Teema: PISA testid

Minu laps tegi 2018 PISA testi, midagi selleks ei õpitud ega harjutatud ekstra. Õigupoolest ei valmistutud selleks üldse kuidagi, lihtsalt mindi õigel ajal kohale. See, et valitud lapsed tegid, ei vasta absoluutselt tõele, see oli suvaline valim. Minu laps ei ole mingi oivik, on täiesti keskmine õpilane tavalises koolis. Kui oleks olnud võimalik valida, siis tema poleks kindlasti valituks osutunud.
Kes sellist valeinfot levitab ja milleks?

juhuslik valim ei tähenda tõesti, et valiti parimad.

Valim on sünnikuupäevade järgi mingi kitsas aken.
Ei harjuta keegi seal eraldi, vb ainult mingid maakoolid, mis oma eksistentsi õigustada püüavad.
Üldisemalt jah harjutatakse, seda nimetatakse koolis käimiseks.

Sinna valitakse 15-aastased õpilased.

Juhuslik valim koolidest ja lastest on, aga nii et seal oleks osakaaludena sama palju näiteks väikekoolide või muu emakeelega eesti keeles õpivaid lapsi. Ühesõnaga juhuslikud 15-aastased lapsed üle Eesti, aga nii, et nad võiksid oma tunnuste poolest peegeldada kõiki Eesti 15-aastaseid lapsi. Ja need reeglid on kõikides riikides samad.
Kui mingi õpilane on juhuslikult välja valitud, siis kooli ei saa öelda, et ei, Mari asemel saadame Jüri tegema.

#3296990:

Mis neist edetabelitest kasu, kui koolikiusamises oleme ikka esirinnas ja Eesti koolilapsed on kõige õnnetumad õpilased maailmas?

Samad mõtted, et mis on selle üleilmse kuulsuse tegelik hind, kui liiga suur hulk lapsi koolistressi tõttu psühholoogi külastab ning kool kui institutsioon tegeleb isiksuse kujundamise asemel isiksuse raamidesse surumisega. Rääkimata õpetajate palgataseme vahest, võrreldes Soome, Hollandi või Iirimaaga. Meenub üks novell pesunaise tütrest, kes koolis milaneeskleiti ja kuldkella kandis…

#3296990:

Mis neist edetabelitest kasu, kui koolikiusamises oleme ikka esirinnas ja Eesti koolilapsed on kõige õnnetumad õpilased maailmas?

Eks sellest saab muidugi järeldusi teha.
Aga samas pole ju esirinnas? Vähemalt nende andmete järgi, mis Delfis ja Innoves saadaval, on Eesti üle keskmise paremas olukorras. Pole lihtsalt paremaks läinud võrreldes viimase korraga. Ainult Defi artikli pealkirja järgi pole mõtet järeldusi teha.

Lugesin austraallaste õigustusi nende masendavatele tulemustele. Et keegi ei öelnud, et see on tähtis, polnud hindeline ja siis ei viitsinud. Meil õnneks veel enam-vähem on see harjumus, et kui pead 2h testi taga istuma, siis teed midagigi.

Poeg sattus (õigemini nende kool ja klass) sattus valimisse 2015. aasta PISA testis. Mäletan, et koju anti kaasa leht, kuhu pidin andma allkirja, et olen nõus oma lapse osalemisega PISA testis. Nende klassis 16-aastaseks saanud (sh enamus oivikuid) jäid testil osalemisest vanuse tõttu välja. Dressuuri ei tehtud, kool täiesti tavaline kool, mingit “kallakut” polnud, vaatlejad olid kohal olnud, test oli väidetavalt lihtne ja – tsiteerin “tundus kuidagi mõttetu”. Poiss oli tollal täiesti tavaline keskmik, paremad tulemused tulid alles gümnaasiumis. Emakeele õpetaja poleks teda vabatahtlikult ilmselt tollal testi tegema saatnud, kuigi PISA testis õigekirja ei hinnata.

Võrreldes 2015. aastaga on sel aastal langenud Eesti tulemused loodusteadustes. Sellest on kahju. Muidu rõõmustan ka väga nende tulemuste üle. Olen tugeva ühtlushariduse pooldaja ja seni on PISA testid selle süsteemi tugevust kinnitanud.

Koolis käia mu pojale ka ei meeldinud, arvan, et ta “kooliõnne” indeks oli testis tollal väga madal.

#3297202:

Viimane uuring mis tehti, kinnitas, et Eesti koolilapsed on ühed õnnetumad maailmas ja koolikiusamine takistab selgelt arengut.

Milline uuring? Palun viidet.

PISA 2018 uuringus küsiti õpilastelt esimest korda, kuidas nad ennast tavaliselt tunnevad.
89% Eesti õpilastest tunnevad ennast õnnelikuna ja rõõmsana. https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018_kokkuvote_pohisonumid.pdf

Arvan, et sarnased tendentsid on üleüldiselt igal pool siiski olemas. Ja täiesti nõus, et täiskasvanud tunduvad ka tihti päris rahulolematud.
Iseasi on see, et on vanemaid, kes ei oska oma lapsi väärtustada ja tunnustada juba varakult. Pigem on see edukultusest pimestatud vanemate enda teene, et nõutakse pääsemist mingitesse kindlatesse koolidesse ja nui neljaks häid hindeid. Aga mõned kesklinna koolid pole veel kogu Eesti. Minu arvates tuleb igalt poolt väga tublisid ja toredaid noori.

Seda teemat võiksid kommenteerida ka Perekooli valvepedagoogid, kes siin korra nädalas teevad teemasid, kuidas lapsed neid terroriseerivad, on alaarenenud ja peaksid õppima kinnistes erikoolides.
See psühh-õps kes siin millalgi aktiivselt lärmas on vist ravile saadetud. Aga samas on teema õpetajalt, kes vanemate survel kahemeestele viis laob. Äkki ütled paar sõna nende “lollide lumehelbekeste”kohta, kes testi järgi on maailma tipus?

#3297342:

Seda teemat võiksid kommenteerida ka Perekooli valvepedagoogid…

Tegelikult vastuolu ei ole, vt nt

“20% Eesti õpilastest tunnistas, et õpetajad peavad sageli tunni alguses kaua ootama, enne kui õpilaste lärm vaibub ja saab tööga alustada. Samade õpilaste PISA testi lugemisosa tulemus oli keskmiselt 18% madalam kui eakaaslastel, kelle koolides/klassides oli parem distsipliin.”

Kui suur osa alaproduktiivse olukorra tekkes on kokku sattunud klassikomplektil (sh lapsevanematel) ja kui suur õpetaja professionaalsusel, varieerub kindlasti palju.

#3297328:

#3297251:

Jah, ja maailma õnnelikemaks osutunud soomlased elavad meist muidugi tunduvalt paremal laiuskraadil ????

Vabandust, aga väide, et soomlased meist õnnelikumad on, on küll mingi error. Soome on maailmas enesetappude esirinnas. Õnnest tapavad end või?

Taanlased on esirinnas, nii tean mina – ja tean ka, et neil ning iirlastel on rahva hulgas eriline kogus punapäid ning eriline kogus õnnetunnet tunda oskavaid inimesi – ja et need kaks näitajat pidid olema geneetiliselt seotud.

Taanlased on pikalt õnne edetabelit juhtinud, ent nüüd on soomlased tõepoolest esikoha endale napsanud. Samas – taanlased elavad ju samuti samas kliimavöötmes, nii et vahet pole. Kliimavöötmest see õnnetunne ilmselgelt ei sõltu. Aga taanlaste seas punapäid küll palju ei ole, kust sul see väide pärineb? Iirlaste ja šotlaste seas, jah, tõepoolest.

#3297478:

Taanlased on pikalt õnne edetabelit juhtinud, ent nüüd on soomlased tõepoolest esikoha endale napsanud. Samas – taanlased elavad ju samuti samas kliimavöötmes, nii et vahet pole. Kliimavöötmest see õnnetunne ilmselgelt ei sõltu. Aga taanlaste seas punapäid küll palju ei ole, kust sul see väide pärineb? Iirlaste ja šotlaste seas, jah, tõepoolest.

Ei mäleta, kust väide pärineb, mingist õnnetunde alasest uurimusest. No näiteks siin: “The frequency of red hair is highest in Ireland (10 to 30%) and Scotland (10 to 25%), followed by Wales (10 to 15%), Cornwall and western England, Brittany, the Franco-Belgian border, then western Switzerland, Jutland and southwest Norway.” https://www.eupedia.com/genetics/origins_of_red_hair.shtml
Jah, saan aru, et soomlased on esikohal – kuid just see muudabki selle õnne edetabeli niivõrd ebausutavaks. Ilmselgelt on siin mingi konks, kui edetabeli esiotsa juhivad Skandinaaviamaad – see pole loogiline, et üks maailma piirkond oleks täis kõige õnnelikumaid inimesi. Pigem on siin tegu skaalade erinevusega, ühiskonna nõudmiste ja tavadega. Siin on päris huvitav jutt sellest edetabelist, autoril samad mõtted, mis mul. Eriti huvitav oli väide, et taanlased jõudsid edetabelit juhtima antidepressantide toel … Iseenesest loogiline. Võib olla on siin ka soomlaste edu võti.
https://nypost.com/2017/03/22/that-world-happiness-survey-is-complete-crap/”
Antidepressantide söömise statistika 2016-2017 – millegipärast need õnnemaad kõik esiotsas, Eestil veel pikk maa “areneda”:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_antidepressant_consumption