Esileht Koolilaps Pikem blogipostitus kogu protsessist (Tallinna koolikatsete näitel)

Näitan 14 postitust - vahemik 121 kuni 134 (kokku 134 )

Teema: Pikem blogipostitus kogu protsessist (Tallinna koolikatsete näitel)

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kuidas see ühe ürituse mainimine nüüd kogu selle teema selliseks ussipesaks siin vahepeal muutnud on?

Aga kommentaare lugedes jäin mõtlema, et need IT huvilised noored on eelisseisus, kelle kool saadab neid informaatikaolümpiaadile, Kobras viktoriinile ja mujale. Kahjuks Laagri kool selline kool ei ole ja selliseid koole Eestis veel palju. Siit võibolla veel üks idee IT huviliste noorte lapsevanematele – püüdke ise silma peal hoida neil võistlustel. Kobras selline üritus, kuhu saab noor ise ennast registreerida. Võibolla oleks saanud ka informaatikaolümpiaadi lahtisesse vooru registreerida ise, kuid kahjuks selle kohta jõudis info meie pereni siis, kui üritus läbi oli… Lahtine voor on juba oktoobris ja seega tasuks kohe kooliaasta alguses uurida, et mis on registreerimisega seotud tähtajad. Ideaalis võiks ju mõlemal osaleda kui progemise vastu huvi on… Samuti on veel Kübernaaskli avatud voor – kahjuks CTF tüüpi võistlused poja jaoks vähem huvitavad tunduvad kui enda jaoks, kuid eks IT valdkond ongi lai ja vähe on neid, kellel kõik asjad seal silma särama panevad.

Minu meelest on tore, et meil on erinevaid väljundeid IT huviliste noorte jaoks. Ja minu point ei olnud kuidagi väita, et minu noormees nüüd kõige tugevam progeja oleks, vaid selgitasin oma mõttekäiku, et miks ma arvan, et progemishuvi ei ole väga tugeva prioriteediga vastuvõtuprotsessis.

Ja lõpetuseks väike palve modedele, et äkki saab panna selle teema kommenteerimise lukku? Eesmärk oli arutada koolide vastuvõtuprotsessi üle, kuid praeguseks hetkeks on see teema lappama läinud ja kahjuks ka ebaviisakaks muutunud.

Ma lihtsalt ütlen, et lahtistele võistlustele saab laps ise end kirja panna, lapsevanema märgib juhendajaks, kui tarvis. Minu oma on aastaid käinud nt Kiilil ja saanud väga häid tulemusi. Mulle lapsevanemana kohutavalt meeldivad sellised teaduskooli ainevõistlused, kuhu pääseb (ka) ilma kooli vahenduseta. Olümpiaadid võiksid ka sellised olla.

See on küll hea info. Panen kohe kõrva taha ja räägin oma lapsele edasi.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Isiklik kogemus on selline

Poisslaps, seni pingevabalt koolis käinud ja pigem neljadele õppinud aga 9,klassi alguses sai aru, et see on tema enda teha, mis edasi. Hakkas süsteemselt õppima, lisaks oma hobialal rohkem panustama, täiesti teadlikult, et lisapunkte saada, ei hilinenud, ei puudunud. Aprillis tegi katsed kodule kõige lähemasse riigigümnaasiumi, mis eelmise aasta koolidlõpetajate eksamitulemuste järgi oli seal teises kümnes ( kokku tehti neid eksameid 163 koolis, kui ma ei eksi)  Rohkem kusagile mujale ei kandideerinud, ma üritasin küll selgitada et saad kogemuse ja proovi ikka, tema klassikaaslased käisid ka mööda katseid, minu oma tegeles kodus oma hobidega, käis trennis ja ütles et talle pole rohkem koole vaja. Läheb ainult ühte.  Püüdsime siis mehega ka vabalt võtta. Praegu on seis selline, et koolikutse on olemas,  katsete järgi oli keskmine. Jäänud on lõpueksamid, seda ma nüüd kardan küll, et  kui peaks alla 50 punkti saama, siis sinna kooli ta ei saa. Aga elame näeme, olen päris uhke, et tal on oma seisukoht ja ta on ise pingutanud ja ta ei ole tahtnud tühja rapsida. Tundub küll, et me ise keerame oma laste psüühika ….

Minu seisukoht on täna, et kui laps oma tarkusega pole gümnaasiumisse jõudnud, siis on need 3 aastat talle tõsine pingutus, ja siis pole tal sinna asja. Õnneks on meil ka kutsekool, usun, et sinna saaks ta vajadusel ikka sisse ja üks erialadest, haakub osaliselt mu poja hobiga. Arvan, et see pole maailmalõpp, kui gümnaasiumisse sisse ei saa.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kägu olen 🙂 Mu poja keskmine hinne 9 klassi lõputunnistusel on 4,82. Eks see oli enesekindluse üks põhjusi ka.  Nii et ilmselt ta ikka suudab ka need lõpueksamid ära teha edukalt aga mingit survet ei tee.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ausalt, sul on midagi peas valesti kui sa selliseid tekste kirjutad. Ma olen üle viieteistkümne aasta IT firma juht olnud ja ma ei saa aru mis su peas toimub. Ma tean kuidas järeltulev IT põlvkond kasvab, mida nad õpivad ja kuidas nad oma teadmisi praktikas rakendavad. Sinu väited võistluste kohta sama kaugel reaalsusest. Soovitan sul maha rahuneda, töötada sel alal vähemalt 10 aastat ja siis kuulaks mida räägid, hetkel on su arusaam IT-st eluvõõras ja lapsik. Teha maha võistlusi kus Eesti tipud koos käivad, vahet ei ole millisel võistlusel, on mage ja inetu. Eesti on maailmas üks juhtivamaid IT riike ja kõik lapsed kes sel alal õpivad, on maailmas tugeval tasemel, neid halvustada näitab postitaja väga madalat taset.

Päris kindlasti ei ole sa mingi juht ja veel vähem töötad sa IT-s. Sul puudub täielikult funktsionaalse lugemise oskus. Kas sa oma oletatavasse IT firmasse võtaksid arendajaid tööle nende silmaringi või tegelike oskuste alusel? Annad Java arendaja kohale kandideerijatele kodutöö, mis näitab nende oskusi Javas või uurid nende silmaringi kohta.

Kui raske on aru saada, et keegi ei tee siin ühtegi ainevõistlust või neil osalevaid lapsi maha, vaid üritatakse seletada, et tegu on erinevate võislustega ja need ei ole gümnaasiumisse (ja muideks ka ülikooli) saamisel  võrdse kaaluga ning need vajavad erinevaid oskuseid.

Aga kommentaare lugedes jäin mõtlema, et need IT huvilised noored on eelisseisus, kelle kool saadab neid informaatikaolümpiaadile, Kobras viktoriinile ja mujale. Kahjuks Laagri kool selline kool ei ole ja selliseid koole Eestis veel palju. Siit võibolla veel üks idee IT huviliste noorte lapsevanematele – püüdke ise silma peal hoida neil võistlustel. Kobras selline üritus, kuhu saab noor ise ennast registreerida. Võibolla oleks saanud ka informaatikaolümpiaadi lahtisesse vooru registreerida ise, kuid kahjuks selle kohta jõudis info meie pereni siis, kui üritus läbi oli… Lahtine voor on juba oktoobris ja seega tasuks kohe kooliaasta alguses uurida, et mis on registreerimisega seotud tähtajad.

Esimesed olümpiaadid toimuvad kuuendas klassis. Hiljemalt kaheksanda klassi lõpuks võiks asjast huvitatud õpilased ja tema vanemad juba ikka Teaduskooli kodulehest kuulnud olla. Augustiks on seal ka kalender uuendatud ning peaks olema piisavalt aega, et oktoobris toimuval võistlusel osalemist planeerida.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ausalt, sul on midagi peas valesti kui sa selliseid tekste kirjutad. Ma olen üle viieteistkümne aasta IT firma juht olnud ja ma ei saa aru mis su peas toimub. Ma tean kuidas järeltulev IT põlvkond kasvab, mida nad õpivad ja kuidas nad oma teadmisi praktikas rakendavad. Sinu väited võistluste kohta sama kaugel reaalsusest. Soovitan sul maha rahuneda, töötada sel alal vähemalt 10 aastat ja siis kuulaks mida räägid, hetkel on su arusaam IT-st eluvõõras ja lapsik. Teha maha võistlusi kus Eesti tipud koos käivad, vahet ei ole millisel võistlusel, on mage ja inetu. Eesti on maailmas üks juhtivamaid IT riike ja kõik lapsed kes sel alal õpivad, on maailmas tugeval tasemel, neid halvustada näitab postitaja väga madalat taset.

Päris kindlasti ei ole sa mingi juht ja veel vähem töötad sa IT-s. Sul puudub täielikult funktsionaalse lugemise oskus. Kas sa oma oletatavasse IT firmasse võtaksid arendajaid tööle nende silmaringi või tegelike oskuste alusel? Annad Java arendaja kohale kandideerijatele kodutöö, mis näitab nende oskusi Javas või uurid nende silmaringi kohta.

Kui raske on aru saada, et keegi ei tee siin ühtegi ainevõistlust või neil osalevaid lapsi maha, vaid üritatakse seletada, et tegu on erinevate võislustega ja need ei ole gümnaasiumisse (ja muideks ka ülikooli) saamisel võrdse kaaluga ning need vajavad erinevaid oskuseid.

Aga kommentaare lugedes jäin mõtlema, et need IT huvilised noored on eelisseisus, kelle kool saadab neid informaatikaolümpiaadile, Kobras viktoriinile ja mujale. Kahjuks Laagri kool selline kool ei ole ja selliseid koole Eestis veel palju. Siit võibolla veel üks idee IT huviliste noorte lapsevanematele – püüdke ise silma peal hoida neil võistlustel. Kobras selline üritus, kuhu saab noor ise ennast registreerida. Võibolla oleks saanud ka informaatikaolümpiaadi lahtisesse vooru registreerida ise, kuid kahjuks selle kohta jõudis info meie pereni siis, kui üritus läbi oli… Lahtine voor on juba oktoobris ja seega tasuks kohe kooliaasta alguses uurida, et mis on registreerimisega seotud tähtajad.

Esimesed olümpiaadid toimuvad kuuendas klassis. Hiljemalt kaheksanda klassi lõpuks võiks asjast huvitatud õpilased ja tema vanemad juba ikka Teaduskooli kodulehest kuulnud olla. Augustiks on seal ka kalender uuendatud ning peaks olema piisavalt aega, et oktoobris toimuval võistlusel osalemist planeerida.

Oh seda õelust ja kadedust mis sellest postitusest õhkub. Tunnen sulle südamest kaasa, et sinu elu on nii raske, et pead teiste kohta halvasti ütlema ja nii sügavat kadedust oma hinges kandma. Sinu elu ongi raske kui sa teistega nii käitud. Need inimesed kes teistele halvasti ütlevad, võiksid rahulikult mõelda miks tekib inimese sees vajadus teisi maha tehes ennast upitada?

+3
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Oh seda õelust ja kadedust mis sellest postitusest õhkub. Tunnen sulle südamest kaasa, et sinu elu on nii raske, et pead teiste kohta halvasti ütlema ja nii sügavat kadedust oma hinges kandma. Sinu elu ongi raske kui sa teistega nii käitud. Need inimesed kes teistele halvasti ütlevad, võiksid rahulikult mõelda miks tekib inimese sees vajadus teisi maha tehes ennast upitada?

Palun otsi endale abi.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olümpiaadi lastega tegelemine võib olla tüütu. Eriti kui lapse võimekus ületab õpetaja omad. Aga jälgige siis teaduskooli lehte ja soovitage lastel osaleda. Nad saavad sealt palju huvitavaid sõpru. Nohikutel on mõningad ühised regulaarsed üritused ka.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ausalt, sul on midagi peas valesti kui sa selliseid tekste kirjutad. Ma olen üle viieteistkümne aasta IT firma juht olnud ja ma ei saa aru mis su peas toimub. Ma tean kuidas järeltulev IT põlvkond kasvab, mida nad õpivad ja kuidas nad oma teadmisi praktikas rakendavad. Sinu väited võistluste kohta sama kaugel reaalsusest. Soovitan sul maha rahuneda, töötada sel alal vähemalt 10 aastat ja siis kuulaks mida räägid, hetkel on su arusaam IT-st eluvõõras ja lapsik. Teha maha võistlusi kus Eesti tipud koos käivad, vahet ei ole millisel võistlusel, on mage ja inetu. Eesti on maailmas üks juhtivamaid IT riike ja kõik lapsed kes sel alal õpivad, on maailmas tugeval tasemel, neid halvustada näitab postitaja väga madalat taset.

Päris kindlasti ei ole sa mingi juht ja veel vähem töötad sa IT-s. Sul puudub täielikult funktsionaalse lugemise oskus. Kas sa oma oletatavasse IT firmasse võtaksid arendajaid tööle nende silmaringi või tegelike oskuste alusel? Annad Java arendaja kohale kandideerijatele kodutöö, mis näitab nende oskusi Javas või uurid nende silmaringi kohta.

Kui raske on aru saada, et keegi ei tee siin ühtegi ainevõistlust või neil osalevaid lapsi maha, vaid üritatakse seletada, et tegu on erinevate võislustega ja need ei ole gümnaasiumisse (ja muideks ka ülikooli) saamisel võrdse kaaluga ning need vajavad erinevaid oskuseid.

Aga kommentaare lugedes jäin mõtlema, et need IT huvilised noored on eelisseisus, kelle kool saadab neid informaatikaolümpiaadile, Kobras viktoriinile ja mujale. Kahjuks Laagri kool selline kool ei ole ja selliseid koole Eestis veel palju. Siit võibolla veel üks idee IT huviliste noorte lapsevanematele – püüdke ise silma peal hoida neil võistlustel. Kobras selline üritus, kuhu saab noor ise ennast registreerida. Võibolla oleks saanud ka informaatikaolümpiaadi lahtisesse vooru registreerida ise, kuid kahjuks selle kohta jõudis info meie pereni siis, kui üritus läbi oli… Lahtine voor on juba oktoobris ja seega tasuks kohe kooliaasta alguses uurida, et mis on registreerimisega seotud tähtajad.

Esimesed olümpiaadid toimuvad kuuendas klassis. Hiljemalt kaheksanda klassi lõpuks võiks asjast huvitatud õpilased ja tema vanemad juba ikka Teaduskooli kodulehest kuulnud olla. Augustiks on seal ka kalender uuendatud ning peaks olema piisavalt aega, et oktoobris toimuval võistlusel osalemist planeerida.

Oh seda õelust ja kadedust mis sellest postitusest õhkub. Tunnen sulle südamest kaasa, et sinu elu on nii raske, et pead teiste kohta halvasti ütlema ja nii sügavat kadedust oma hinges kandma. Sinu elu ongi raske kui sa teistega nii käitud. Need inimesed kes teistele halvasti ütlevad, võiksid rahulikult mõelda miks tekib inimese sees vajadus teisi maha tehes ennast upitada?

Pole ju kadedus, on asjalik kommentaar. Mis lumehelbed siin ometi koos on. Mingi mämmutamine peab kogu aeg käima? Läbi lillede vaja öelda, et äkki keegi jälle solvub. Mida on solvuda kogu aeg?

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kuidas hindad gümnaasiumikandidaati, kes pole küll informaatikaolümpiaadidel osalenud, aga on ära teinud programmeerimise algkursuse ja kellel on ette näidata mõni progeprojekt? Mitte selline, nagu ülikoolis peale esimest kursust eeldatakse, aga siiski mahukam projekt, kus on kasutatud objektide klasse, palju erinevaid funktsioone, koodi on üle tuhande rea (tean, et kõik need iseenesest ei näita suurt midagi programmi headuse kohta). Kas niisuguseid saavutusi võiks sisseastumisvestlustel mainida? Kas see avaldaks positiivselt muljet või on see tänapäeval juba ülitavaline?

loomulikult tasub seda vestlusel mainida ning kindlasti tasuks seda kursust lõpetades teha ära ka kontrollitud oludes test, mis näitab, et kursusel osalemise tulemusel ka teadmised olemas on. paraku gümnaasiumisse pürgides arvestatakse siiski eelkõige olümpiaadidel osalemist, aga kui test tehtud, siis kindlasti näitab ka see lapse taset võrreldes sellega, kes testi teinud pole.

muide, üle 1000 rea koodi ei pruugi mini näitaja olla. algaja kirjutab 1000 rida, tegija teeb sama asja ära 300 reaga, oma lapse kogemused 😀

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Rääkisin oma IT gümnasistiga ja tema ütles, et osadel on progemisest vanurite arusaam ja enamus tema klassist teeb neid tööotsi mida ise vastu võtavad ja tahavad/viitsivad teha, lihtsalt progejaks ei taha keegi saada, sest see on läbitud etapp ja igav. Noored on ammu IT teemaga märksa kõrgemal levelil –  robotid, kosmoseteadus, isesõitvad masinad ja muu on tänapäeva arvutihuviliste soovilistis, kindlasti mitte lihtsalt progemine. Võistlustel käisid paljud nooremana ja kui oled korra tipus olnud, siis järgmine aasta tavaliselt ei korrata, sest ülikoolid pakuvad gümnasistidele häid võimalusi arenemiseks ja see on märksa huvitavam kui võistelda. Selle koha pealt peab Eesti ülikoole kiitma, et noored suhtlevad ülikoolidega vabas vormis ja üsna varakult, saavad erinevatel koolitustel osaleda ja saavad enne ülikooli astumist selgeks kuhu minna ja mida teha. 9 – 17ni arvuti taga progemine ei ole nende unistustes. Samuti saavad noored ilma eksamiteta ülikoolidesse sisse, lõpueksamid on vormistamise küsimus, paljudel on enne lõpetamist kutsed käes, liialt võistlemist ei ole päris see mida noored soovivad, eriti progemises. Tänapäeva noori ei maksa alahinnata, Eesti noorte tase on informaatikas väga kõrge, siin teemas tehakse liiga kergekäeliselt noori maha, tegelikult peab neid rohkem kiitma ja innustama oma soove ja unistusi täitma.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Rääkisin oma IT gümnasistiga ja tema ütles, et osadel on progemisest vanurite arusaam ja enamus tema klassist teeb neid tööotsi mida ise vastu võtavad ja tahavad/viitsivad teha, lihtsalt progejaks ei taha keegi saada, sest see on läbitud etapp ja igav. Noored on ammu IT teemaga märksa kõrgemal levelil –  robotid, kosmoseteadus, isesõitvad masinad ja muu on tänapäeva arvutihuviliste soovilistis, kindlasti mitte lihtsalt progemine.

huvitav, kuidas need robotid, isesõitvad masinad ja kosmosetehnika küll liiguvad, kui keegi progeda ei viitsi?

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Rääkisin oma IT gümnasistiga ja tema ütles, et osadel on progemisest vanurite arusaam ja enamus tema klassist teeb neid tööotsi mida ise vastu võtavad ja tahavad/viitsivad teha, lihtsalt progejaks ei taha keegi saada, sest see on läbitud etapp ja igav. Noored on ammu IT teemaga märksa kõrgemal levelil – robotid, kosmoseteadus, isesõitvad masinad ja muu on tänapäeva arvutihuviliste soovilistis, kindlasti mitte lihtsalt progemine. Võistlustel käisid paljud nooremana ja kui oled korra tipus olnud, siis järgmine aasta tavaliselt ei korrata, sest ülikoolid pakuvad gümnasistidele häid võimalusi arenemiseks ja see on märksa huvitavam kui võistelda. Selle koha pealt peab Eesti ülikoole kiitma, et noored suhtlevad ülikoolidega vabas vormis ja üsna varakult, saavad erinevatel koolitustel osaleda ja saavad enne ülikooli astumist selgeks kuhu minna ja mida teha. 9 – 17ni arvuti taga progemine ei ole nende unistustes. Samuti saavad noored ilma eksamiteta ülikoolidesse sisse, lõpueksamid on vormistamise küsimus, paljudel on enne lõpetamist kutsed käes, liialt võistlemist ei ole päris see mida noored soovivad, eriti progemises. Tänapäeva noori ei maksa alahinnata, Eesti noorte tase on informaatikas väga kõrge, siin teemas tehakse liiga kergekäeliselt noori maha, tegelikult peab neid rohkem kiitma ja innustama oma soove ja unistusi täitma.

No kes meist ei tahaks teha ainult huvitavat tööd ja seda enda valitud ajal ning saada selle eest veel ka kõrget palka. Eriti lihtne on sellisest elust unistada kui enamus kulud on kaetud vanemate poolt.

Ja paindliku tööajaga olen mina juba viimased 20 aastat töötanud, aga ilmselgelt ei ole kõigil ettevõtetel seda võimalik pakkuda.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Rääkisin oma IT gümnasistiga ja tema ütles, et osadel on progemisest vanurite arusaam ja enamus tema klassist teeb neid tööotsi mida ise vastu võtavad ja tahavad/viitsivad teha, lihtsalt progejaks ei taha keegi saada, sest see on läbitud etapp ja igav. Noored on ammu IT teemaga märksa kõrgemal levelil – robotid, kosmoseteadus, isesõitvad masinad ja muu on tänapäeva arvutihuviliste soovilistis, kindlasti mitte lihtsalt progemine.

huvitav, kuidas need robotid, isesõitvad masinad ja kosmosetehnika küll liiguvad, kui keegi progeda ei viitsi?

Tänapäeva masinad tehakse valmis inseneride ja it koostöös mis hõlmab füüsikat, keemiat, arvutiteadust ja muid olulisi etappe. Progemine on niivõrd väike osa, et see on pigem lihttöö kui teadus.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuulge progejad! Tehke oma teema, palun.
Suht igav on.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 121 kuni 134 (kokku 134 )


Esileht Koolilaps Pikem blogipostitus kogu protsessist (Tallinna koolikatsete näitel)