Teema: Pikk abielu ja vajaduste muutused

Pean tunnistama, et seks ei huvita mind enam (olen 40+). Jah, see on mu jaoks rohkem nagu kohustus. Teeme kord-paar nädalas. Muul ajal saab ta endaga ise hakkama.
Arvan, et kui kogu aeg sama inimesega koos oled ja teda läbi ja lõhki tunned, siis on ka seks natuke igav, kõik on tema puhul juba ette teada. Kurb, aga nii on. Samas ei janune ma ka seikluste ega teiste meeste järele. Polegi nagu tunge. Samas kui juba asjaks läheb, on tore. Aga ei viitsi üldse.

Hm.. ma küsin oma lemmikküsimuse – mida tähendab seks selles kontekstis? Miks ta tahab seksida? See pakub talle aistingulist naudingut või on see lähedussoov? Või soov tunda end vallutajana?
Kas mees rahulduks, kui sa teeksid talle käsitööd? Või et ta sinu osalusel masturbeeriks? Ja kas talle kätega mõnu valmistamine oleks Sulle võimatu?

Mida ma loen?! 8- ja 13-aastane lähevad samal ajal magama kui vanemad, millalgi südaöö paiku. Hullumaja. Nii palju võiks oma lastest ikka hoolida, et neile piisav ööuni tagada. 9 tundi selles eas ei ole kindlasti liiga palju. Nii et kell 10 peaksid lapsed juba sügavas unes olema.

Aga mis mehega seksimisse puutub, siis sul on vale lähenemine. Võta seda kui tema rest hoolitsemist. Kui sul endal isu ei ole, naudi endale osaks saavaid hellitusi. Las masseerib kasvõi su õlgu, kaela,selga. Ei eruta, aga on nauditav. Tema tegi seda, mis sulle meeldib, sina teed seda, mis talle meeldib. Käsi peseb kätt. 😉

#3294222:

Ei osanud paremini sõnastada aga küsimus eelkõige teile, pikalt koos olnud 40+ paaridele: kas teil on niiöelda vajadused seksi osas muutunud? Oleme abielus üle 20a ja kaks pea teismelist last olemas.

Meil on olnud suhteliselt stabiilne abielu, ei mingeid petmisi ega muid suuri probleeme. Kuni viimase ajani.. nimelt tekivad meil suured vaidlused seksi sageduse suhtes. Mees on olnud koguaeg suure vajadusega, esimesed 10a. pea iga päev ja mulle sobis samuti nii. Pärast laste sündi aga minu seksi vajadus hakkas kahanema, tänaseks olen 43 ja kord nädalas on mulle ideaalne. See aga tekitab viimasel ajal meie vahel tülisid, kuna mehe vajadused pole muutunud karvavõrdki. Ta ei mõista mind ja võtab seda kui isiklikku solvangut, tunneb ennast ära-tõugatuna. Mis mind eriti häirib on see, et me ei saa päevagi enam ilma et ta ei hädaldaks ja süüdistaks mind ebaõiglusest tema suhtes. Minu jaoks tekitab see tema seksi-vajaduse jutt ja survestamine aga pinget ja stressi, seks on järjest rohkem hakanud tunduma kui vastumeelne sunnitöö. Tema näägutamine on ära võtnud ka viimase isu.

Ma saan aru, et abielludes on meil kohustused leida kompromisse ja tulla teineteise soovidele vastu. Olen üritanud lugeda kuidas erivajadustega toime tulla nii et mõlemad oleks Ok, aga suurem osa soovitused on umbes sellised, et see kellel väiksem vajadus on ilmselt midagi viga ja peaks midagi ette võtma selles osas. Aga kui mulle sobib meie kiire ja väsitava elutempo juures kord nädalas? Minu jaoks ei ole ju see probleem. Pealegi hirmutab mind see, et me ju jääme järjest vanemaks ja olen kindel et see probleem vaid suureneb meie puhul.

Lisan ka siia, et mees on väga heas füüsilises vormis, trennis käib 6X nädalas, välimuses ei ole asi minu jaoks, ikka minus endas see probleem. Mees ka pingutab väga, aitab majapidamistööde ja lastega, väga hooliv muidu kõige muu suhtes.

Ise käin samuti trennis ja tervis Ok, ainult pidev väsimus laste ja töö tõttu. Õhtul tahan vaid magada ja siis hakkab meil tüli magamistoas pihta, pea iga õhtu. Ma ei tea mis nõu ma tahaksin… ilmselt viga minus ja peaksin pingutama rohkem.

Kuidas teil – pikalt koosolnud paaridel – kas on vajaduste osas muutusi toimunud?

Sul on ilmselt hormoonid veidi paigast ära, hakkab menopausi poole kiskuma ja nii lihtsalt ongi.

Lõpetasin ise algatamise mõned aastad tagasi ja sealtmaalt me ei ole mehega seksinud. Ta ei ole kordagi algataja rollis olnud. Minu küsimus ongi, kas ma üldse olen abielus?

#3294708:

Minu meelest osad mehed ei muutugi kunagi. Ma ei usu ka, et selline Silvio sarnane mees nt 80+, kes iga päev seksi tahab, on ikka päris normaalne. Üsna tavaline on siiski, et 45+ mehel vajadused päris kõvasti on vähenenud, nagu naistelgi. Naistel on vist looduslikult nii seatud, et kui lapsed saadud, siis vajadus väheneb. Menopausiga see seotud pole, ma nt 50+ ja sellest pole märkigi, kuid kuskil 40+ tundsin küll, et vajadus vähenes. Kord nädalas oleks minule ka parim.

Aga jah, osad mehed on nagu jänesed surmani ja sellisega on ikka päris raske koos elada, kui lastenorm täis ja elutempo ka mitte enam nagu 20.-aastasel.

45+ mees läheb meestearstile, arst kirjutab testosteroonisüstid ja mees seksib nagu 15 aastane, koguaeg kikkis. Inimese seksuaalsus on seotud hormoonidega, kui hormoone on palju, tahad palju seksi. Hormoonid madalad, seksihuvi pole. Miks mehed koguaeg seksi tahavad, ei sõltu nende enda nö ajulisest tahtmisest vaid testosteroon kui aine sunnib seksima. Umbes nagu jood palju alkot ja hakkad iseenesest lällama.

Kindlasti on ka naistele olemas mingi hormoonid mis tekitavad suurema seksiisu. Aga kuna naistele pole seks auasi nagu on meestele, siis naised ei otsi ka mingit ravi. Seepärast keskealine naine üldiselt jäetaksegi maha ja mees võtab noore naise kellel on hormoone rohkem ja on seksist ja soojätkamisest rohkem huvitatud.

Mulle näib, et siin püütakse jällegi ideaalne lapsevanem olla ja ka lastest musterlapsi teha. Suuri lapsi tassitakse trenni ja kuhu iganes. 8 ja 13 aastased peaks saama ise trenni mindud, kui vaja on.
Mina lapsena trennis ei käinud, olin maalaps ja polnud sellist aegagi. Kui suuremaks sain, tegin ise ja muidugimõista ei tulnud pähegi, et ema peaks mind trenni vedama.
Võtke aega enda ja oma suhte jaoks, kui teie suhe on tuksis, siis on lastel nagunii probleem.

kui seksida ei taha, pole mõtet lasta end vägistada, selleks et keegi end ära tõugatuna ei tunneks. laps on mees või? käed kõljes, tegelegu oma vajadustega ise.

Ligi 20a kooselu ja oleme üsna ühes tempos seksiga vähem hakanud tegelema kui nooremana, aga ei midagi hullu. Nii paar korda nädalas on mõlema jaoks ok. Samas tuleb olukordi, kui ühel või teisel parajasti mingil põhjusel suuremat isu ei teki ja siis on täiesti normaalne, et rahuldan näiteks meest ja ütlen, et ah, mul polegi täna vaja, las jääda. Ja on ka vastupidiseid olukordi. Mees igal juhul ütleb, et ajagu ma teda kas või keset ööd üles, aga ärgu ma hakaku ise vaeva nägema :P. Tema tahab ikka osaline olla, isegi siis, kui endal tuju pole. Ma tegelikult ei saa üldse aru, miks peaks üks paarilistest rahulduseta jääma, kui ta seda paarisuhtes soovib. See ei võta ju teiselt poolelt tükki küljest ja ammugi pole kalli inimese rahuldamine ebameeldiv või tüütu. See on umbes sama, nagu teeks teisele massaaži vms.

Ma kahtlen, et on palju paare, kes tõesti pärast 40ndaid viitsivad ja tahavad iga päev seksida. Oleme 35 kanti mõlemad. Viis aastat koos. Ma tõesti tunneksin suurt vajadust ehk kord nädalas, kaasa võiks iga päev muidugi rautada. Paraku ma üle kahe korra nädalas tõesti ei suuda ega soovi. Ülejäänud korrad tuleb käsitööd teha. Eks see tekitab pingeid, solvumist, ärritust ja mida rohkem peale käiakse, kabistatakse, seda vähem on mul isu. Lisaks on väike laps, kes tahab pidevat tähelepanu. Ei jaksa. Niisama kallistada ja kaisutada võiks küll, aga siis teisel poolel kohe kirg kasvab. Mängulisus on ka kadunud, kogu aeg käib praktiline ajastamine. Seks on muutunud etteaimatavaks, mõnes mõttes hea, teises mõttes igav. Täiskasvanud võiks ikkagi aru saada, et vastumeelselt pole ok seksida. Mõlema, nii andja kui saaja perspektiivist. Ma küll teist poolt ei survesta, kui ta pole tujus, saan ka ise vajadused rahuldatud.

#3294222:

Mees ka pingutab väga, aitab majapidamistööde ja lastega, väga hooliv muidu kõige muu suhtes.
Ise käin samuti trennis ja tervis Ok, ainult pidev väsimus laste ja töö tõttu. Õhtul tahan vaid magada ja siis hakkab meil tüli magamistoas pihta, pea iga õhtu. Ma ei tea mis nõu ma tahaksin… ilmselt viga minus ja peaksin pingutama rohkem.
Kuidas teil – pikalt koosolnud paaridel – kas on vajaduste osas muutusi toimunud?

Kas mees ainult “aitab” majapidamistöid teha, või teeb neid sinuga võrdselt? Siin on oluline erinevus.
Minu soovitus on, et puhka välja ja mine arstile. Lase vereproovi teha. See pidev väsimus pole niikuinii normaalne.

Minu naine ei taha ka ise seksida. Vanemaks saades ma tundsin järjest rohkem, et selline ühe poolse huviga vahekord ei ole ka mulle rahuldust pakkuv. Vahekorrad hakkasid toimuma paar korda kvartalis ja pärast paari aastat sellist režiimi kadus mul endal ka sugutung. Nüüd on elu palju kergem 🙂 Nagu siin kirjutas ka keegi, et peale pole mõtet naisele käia, see teeb asja ainult hullemaks.

Mul on teemaalgatajast nii kahju. Ega selline vägisi seksimine sulle hästi ei mõju. Varsti on sul töielikult kopp ees sellest jamast ja mangumisest ja mossitamisest, et astudki uksest lihtsalt välja.
Arvan, et lõpuks siiski lahutus. Või lähete koos mingi nõustaja juurde või arsti juurde ehk professionaal oskab teile head nõu anda.

Ma arvan, et peaksid hakkama tõele näkku vaatama, et sellises eas enam ei toimugi väga midagi. Pealegi kui te olete nii kõrges eas omale lapse saanud, siis ilmselt see imes viimasegi tahte ja energia mehest välja.