu G4 gümnasist luges seda lugu ja ei suutnud ära imestada, et kuidas saab üks lapsevanem nii mööda mõelda, et laseb lapsel kandideerida erialale millest laps eriti midagi ei tea. Mõtles ta Gustav Adolfi arvutiklassi, seal on gümnasistid kel oma oma firma, teevad palgatöid, paljud neist on nooremate juhendajad ja muudest kogemustest rääkimata. Kooli komisjon peab otsuse tegema ja kui neil on hulk noori ees kel on märgatav kogemus ja kirg antud eriala vastu, siis on loogiline, et need noored võetakse vastu ja nendegi hulgas toimub valimine, sest hinded võetakse arvesse ja reaalikad on suurem osa maksimaalse keskmise hindega.
Lugesin kogu saaga läbi.
Lõpetasin Saue gümnaasiumi 9nda klassi ühe neljaga, ülejäänud kõik viied + kõik kolm eksamit viied. Proovisin 21.kooli, aga sisseastumiskatsed olid hullumeelsed ja vestlusele ei kutsutud. Lõpetasin oma kooli gümnaasiumi keskmise hindega 4.0, läksin ülikooli. Tagant järgi mõtlen, et oleksin võinud gümnaasiumi asemel kusagile kutsekooli minna ja pärast seda ülikooli. Sellist varianti keegi priimusele ei pakkunud.
Hetkel midagi rohkemat teema kohta öelda pole, pigem võtsin info lihtsalt teatavaks. Endal lõpetab laps 8ndat klassi ja on edasise tuleviku osas supertuim.
Aga – kommenteerin siiski veel üht asja. Autori puhul tegemist haritud isikuga, kes ka ise korduvalt oma ja oma laste intelligentsust välja toob, kalkuleerib punktide vahel, analüüsib.
Võiks ära õppida, et eesti keeles kirjutatakse n-ö (vale on öelda nö). Väike asi, aga hakkab silma! Võtab kohe mitu punkti autori “tarkusest” maha.
Äkki saad need valed kohad oma saagas ära muuta? Ja selle pisiasja edaspidiseks meelde jätta?
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Lugesin kogu saaga läbi.
Lõpetasin Saue gümnaasiumi 9nda klassi ühe neljaga, ülejäänud kõik viied + kõik kolm eksamit viied. Proovisin 21.kooli, aga sisseastumiskatsed olid hullumeelsed ja vestlusele ei kutsutud. Lõpetasin oma kooli gümnaasiumi keskmise hindega 4.0, läksin ülikooli. Tagant järgi mõtlen, et oleksin võinud gümnaasiumi asemel kusagile kutsekooli minna ja pärast seda ülikooli. Sellist varianti keegi priimusele ei pakkunud.
Hetkel midagi rohkemat teema kohta öelda pole, pigem võtsin info lihtsalt teatavaks. Endal lõpetab laps 8ndat klassi ja on edasise tuleviku osas supertuim.
Aga – kommenteerin siiski veel üht asja. Autori puhul tegemist haritud isikuga, kes ka ise korduvalt oma ja oma laste intelligentsust välja toob, kalkuleerib punktide vahel, analüüsib.
Võiks ära õppida, et eesti keeles kirjutatakse n-ö (vale on öelda nö). Väike asi, aga hakkab silma! Võtab kohe mitu punkti autori “tarkusest” maha.
Äkki saad need valed kohad oma saagas ära muuta? Ja selle pisiasja edaspidiseks meelde jätta?
Ma ei ole TA, aga see sõna su postituses on tegelikult “tagantjärele” või “tagant järele” (mõlemad lubatud vormid). Mitte “tagant järgi”.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
no kui olümpiaadilaps ise ütleb, et ta sinna kooli tegelikult minna ei soovigi, siis muidugi pakutakse kohta sellele, kes soovib. seda varianti pole küll kuulnud, et olümpiaadilaps, kes läheb vestlusele, seal normaalset juttu ajab ja ütleb, et soovib just selles koolis õppida, jääks ilma kohata
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
no kui olümpiaadilaps ise ütleb, et ta sinna kooli tegelikult minna ei soovigi, siis muidugi pakutakse kohta sellele, kes soovib. seda varianti pole küll kuulnud, et olümpiaadilaps, kes läheb vestlusele, seal normaalset juttu ajab ja ütleb, et soovib just selles koolis õppida, jääks ilma kohata
Lisaks tekib küsimus, et miks ta sinna G4 koolidesse avaldused tegi kui ta sinna minna ei tahtnud? Avaldus G4 koolidesse ei ole kohustuslik ja olümpiaadilapsed ei saa mitte kutsed vaid märgivad avalduses, et said vabariikliku olümpiaadi.
Väga veidra käitumusega laps või lapsevanem, sest nii tegi ta koolidele tööd juurde ja teistele oleks võinud vestluse vabaks jätta kui ta neisse koolidesse ei soovinud.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
no kui olümpiaadilaps ise ütleb, et ta sinna kooli tegelikult minna ei soovigi, siis muidugi pakutakse kohta sellele, kes soovib. seda varianti pole küll kuulnud, et olümpiaadilaps, kes läheb vestlusele, seal normaalset juttu ajab ja ütleb, et soovib just selles koolis õppida, jääks ilma kohata
Lisaks tekib küsimus, et miks ta sinna G4 koolidesse avaldused tegi kui ta sinna minna ei tahtnud? Avaldus G4 koolidesse ei ole kohustuslik ja olümpiaadilapsed ei saa mitte kutsed vaid märgivad avalduses, et said vabariikliku olümpiaadi.
Väga veidra käitumusega laps või lapsevanem, sest nii tegi ta koolidele tööd juurde ja teistele oleks võinud vestluse vabaks jätta kui ta neisse koolidesse ei soovinud.
Siinkohal tekib küsimus, et kas need olümpiaadilapsed, kes said mitme G4 kooli kutse, rääkisid tõesti igas koolis tulihingeliselt, et nad just ainult sellesse kooli tahavadki? Siis nad ju lihtsalt valetasid.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
no kui olümpiaadilaps ise ütleb, et ta sinna kooli tegelikult minna ei soovigi, siis muidugi pakutakse kohta sellele, kes soovib. seda varianti pole küll kuulnud, et olümpiaadilaps, kes läheb vestlusele, seal normaalset juttu ajab ja ütleb, et soovib just selles koolis õppida, jääks ilma kohata
Lisaks tekib küsimus, et miks ta sinna G4 koolidesse avaldused tegi kui ta sinna minna ei tahtnud? Avaldus G4 koolidesse ei ole kohustuslik ja olümpiaadilapsed ei saa mitte kutsed vaid märgivad avalduses, et said vabariikliku olümpiaadi.
Väga veidra käitumusega laps või lapsevanem, sest nii tegi ta koolidele tööd juurde ja teistele oleks võinud vestluse vabaks jätta kui ta neisse koolidesse ei soovinud.
Siinkohal tekib küsimus, et kas need olümpiaadilapsed, kes said mitme G4 kooli kutse, rääkisid tõesti igas koolis tulihingeliselt, et nad just ainult sellesse kooli tahavadki? Siis nad ju lihtsalt valetasid.
olümpiaadilaps paneb kirja oma tegeliku pingerea ja saab kutse juba esimeses koolis, kuhu ta vestlema läheb, ning kinnitab selle, mitte ei käi 4 koolis juttu ajamas
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
no kui olümpiaadilaps ise ütleb, et ta sinna kooli tegelikult minna ei soovigi, siis muidugi pakutakse kohta sellele, kes soovib. seda varianti pole küll kuulnud, et olümpiaadilaps, kes läheb vestlusele, seal normaalset juttu ajab ja ütleb, et soovib just selles koolis õppida, jääks ilma kohata
Lisaks tekib küsimus, et miks ta sinna G4 koolidesse avaldused tegi kui ta sinna minna ei tahtnud? Avaldus G4 koolidesse ei ole kohustuslik ja olümpiaadilapsed ei saa mitte kutsed vaid märgivad avalduses, et said vabariikliku olümpiaadi.
Väga veidra käitumusega laps või lapsevanem, sest nii tegi ta koolidele tööd juurde ja teistele oleks võinud vestluse vabaks jätta kui ta neisse koolidesse ei soovinud.
Siinkohal tekib küsimus, et kas need olümpiaadilapsed, kes said mitme G4 kooli kutse, rääkisid tõesti igas koolis tulihingeliselt, et nad just ainult sellesse kooli tahavadki? Siis nad ju lihtsalt valetasid.
olümpiaadilaps paneb kirja oma tegeliku pingerea ja saab kutse juba esimeses koolis, kuhu ta vestlema läheb, ning kinnitab selle, mitte ei käi 4 koolis juttu ajamas
Olümpiaadilapsed said ka mitmest G4 koolist kutsed ja siis valisid. Tegelikku pingerida polegi nii lihtne koostada enda jaoks, kui just tugev reaalinimene ei ole.
Oot, aga kas sinu meelest on praegune süsteem tõesti normaalne?
aga paku siis parem süsteem välja? see praegune ühiskatsete süsteem on kestnud viimased 7-8 aastat, enne seda tegi iga kool ise oma katsed. igal kevadel oli suur hala, et nii kohutav, lapsed jooksevad kogu vaheaja mööda erinevaid koole ja teevad kümneid katseid, miks ei võiks olla ühised katsed, stressi palju vähem…
loomulikult on iga ema jaoks tema laps see kõige tublim ja osavam ja väärib kohta parimas koolis parimate hulgas. paraku on neid ülitublisid palju ja kui laps on juba aastaid oma haridusse panustanud ja osalenud olümpiaadidel jne, siis sellisel lapsel ei ole katsetest mingit stressi, sest olümpiaadiga on juba koolikoht olemas. koolid ei ole kummist ja selge, et iga kool soovib endale saada parimatest parimad ja lihtsalt tubli laps ei pruugigi sinna mahtuda, sest temast palju paremaid on liiga palju. või peaks jätma olümpiaadilapse kõrvale ja võtma keskpärase õppija, sest temagi on ju tore poiss/tüdruk?
ka heale töökohale on kümneid kandideerijaid ning koha saab vaid üks, see on paraku elu
Veidi eksitav info, olümpiaadiga ei saa kohta G4 koolis vaid olümpiaadilapsed kutsutakse otse vestlustele, aga kohta see ei garanteeri. Osad jäävad ikkagi välja kas keskmise hinde, käitumise või nõrga vestluse tõttu.
Just. Minu olümpiaadilaps alustas üsna nõrkade vestlustega TIKis ja GAGis, kuni sai TPLi vestlusel maksimumtulemuse. Aga tema oli aus ja ütles viimastes koolides otse ära, et teda huvitavab üks riigigümnaasium rohkem. Nii ta G4 koolidesse ei saanudki.
no kui olümpiaadilaps ise ütleb, et ta sinna kooli tegelikult minna ei soovigi, siis muidugi pakutakse kohta sellele, kes soovib. seda varianti pole küll kuulnud, et olümpiaadilaps, kes läheb vestlusele, seal normaalset juttu ajab ja ütleb, et soovib just selles koolis õppida, jääks ilma kohata
Lisaks tekib küsimus, et miks ta sinna G4 koolidesse avaldused tegi kui ta sinna minna ei tahtnud? Avaldus G4 koolidesse ei ole kohustuslik ja olümpiaadilapsed ei saa mitte kutsed vaid märgivad avalduses, et said vabariikliku olümpiaadi.
Väga veidra käitumusega laps või lapsevanem, sest nii tegi ta koolidele tööd juurde ja teistele oleks võinud vestluse vabaks jätta kui ta neisse koolidesse ei soovinud.
Siinkohal tekib küsimus, et kas need olümpiaadilapsed, kes said mitme G4 kooli kutse, rääkisid tõesti igas koolis tulihingeliselt, et nad just ainult sellesse kooli tahavadki? Siis nad ju lihtsalt valetasid.
Minu olümpiaadilaps valis soovitud G4 kooli esimeseks, sai sinna protokolli ja tühistas teised vestlused. Ta oli endale varakult selgeks teinud millisesse kooli ja erialale ta soovib minna ja jäi endale kindlaks.
