Teema: PISA testid

#3297714:

Jah, saan aru, et soomlased on esikohal – kuid just see muudabki selle õnne edetabeli niivõrd ebausutavaks. Ilmselgelt on siin mingi konks, kui edetabeli esiotsa juhivad Skandinaaviamaad – see pole loogiline, et üks maailma piirkond oleks täis kõige õnnelikumaid inimesi. Pigem on siin tegu skaalade erinevusega, ühiskonna nõudmiste ja tavadega.

Üldiselt pole midagi imelikkus elles, et Skandinaaviamaad on eluga rahulolu ja õnnelikkuse edetabelites esiotsas, sest täiesti elementaarne loogika ütleb, et kui inimene elab riigis, kus on tugev majandus, sotsiaalne kindlustatus ja muu taoline, siis nende elu on “hea”. Eesti on majanduslikult ju väga nõrk riik, sellest saavad alguse kõik sotsiaalsed hädad. Jah, ka meil on juba palju inimesi, kes elavad väga jõukalt – just lugesin siin ühte teemat, kus teemaalgataja kurdab, et ei saa teismelise poja kasvatamisega hakkama ja siis keegi kirjeldas, kuidas tema poisid peavad küll kodus majapidamistöödest osa võtma ja siis keegi kommenteeris seda umbes nii, et issand jumal, kas sa tõesti kasutad lapsi orjatööks, tänapäeval pole enam KELLELGI kodus mingit jurakat järeleveetavat tolmuimejat, vaid robot teeb seda tööd, ja et loomulikult käib tal kord nädalas koristaja, kes saab selle eest ausat palka… No millest me räägime. Mul üksikvanemana ei tuleks mõttessegi hakat amingit robottolmuimejat soetama, kui see “tavaline jurakas” on kodus olemas ja töötab korrlaikult ning raha kulub muudele, hoopis vajalikematele asjadele, eks ole. Ja mingi koristaja palkamisest võin ma muidugi und näha. Samas olen õnnelik, et mul töö on, eks ole.

Seega minu järeldus on, et kui küsida inimestelt, kas nad on rahul, sii sotse loomulikult on rahul pigem need, kellel materiaalne kindlustatus on olemas. Mis puutub deprssiooni ja muudesse taolistesse hädadesse, siis sageli tunduvad need olevat just selle ülihea elu tagajärjed, nii et ma ei imesta, kui soomlased on nii õnnelikud, aga samas söövad AD-sid. Olgem ausad, keskmisel vaesel inimesel, kes peab rabama hommikust õhtuni, et lapsed oleksid toidetud-riietatud-koolitatud ja igasugused maksud makstud, ei jää lihtsalt väga palju aega üle depressiooni ja muude moodsate vaimsete haiguste põdemiseks.

Nende testide koha pealt – minul on küll hea meel, kui see tõsi on, et pettust seal pole ja meie tulemused üldiselt head on. Varsti pean oma lapse ka kooli panema.

Ma olen eelkõnelejaga paljuski nõus. Selge, et kuigipalju mõjutab osasid lapsi kool (eriti kui toimub kiusamine). Aga palju suurem tegur on perekond. Ma ei arva, et maj tegur pole nii oluline, kui just päris näljas ja paljas pole. Pigem on probleemiks vanemate tülid, joomine, ajanappus, lahkuminek ja kärgperendus (va mõned üksikud toimivad). Kui laps on kodus kasvatatud enesekindlaks ja nad usuvad endasse, neil on tugev perekondlik tugi, siis nad saavad kindlasti ka sotsiaalselt tunduvalt paremini hakkama. Ei ole see üheksa klassi haridusprogramm tegelikult kellelegi ülejõu käiv. Vastutus surutakse aga ainuisikuliselt teistele sh koolile.

Miks meie lapsed õnnelikud pole, saab siitsamastki teada. Isegi siis, kui me oleme mingis asjas maailmas parimaist parimad (kuidagi muudmoodi ei saa nimetada seda, kui meie lapsed, kes õpivad tunde vähem päevas kui tabeli tipu Aasia maade lapsed, on Euroopas esimesed), ei saa me ikka rahul olla vaid peame vinguma ja kahtlustama, et midagi on valesti, keegi vassis (just meil, mitte mujal) jne. Rahulolematus isegi siis, kui oleme parimad, no see on ikka tase…

#3298024:

Miks meie lapsed õnnelikud pole, saab siitsamastki teada. Isegi siis, kui me oleme mingis asjas maailmas parimaist parimad (kuidagi muudmoodi ei saa nimetada seda, kui meie lapsed, kes õpivad tunde vähem päevas kui tabeli tipu Aasia maade lapsed, on Euroopas esimesed), ei saa me ikka rahul olla vaid peame vinguma ja kahtlustama, et midagi on valesti, keegi vassis (just meil, mitte mujal) jne. Rahulolematus isegi siis, kui oleme parimad, no see on ikka tase…

tahtsin just sama kirjutada. no tõesti jube lugeda seda hädaldamist siin.

#3298087:

Mina üldistan samamoodi nagu need PISA testidki üldistavad.

PISA test tegelikult ei üldista, vähemalt mitte Eesti osas. kui valim on u 50%, siis ei saa seda kuidagi nimetada üldistamiseks selle tavapärases mõttes.

Kuidas saab olla uhke ja õnnelik PISA testide üle?!?
Selle taga on haiglaslik töö mis kedagi õnnelikuks ei tee. Õpetajad saavad pea igal päeval alandatud ülemuste, laste või vanemate poolt. Ükski hinne ega tulemus alla maksimumi pole mainimist väärt. Õpilastel on tohutu koormus ning kooli nähakse kohana kus PEAB käima; mitte kohana kus on lahe targemaks saada. Need, kes jäävad maha ei saa ju tegelikult mingit abi kuna abiõpetajate kaader on abivajatega võrreldes väike.
Laste stress on Euroopa hullemaid- uinutid, energiajoogid jne on koolides tavalised.
drug capital of europe
Ja mida selle tarkusega Eestis peale hakatakse?! Eesti pensionid on Euroopa väikemad, lapsed murelikumad ja inimesed muserdatuimad….

#3298337:

Õpilastel on tohutu koormus ning kooli nähakse kohana kus PEAB käima; mitte kohana kus on lahe targemaks saada.

Kahju, kui sinu kokkupuude Eesti koolidega sellise skaalaga piirdub. Minu teada käib suurem osa lastest siiski meeleldi koolis. Seal on sõbrad ja action. Tunnid võivad olla igavad ja kontrolltööd ebameeldivad, aga enamik lastest ei saa siiski pidevalt koolist negatiivset tagasisidet, pigem leitakse igaühe tugevad küljed üles ning rõhutatakse neid.

#3298337:

Selle taga on haiglaslik töö mis kedagi õnnelikuks ei tee. Õpetajad saavad pea igal päeval alandatud ülemuste, laste või vanemate poolt.

Ka sellist maailma ma ei tea. Mina olen kokku puutunud oma tööst vaimustunud särasilmsete õpetajatega. Kahtlemata on nende elus raskeid päevi, on ebameeldivaid vanemaid ja ebaõiglast kriitikat, aga millise kaasinimestega töötava spetsialisti elus seda ei oleks.

#3298337:

Laste stress on Euroopa hullemaid- uinutid, energiajoogid jne on koolides tavalised.

Mis need energiajoogid siia puutuvad? Uinutite jms kohta – on sul ka mõni statistika selle kohta välja käia või toksid niisama mõtteid klaviatuurile?

#3298337:

Ja mida selle tarkusega Eestis peale hakatakse?! Eesti pensionid on Euroopa väikemad, lapsed murelikumad ja inimesed muserdatuimad….

Mida sa halad ometi. Eestis on väga palju võimalik haridusega ära teha. Ja kui Eestis ei taha, mine siis välismaale.

Kuigi siin paistavad paljud optimistlikud olevat, siis statistika räägib sellele vastu, Eesti lastel diagnoositakse üha enam vaimseid häireid, erinevate ainete ületarbimist, varajast ohtlikku käitumist, läbipõlemist juba teismeeas ja kümneid muid vaimseid häired, rääkimata tähelepanuhäiretest.
Pisa testi taga paistavad tihti vanemate kõrvad, kes oma teostamatuid unistusi laste peal ja kuna kool,vanemad, treenerid ja ühiskond noori survestavad üha rohkem, on psühhiaatriaosakondade töö lõputu, vastu ei saa enamus noori võtta, sest spetsialiste jätkub vähemale kui kümnele protsendile.
Optimistlik on tore olla esimestes klassides, jõudke oma lastega põhikooli klassidesse, siis näete millised probleemid igast nurgast vastu vaatavad.

#3299101:

Pisa testi taga paistavad tihti vanemate kõrvad, kes oma teostamatuid unistusi laste peal ja kuna kool,vanemad, treenerid ja ühiskond noori survestavad üha rohkem, on psühhiaatriaosakondade töö lõputu, vastu ei saa enamus noori võtta, sest spetsialiste jätkub vähemale kui kümnele protsendile.

Optimistlik on tore olla esimestes klassides, jõudke oma lastega põhikooli klassidesse, siis näete millised probleemid igast nurgast vastu vaatavad.

Minu kunagi PISA testi teinud poeg on juba ülikoolis ja kui ma nüüd ta suurimaid kooliprobleeme meenutan, siis need olid seotud suhetega teiste õpilastega. Ja õppimisega pigem algklassides kui põhikoolis. Saavutamissurvet ei tulnud talle küll kuskilt – päris kiiresti sai ise selgeks, et kui tahab oma unistuste erialal tööle hakata, tuleb kunagi ülikooli saada. Eriala muide hoopis teine kui meil teistel kodus. Algklasside tulemuste pealt ei osanud arvatagi, et ta kunagi tõesti ülikooli sisse võiks saada. Tollal oli põhimeetmeks ikka ta toetamine ja aitamine, mitte survestamine. Aga olid küll need 2 esimest klassi meile kõigile väga rasked.

Kahju lugeda kui paljud inimesed ei saa üldse aru mida nad kiidavad Eesti PISA testi tulemusi kiites.
Palun võtke natuke aega ja kuulake siit kuidas tõeliselt targad inimesed muretsevad meie hariduse pärast. Test on test ja tegelik elu on midagi muud. Mida näiteks näitab 5. k. õpilase inglise keele hinne “5”; kas seda, et ta ostab ülihästi oskab inglise keelt või seda, et on 20 sõna suutnud pähe õppida.
Mage on kuulata kuidas eestlasi on vallanud arusaamatu üleolek esiteks soomalste suhtes a la meie oleme parimad. Mitut välismaalast s.h eestlasi, õpeatavad soomalsed ja mitut eestlased? Kus on lapsed õnnelikumad? Kus õpitakse peale tunde veel kodudes hilisööni. Kus koolisüsteemis on õpilane õpetajaga võrdne arutaja. Kus saab poiss arusaama, et kool on lahe (Eestis on ju naisõpetajate osakaal vist 90%.Tohutu hulk õpilasi Eestis ei teegi PISA testi kuna on selleks ajaks juba koolist välja kukkunud.

kuula siin

Autoriteetse õpetaja ja haarava õpetusstiiliga individuaalsust arvestav kool on ilmselgelt kõige parem. Õpilased on rõõmsad ja tulemused head. Jutuks kena küll, aga kes maksab?:)

Lääs peab oluliseks, et koolirõõm säiliks – “igaüks on võitnud ja peab saama auhinna”. Tipud saavad ka võib-olla tähelepanu. Aga tugevate keskmike tase langeb, sest ootused on madalad. Ja neid on suur protsent, mis viib ka kogu keskmise alla. Väheneb õpetaja autoriteet (mitte segi ajada võimuga).

Aasia tipud töötavad tulemuste nimel. Palju tööd ja ambitsioone, vähe inimlikkust.

Meil on veel rangust ja juba “pehmet” poolt. Ongi maailma mastaabis hästi. Aga kui kauaks?

#3299594:

#3299356:

Tohutu hulk õpilasi Eestis ei teegi PISA testi kuna on selleks ajaks juba koolist välja kukkunud.

??? “Eesti on olnud põhikoolist väljalangemise vähendamisel üks edukamaid riike Euroopas. Põhikoolist väljalangemine kolmandas kooliastmes ja õppetöö katkestamine gümnaasiumides on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (2015/16õppeaastal põhikoolikolmandas kooliastmes 0,3%ja gümnaasiumis 0,8%)”https://www.hm.ee/sites/default/files/6_uldharidusprogramm_2018-2021.pdf

nii kahju, et sa need andmed juba üles panid, ma põnevusega ootasin, mida too kägu mu küsimusele vastab.

#3299622:

#3299604:

#3299594:

#3299356:

Tohutu hulk õpilasi Eestis ei teegi PISA testi kuna on selleks ajaks juba koolist välja kukkunud.

??? “Eesti on olnud põhikoolist väljalangemise vähendamisel üks edukamaid riike Euroopas. Põhikoolist väljalangemine kolmandas kooliastmes ja õppetöö katkestamine gümnaasiumides on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (2015/16õppeaastal põhikoolikolmandas kooliastmes 0,3%ja gümnaasiumis 0,8%)”https://www.hm.ee/sites/default/files/6_uldharidusprogramm_2018-2021.pdf

nii kahju, et sa need andmed juba üles panid, ma põnevusega ootasin, mida too kägu mu küsimusele vastab.

Ta ei oleks nagunii midagi vastanud ju ????

küllap sul on õigus 😉 teisalt, ta saab nüüd öelda, et väljalangemine leiab aset I ja II kooliastmes ning ei jõuagi statistikasse… seal on neid väljalangejaid juba pooooled 1. kl astunuist.

Mul on kolm last – üks keskkoolis (viieline), üks põikoolis (viieline) ja üks teises klassis, kelle kohta me veel ei saa aru, mis ta on, kuna hindamissüsteem on praegu see kujundav või kuidas iganes seda nimetatakse.
Ma ei näe oma laste pealt erilist koolistressi õppimise pärast – minu meelest ei ole neil ka ülemäära palju kodus õppida, va see keskkoolilaps, kes on omale lisakursuseid võtnud ja tihti satub tal mitu kontrolltööd ühele päevale, mida vist tegelikult ei tohiks olla. Üldjoontes on asi vist ikkagi kinni kodus – kui vanemad suudavad hoida õhus sellist tunnet, et vajadusel saab tuge ja abi ning kui kodus üldjoontes väärtustatakse haridust, siis lapsed saavad aru, et õpivad iseendale. Ma ei räägi siin erisustest, erilistest lastest jne.
Kui mu laps oli 15, valiti loosiga nende klassist ka mõned, kes tegid Pisa testi. Mu laps ütles siis, et sattusid mitte priimused, vaid tavalised lapsed. Millest ma teen järelduse, et meie Tootsidele hakkab ikkagi ka midagi külge.
Mlle tundub, et meie hariduse kvaliteedil pole midagi viga, võib-ola võiks olla parem mõnes koolis õhkkond ja üksteisemõistmine, aga üldjoontes on kõik hästi. Väga tahaksin, et õpetajatel läheks kergemaks, et nad ei peaks niivõrd tegelema helikoptervanematega, kuivõrd saaksid keskenduda oma tööle.