Mind ootab ees plaaniline keiser, seljataga on kaks tavasünnitust. Kuna tavasünnitused olid väga lihtsad, siis see keisrilõige mind just sugugi ei vaimusta, kuid saan aru, et mittemingit muud varianti pole. Mu teadmised keirilõikest on suhteliselt kesised, näiteks kas tänapäeval tehakse ainult risti lõige? Ilmselt rumal kûsimus, aga kas see “naised saunas rääkisid” jutt, et ristilõikega lõigatakse kõik lihased ka risti läbi ja taastumine on raskem kui pikilõikega, vastab tõele? Minu jaoks see arm on kõige väiksem mure, peaasi, et taastumine oleks võimalikult kerge. Lisaks uurin veel, et kuidas peale keisrilõiget on lood alumise otsaga? Kateeder pannakse, seda ma tean. Istuda, astuda saab, kuna alumise osa ttaumat ei ole. Aga see veri/lohhiad mis emakast tuleb, kas seda on vähem v pole vahet? Ja kas see jutt vastab ka tõele, et peale keisrit surutakse kõvasti kõhule, et kõik “jama” välja tuleks? See tundub kuidagi eriti julm ja ma ei mäleta, et mul oleks isegi tavasûnnitustega seda tehtud. Detailsed ûlevaated keisrile järgnevatest paarist päevast oleks igati teretulnud.
Teema: Piki ja risti keisrilõige
Keisrist taastumine sõltub üsna mitmest asjast ja see, mispidi on lõige nahal, ei oma suuremat tähtsust. Tegelikult on tehtud tõenduspõhises meditsiinis uuringuid, et keisrilõikel nn. bikiinilõike kasutamine kiirendab taastumist ja on ohutu, eks sellepärast seda kasutatakse. Lõikeid, mis pärast eraldi õmmeldakse, on laias laastus kaks. Sisemine on emakalihase lõige, mis on kaarekululine ristilõige ja ainult üli-üli-harva kiiretel ja keerulistel juhtumitel või väga väikese lapse puhul pikilõige (ja sel puhul võivad kaasneda kompikatsioonid järgneva raskedusega). See lõige, millest emad räägivad, on nahalõige, mis pärast väliselt näha jääb. Lihased saavad pisut kannatada nii naha risti- kui pikilõike korral, ehkki neid püütakse võimalikult palju säästa ja kõrvale lükata. Pikilõike puhul lükatakse kõhu sirglihas piltlikult öeldes laiali nagu oleks diastaas. Ristilõike (nn. bikiinilõike) korral tõesti osa kiudusid lõigatakse risti läbi ja eks närvilõpmed saavad ka kannatada, põhjustades paljudel naistel tundlikkuse langust kõhu alaosas. Kumb nüüd paremini paraneb, sõltub igaühe enda füsioloogiast ja ei ole raudpolt igaühe puhul sama.
Kui oled tšakra-usku, siis see on vist ainus põhjus, miks otsustada tänapäeval naha pikilõike kasuks. Siis pead arstidega ise kokkuleppele saama, mul pole ainugi, kas küsimise peale tehakse.
Pärast keisrilõiget võid vajada esimeseks püsti tõusmiseks tahtejõudu. Mõnes haiglas aetakse püsti juba 6 tundi pärast lõikust. Soovitan soojalt iga hinna eest pingutada ennast püsti, pärast seda oled nagu tavaline sünnitaja ja saad ise oma lapse eest täiel määral hoolitseda. Püsti tõusta on parem üle külje, mitte kõhulihaseid pingutades (seda kahjuks haiglates väga ei õpetata). Kateeter võetakse üldiselt ruttu ära. Verejooksuga on nii ja jaa nagu ka loomuliku sünnituse korral. Mul on olnud nii nädalake verejooksu pärast ühte keisrit ja 5 nädalat pärast teist keisrit. Korduvsünnitajana võib sind tabada veel üks ebamugavus – valusad emaka kokkutõmbed pärast sünnitust. Sulle antakse valuvaigisteid ja tarvita neid julgelt, imetada võid.
Ma eeldan,e t keisriga nad puhastavad is ejuba “kõik jama ära”, nii et ei ole vaja kõhule suruda?
Minul esimese sünnitusega (loomulik) küll käidi mitu korda päevas kõhule surumas, et kõik välja tuleks, sest emakas ei tõm,mbundu tagasi. Alles kella 17 paiku (sünnitasin enne 9) tekkis kellelgi kahtlus, et kutsuks arsti – paltsenta tükk oli nimelt sees.
Ma arvan,e t kui midagi on sisse jäänud, siis kõhule surumine ei aita enam midagi. Lohhiad on ju tegelikult haava veritsemine, mitte ei tule enam platsenta jääke vmt. Ja paltsenta eemaldatakse ju keisrilõike käigus ning kui midagi peakski siss ejääma, tehaks eselleks eraldi täiendav puhastus, kõhule surumine küll ei aita
Risti keisrilõike puhul tänapäeval ei lõigata lihaseid läbi (või kui, siis ehk üksikud kiud, kogemata). Lõige käib nii, et esmalt tehakse naha sisse ristipidi lõige kuni lihasteni ja siis lihased tõmmatakse lahku ja seejärel lõigatakse edasi mis vaja veel lõigata, et lapseni pääseda.
Nii et lihased jäävad terveks.
Nahale tehakse ristlõige, lihastele pikkupidi ja emakale jälle risti.
Tehti kaks kuud tagasi keisrilõige Ida-Viru keskhaiglas ja ei mingit surumist kõhule. Tehti bikiinilõige. Kõige raskemad olid esimesed kaks päeva, kui sai vaevaliselt püsti. Positiivne on see, et allpool pole venimist, mis kaasneb sünnitusega 🙂 Muidugi oli mul äärmiselt kahju, et ma ei saanud ise sünnitada (nabanöör osutus liiga lühikeseks)
Ei taha kuri olla, aga milleks kommenteerida inimestel, kellel pole kogemusi keisriga? 5 kuud tagasi suruti kōhule, ei tule midagi lōikusega niisama välja,oli valus ja õudne, ei tahaks vihavaenlaselegi seda. Istuda- astuda on ikkagi ebamugav, sest keisriarm teeb valu, keha kohaneb sellega, et last pole, ehk siseelundid loksuvad paika, on emaka kokkutōmbed jne. Ma ei saanud 24 h peale keisrit püsti, vōi noh, sain, aga minestasin sinnasamasse ära 😀 poleks meest olnud, Ei oleks lapsega keegi suutnud tegeleda. Valuvaigisteid tarbi julgelt. Lohhiad on samad, mis tavasünnituse järgselt, st erinevused eelmiste kordadega on juhuslikud. Külma närvi ja ilusat beebiga kohtumist! 🙂
Minul tehti 7 kuud tagasi keiser. Kahjuks oli erakorraline. Olen üle 40 taastumine väga kerge võreldes tavasünnitusega. Kuna verekaotus oli väga suur üle 2 liitri siis oli ainult väga külm. Mingeid valusi ei tunnud.
10 kuud tagasi oli erakorraline keiser ja nüüd järgmise lapsega ilmselt plaaniline. Keegi kõhule ei suru ja taastumine oli ka suht okei. Plaaniline keiser tehakse tavaliselt seljasüstiga aga on haiglaid kus tehakse ainult üldnarkoos.
Ei taha kuri olla, aga milleks kommenteerida inimestel, kellel pole kogemusi keisriga? 5 kuud tagasi suruti kōhule, ei tule midagi lōikusega niisama välja,oli valus ja õudne, ei tahaks vihavaenlaselegi seda. Istuda- astuda on ikkagi ebamugav, sest keisriarm teeb valu, keha kohaneb sellega, et last pole, ehk siseelundid loksuvad paika, on emaka kokkutōmbed jne. Ma ei saanud 24 h peale keisrit püsti, vōi noh, sain, aga minestasin sinnasamasse ära ???? poleks meest olnud, Ei oleks lapsega keegi suutnud tegeleda. Valuvaigisteid tarbi julgelt. Lohhiad on samad, mis tavasünnituse järgselt, st erinevused eelmiste kordadega on juhuslikud. Külma närvi ja ilusat beebiga kohtumist! ????
Mis haiglas see kõhusurumine oli? 2008 Pelgus pressiti kätega kõhtu, 2010 Keskhaiglas ka, 2014 Tartu sünnitusmajas seda minu suureks üllatuseks ja rõõmuks enam ei tehtud. Isegi küsisin, et miks enam ei tehta, öeldi, et see polevat vajalik…
See kõhupressimine on tõesti kõige jubedam kogu selle keisrivärgi juures, brrrrrrr….
Tehti kaks kuud tagasi keisrilõige Ida-Viru keskhaiglas ja ei mingit surumist kõhule. Tehti bikiinilõige. Kõige raskemad olid esimesed kaks päeva, kui sai vaevaliselt püsti. Positiivne on see, et allpool pole venimist, mis kaasneb sünnitusega ???? Muidugi oli mul äärmiselt kahju, et ma ei saanud ise sünnitada (nabanöör osutus liiga lühikeseks)
Kas nabanööri pikkus tehti enne sünnitust kindlaks? Kui lühike oli?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
