Kas õpilaste väljalangemises on süüdi kool? Vanemad pikutavad jalad seinal, kool süüdi? Vanemad purjus ja vägivaldsed, kool süüdi?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.12 17:31; 11.12 15:08; 12.12 19:29; 13.12 09:19;
Teema: PISA testid
12.12.2019 19:29
To report this post you need to login first.
12.12.2019 21:23
Aastas langeb Eesti koolidest välja 20 000 õpilast, see on väikse Eesti kohta ülipalju.
20 000 Eesti kohta, kas on põhjust uhke olla?
mis andmetele sa tugined?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 04.12 18:52; 06.12 09:35; 06.12 11:05; 06.12 11:48; 12.12 21:23; 14.12 10:43; 14.12 15:02;
To report this post you need to login first.
12.12.2019 22:47
Aastas langeb Eesti koolidest välja 20 000 õpilast, see on väikse Eesti kohta ülipalju.
20 000 Eesti kohta, kas on põhjust uhke olla?
Seal sees on ÜLIKOOLID, jeerum küll.
Põhikoolidest ja gümnaasiumitest langeb välja mõnisada kuni paartuhat.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
12.12.2019 22:51
Aastas langeb Eesti koolidest välja 20 000 õpilast, see on väikse Eesti kohta ülipalju.
20 000 Eesti kohta, kas on põhjust uhke olla?
mis andmetele sa tugined?
Sellele arvatavasti: http://mottehommik.praxis.ee/koolist-valjalangevus-eestis-korge-koigil-haridustasemetel/
Aga ta ei oska lugeda, ta ei saa aru, et 20 tuhandest üle 11 tuhande on ülikoolide ning üle 6 tuhande kutsekoolide väljalangevus. Gümnaasiumidel 2 tuhat ja mõnisada ka põhikoolis.
Praxise pealkiri on ka muidugi eksitav. Gümnaasiumide, põhikoolide ja algkoolide väljalangevus ei ole meil kõrge. Vastupidi, Euroopa madalamaid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 08:19
Aastas langeb Eesti koolidest välja 20 000 õpilast, see on väikse Eesti kohta ülipalju.
20 000 Eesti kohta, kas on põhjust uhke olla?
Seal sees on ÜLIKOOLID, jeerum küll.
Põhikoolidest ja gümnaasiumitest langeb välja mõnisada kuni paartuhat.
Ei ole vahet, mis koolidest välja langetakse, isegi 1000 põhikoolidest ja 1000 gümnaasiumist on väga palju, liiga palju. Need on noored, kes enamasti kooli tagasi ei pöördu ja vaesuserisk on neil kõrge. Kui ühiskonnas on nii palju tähelepanuta noori, kasvavad suured sotsiaalsed probleemid.
Ülikoolides toimub selge raiskamine, sest gümnasistid ei käi kutseõppe nõustamisel ja ei õpi ennast tundma, nad ei tee teste, mis neile ja kuidas meeldib teha, mis on nende soovid ja unistused. Peale gümnaasiumit lähevad nad erialale, mis on tihti valitud või soovitatud vanemate poolt ja langevad ruttu välja. Mõnikord lähevad nad teisele erialale, kuid selliselt noori õpetada on väiksele Eestile koormav, sest meil on vaja tööturule spetsialiste, aga igavene üliõpilane, kes ei tea, mis on tema huvid ja soovid tööturul tegutsemiseks, on jälle ripakile jäetud elu. Eestis töötab uuringu järgi 70 – 80% inimesi, kellele nende töö üldse ei meeldi ja nemad tulevad meie endi koolidest, me toodame rahulolematut massi ise.
Vahel olen mõelnud, et poliitikutel on kasulik halli massi toota, sest nendega on lihtne manipuleerida, põhikoolist välja langenud noor on lihtne saak sellistele poliitikutele. Seetõttu ongi koolide reformimine Eestis nii vaevaline, et on vajadus selle järele, aga poliitikutel on erinev nägemus sellest, kuidas koolide arengut edasi viia.
Teaduse rahastamise teema näitas selgelt, et praegusel valitsusel on pigem soov saada madala haridusega massi, kellega on tulevikus hea uuesti valimisi võita, seetõttu neid suur väljalangevus ei huvitagi, keskendutakse põhikooli eksamitele, mis on ikka üliväike mure kõige muu kõrval, millega koolid ja õpetajad iga päev kokku puutuvad.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 03.12 18:14; 03.12 21:51; 05.12 19:18; 12.12 18:09; 13.12 08:19; 13.12 08:48; 13.12 09:46; 15.12 23:10;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 08:41
Ei ole vahet, mis koolidest välja langetakse, isegi 1000 põhikoolidest ja 1000 gümnaasiumist on väga palju, liiga palju.
1000 põhikoolist oleks tõesti palju. Õnneks oleme me sellisest numbrist kaugel.
1000 gümnaasiumist pole mingi draama, küllap pooled neist lähevad kutseõppesse või jätkavad mõne aja pärast õpet.
Ja ülikoolidest ning kutseõppest välja langemine pole mitte kuidagi käesoleva PISA ja üldhariduskoolide teemaga seotud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 08:48
Ei ole vahet, mis koolidest välja langetakse, isegi 1000 põhikoolidest ja 1000 gümnaasiumist on väga palju, liiga palju.
1000 põhikoolist oleks tõesti palju. Õnneks oleme me sellisest numbrist kaugel.
Kahjuks sul ei ole õigus, reaalselt see ongi 1000, haridusministeeriumi number on umbes, sest kohe ei registreerita kui laps kooli ei tule ja seetõttu pakutase, et see number jääb 500 ja 1000 vahele, aga õpetajate sõnul võib see isegi suurem olla, sest tihti jäävad need lapsed märkamatuks, kuna koolikohustuse vanus on suurem, kui õpilane istuma jääb või tema koolitee on puudulik. Kui lapse koolikohustuse vanus on käes, siis ei kontrolli probleemsetest peredest lapsi keegi ja need on kaotatud noored.
Erinevalt sinu optimistist, et nad lähevad kooli tagasi, ei pöördu neist enamus mitte kunagi õpingute juurde tagasi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 03.12 18:14; 03.12 21:51; 05.12 19:18; 12.12 18:09; 13.12 08:19; 13.12 08:48; 13.12 09:46; 15.12 23:10;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 08:51
Kahjuks sul ei ole õigus, reaalselt see ongi 1000, haridusministeeriumi number on umbes, sest kohe ei registreerita kui laps kooli ei tule ja seetõttu pakutase, et see number jääb 500 ja 1000 vahele, aga õpetajate sõnul võib see isegi suurem olla, sest tihti jäävad need lapsed märkamatuks, kuna koolikohustuse vanus on suurem, kui õpilane istuma jääb või tema koolitee on puudulik.
Seega sa väidad, et Haridusministeerium väljastab teadlikult valeinfot? Ära aja jama.
Erinevalt sinu optimistist, et nad lähevad kooli tagasi, ei pöördu neist enamus mitte kunagi õpingute juurde tagasi.
Põhikoolist välja langejad ei pöördu muidugi õppima tagasi. Mina väitsin (ja väidan jätkuvalt) seda gümnaasiumist välja langejate kohta. Palun loe korralikult.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 09:19
Kool ei ole sotsiaalhoolekandeasutus. Kool on õppimisasutus ja peabki tegelema õpetamisega, mitte sotsiaalhoolekandega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.12 17:31; 11.12 15:08; 12.12 19:29; 13.12 09:19;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 09:46
Kool ei ole sotsiaalhoolekandeasutus. Kool on õppimisasutus ja peabki tegelema õpetamisega, mitte sotsiaalhoolekandega.
Hästi julm ja ühekülgne seisukoht.
Koolil on lapse kujunemisel tähtis osa, kool ei ole mustvalge edetabelite tootmise koht. Kas meil on ühiskonda ühesuguseid roboteid vaja, kes ei märka nõrgemaid ühiskonna liikmeid?
Väljalangevus on siiski paljus kooli probleem, sest enamasti ei lange laps ainult välja koduste probleemide tõttu, vaid ikka hinnete ja tihti kiusamiste tõttu. Samas koolis on laps 6-8 tundi ja kui kooli tugisüsteem ei ole paigas, siis on koolist väljalangevus suur.
Ühekülgsele eduühiskonnale, kuhu Eesti hetkel kuulub, on iseloomulik nõrgemate tallamine, aga tõeliselt edukas on ühiskond mis näeb, märkab ja aitab kõige nõrgemaid. Lapsed ei ole süüdi nende kodus toimuva pärast, lapsed ei ole süüdi, kui neid kiusatakse ja maha tallatakse.
On siiski märke, et ühiskonnas miski muutub, sest heategevust on tekkinud rohkem, märgatakse rohkem, kuid koolid kipuvad olema ikkagi asutused, kus pliiatsid peavad olema ühtemoodi sirgelt karbis ja teravad, kui laps seda ei ole, siis parem kui ta meie karbis ei ole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 03.12 18:14; 03.12 21:51; 05.12 19:18; 12.12 18:09; 13.12 08:19; 13.12 08:48; 13.12 09:46; 15.12 23:10;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 10:34
Ühekülgsele eduühiskonnale, kuhu Eesti hetkel kuulub, on iseloomulik nõrgemate tallamine, aga tõeliselt edukas on ühiskond mis näeb, märkab ja aitab kõige nõrgemaid. Lapsed ei ole süüdi nende kodus toimuva pärast, lapsed ei ole süüdi, kui neid kiusatakse ja maha tallatakse.
On siiski märke, et ühiskonnas miski muutub, sest heategevust on tekkinud rohkem, märgatakse rohkem, kuid koolid kipuvad olema ikkagi asutused, kus pliiatsid peavad olema ühtemoodi sirgelt karbis ja teravad, kui laps seda ei ole, siis parem kui ta meie karbis ei ole.
Sa oled oma jutuga kuskil 90-ndates. Siis oli meil eduühiskond. Praegu on meil midagi vastupidist, kõikvõimalikud eelised on neil, kes “ei ole ühtviisi sirgelt karbis”, nende ümber käib tants ja tagaajamine ning tavalised lapsed, rääkimata edukatest, on omapäi. Sa tahaksid VEEL rohkem mahajääjatele orienteeritud kooli?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 18:50
Kool ei ole sotsiaalhoolekandeasutus. Kool on õppimisasutus ja peabki tegelema õpetamisega, mitte sotsiaalhoolekandega.
Hästi julm ja ühekülgne seisukoht.
Koolil on lapse kujunemisel tähtis osa, kool ei ole mustvalge edetabelite tootmise koht. Kas meil on ühiskonda ühesuguseid roboteid vaja, kes ei märka nõrgemaid ühiskonna liikmeid?
Väljalangevus on siiski paljus kooli probleem, sest enamasti ei lange laps ainult välja koduste probleemide tõttu, vaid ikka hinnete ja tihti kiusamiste tõttu. Samas koolis on laps 6-8 tundi ja kui kooli tugisüsteem ei ole paigas, siis on koolist väljalangevus suur.
Ühekülgsele eduühiskonnale, kuhu Eesti hetkel kuulub, on iseloomulik nõrgemate tallamine, aga tõeliselt edukas on ühiskond mis näeb, märkab ja aitab kõige nõrgemaid. Lapsed ei ole süüdi nende kodus toimuva pärast, lapsed ei ole süüdi, kui neid kiusatakse ja maha tallatakse.
On siiski märke, et ühiskonnas miski muutub, sest heategevust on tekkinud rohkem, märgatakse rohkem, kuid koolid kipuvad olema ikkagi asutused, kus pliiatsid peavad olema ühtemoodi sirgelt karbis ja teravad, kui laps seda ei ole, siis parem kui ta meie karbis ei ole.
Olen õpetaja – eranditult kõik lapsed on välja langenud koduste probleemide tõttu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.12 18:50; 13.12 18:54; 16.12 19:33;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 18:54
Aastas langeb Eesti koolidest välja 20 000 õpilast, see on väikse Eesti kohta ülipalju.
20 000 Eesti kohta, kas on põhjust uhke olla?
Seal sees on ÜLIKOOLID, jeerum küll.
Põhikoolidest ja gümnaasiumitest langeb välja mõnisada kuni paartuhat.
Ei ole vahet, mis koolidest välja langetakse, isegi 1000 põhikoolidest ja 1000 gümnaasiumist on väga palju, liiga palju. Need on noored, kes enamasti kooli tagasi ei pöördu ja vaesuserisk on neil kõrge. Kui ühiskonnas on nii palju tähelepanuta noori, kasvavad suured sotsiaalsed probleemid.
Ülikoolides toimub selge raiskamine, sest gümnasistid ei käi kutseõppe nõustamisel ja ei õpi ennast tundma, nad ei tee teste, mis neile ja kuidas meeldib teha, mis on nende soovid ja unistused. Peale gümnaasiumit lähevad nad erialale, mis on tihti valitud või soovitatud vanemate poolt ja langevad ruttu välja. Mõnikord lähevad nad teisele erialale, kuid selliselt noori õpetada on väiksele Eestile koormav, sest meil on vaja tööturule spetsialiste, aga igavene üliõpilane, kes ei tea, mis on tema huvid ja soovid tööturul tegutsemiseks, on jälle ripakile jäetud elu. Eestis töötab uuringu järgi 70 – 80% inimesi, kellele nende töö üldse ei meeldi ja nemad tulevad meie endi koolidest, me toodame rahulolematut massi ise.
Vahel olen mõelnud, et poliitikutel on kasulik halli massi toota, sest nendega on lihtne manipuleerida, põhikoolist välja langenud noor on lihtne saak sellistele poliitikutele. Seetõttu ongi koolide reformimine Eestis nii vaevaline, et on vajadus selle järele, aga poliitikutel on erinev nägemus sellest, kuidas koolide arengut edasi viia.
Teaduse rahastamise teema näitas selgelt, et praegusel valitsusel on pigem soov saada madala haridusega massi, kellega on tulevikus hea uuesti valimisi võita, seetõttu neid suur väljalangevus ei huvitagi, keskendutakse põhikooli eksamitele, mis on ikka üliväike mure kõige muu kõrval, millega koolid ja õpetajad iga päev kokku puutuvad.
Tööd, mis ei paku eneseteostust, jäävad alati alles. Samuti inimesed, kes muud tööd teha ei suuda. Need “isikused” ei pea ühtegi töökohta…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.12 18:50; 13.12 18:54; 16.12 19:33;
To report this post you need to login first.
13.12.2019 22:31
Oskab siin keegi öelda miks Eestis saavad osad lapsed teha PISA teste vene keeles kui Eesti riigikeeleks on eesti keel?
Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.
Kas Euroopas on veel selliseid riike kus õpilased said PISA teste teha riigikeelest erinevas keeles?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 13.12 22:31; 14.12 12:04; 14.12 20:28; 14.12 20:48; 14.12 21:07;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 02:39
Imelik, meil on targad lapsed/ täiskasvanud kuid “tere”, ‘vabandust’ ning ‘aitäh’ on tundmatud. Mis kasu on sõnadest kui nad vaid paberil eksiteerivad?
Tavalise Eesti teismelise arvamust millegi kohta küsida on mõttetu- vastus on ikka, et ‘ei tea’ ja ‘ei huvita’.
Mitte üheski riigis ei teata Eesti meeletult tarkades lastest- mitte kedagi peale meie see ei huvita.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.12 00:09; 06.12 01:41; 14.12 02:39;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 08:33
Mitte üheski riigis ei teata Eesti meeletult tarkades lastest- mitte kedagi peale meie see ei huvita.
See pole päris õige, haridustöötajaid ikkagi huvitab. Teisi muidugi ei huvita, pealegi on Eesti ju mingi täpike ainult, meil pole tohutuid inimmasse ega ole me ka muul moel võimsad või võimukad, nii et kui me siit just naftat ei leia või vähiravimit või mingit superpommi ei leiuta, siis ongi raske teistele riikidele end märkimisväärselt märgatavaks teha. See ei tähenda, et meie saavutused midagi ei loeks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.12 19:13; 04.12 15:32; 14.12 08:33; 17.12 03:48;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 10:43
Oskab siin keegi öelda miks Eestis saavad osad lapsed teha PISA teste vene keeles kui Eesti riigikeeleks on eesti keel?
Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.
Kas Euroopas on veel selliseid riike kus õpilased said PISA teste teha riigikeelest erinevas keeles?
ma arvan, et siin ei ole asi riigikeeles, test tehakse selles keeles, mis keeles valimisse sattunud õpilane koolis õpib.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 04.12 18:52; 06.12 09:35; 06.12 11:05; 06.12 11:48; 12.12 21:23; 14.12 10:43; 14.12 15:02;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 12:04
Miks Eestis üldse osa RIIGIkoole venekeelsed on kui riigikeel on vaid eesti keel? Tahaks näha millised oleks Eesti PISA testide tulemused siis, kui ka need 1371 vene koolis käivat last teste Eesti riigikeeles tegema peaks. Ei ole kuulnud, et UK-s või Prantsusmaal või kuskil mujal riigis vene või mõnest muust rahvusest lapsed PISA teste oma emakeeles teha saavad.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 13.12 22:31; 14.12 12:04; 14.12 20:28; 14.12 20:48; 14.12 21:07;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 12:19
Tavalise Eesti teismelise arvamust millegi kohta küsida on mõttetu- vastus on ikka, et ‘ei tea’ ja ‘ei huvita’.
Ja sa usud, et mujal maailmas on see teisiti – teismeline pritsib vastuseks kvaliteetseid analüüse ning mõttetihedaid pikki lauseid? 🙂
Teismeiga on lühike periood inimlapse elus ning selle perioodi käitumise pealt ei saa eriti midagi järeldada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 15:02
Miks Eestis üldse osa RIIGIkoole venekeelsed on kui riigikeel on vaid eesti keel?
eestis ei ole mitte ühtegi vene õppekeelega riigikooli.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 04.12 18:52; 06.12 09:35; 06.12 11:05; 06.12 11:48; 12.12 21:23; 14.12 10:43; 14.12 15:02;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 20:28
Miks Eestis üldse osa RIIGIkoole venekeelsed on kui riigikeel on vaid eesti keel?
eestis ei ole mitte ühtegi vene õppekeelega riigikooli.
https://info.haridus.ee/Asutused/Kool
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 13.12 22:31; 14.12 12:04; 14.12 20:28; 14.12 20:48; 14.12 21:07;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 20:44
Miks Eestis üldse osa RIIGIkoole venekeelsed on kui riigikeel on vaid eesti keel?
eestis ei ole mitte ühtegi vene õppekeelega riigikooli.
Ja pane nüüd see filter “Omandivorm” väärtusele “riigi omand”. Kõik koolid (tervelt 4 tk) on eestikeelsed. Tegemist on Tallinna Haridusametiga, pealegi. Mitte terve Eestiga. Aga ka terves Eestis pole ühtegi venekeelset riigikooli. Isegi Narva Riigikool, kus õpivad vene lapsed, on eestikeelne keelekümbluskool.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 20:48
Miks Eestis üldse osa RIIGIkoole venekeelsed on kui riigikeel on vaid eesti keel?
eestis ei ole mitte ühtegi vene õppekeelega riigikooli.
Ja pane nüüd see filter “Omandivorm” väärtusele “riigi omand”. Kõik koolid (tervelt 4 tk) on eestikeelsed. Tegemist on Tallinna Haridusametiga, pealegi. Mitte terve Eestiga. Aga ka terves Eestis pole ühtegi venekeelset riigikooli.
Ok, sa paistad asja teadvat, äkki oskad siis ka öelda, et kas need 1371 last kes PISA teste vene keeles teevad tulevad siis venekeelsetest erakoolidest või nad käivad eestikeelsetes riigikoolides aga teste teevad vene keeles? Mind päriselt huvitab.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 13.12 22:31; 14.12 12:04; 14.12 20:28; 14.12 20:48; 14.12 21:07;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 20:53
Ok, sa paistad asja teadvat, äkki oskad siis ka öelda, et kas need 1371 last kes PISA teste vene keeles teevad tulevad siis venekeelsetest erakoolidest või nad käivad eestikeelsetes riigikoolides aga teste teevad vene keeles? Mind päriselt huvitab.
Kas sa päriselt ei saagi aru või mängid lolli? Valdav osa Eesti koolidest on kohaliku omavalitsuse omandis ehk munitsipaalomandis. Mitte riigi. Mitte era. Seega vastus sinu küsimusele: need 1371 last, kes PISA teste vene keeles teevad, tulevad venekeelsetest munitsipaalkoolidest. Mitte riigi. Mitte era.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 03.12 22:08; 04.12 00:13; 04.12 12:59; 04.12 13:51; 05.12 11:59; 05.12 23:02; 06.12 11:00; 06.12 11:20; 06.12 12:38; 12.12 22:47; 12.12 22:51; 13.12 08:41; 13.12 08:51; 13.12 10:34; 14.12 12:19; 14.12 20:44; 14.12 20:53;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 21:07
munitsipaalkoolidest
Aitäh selgitamast! Ei mängi lolli, vaid päriselt ei tea kuidas Eestis süsteem töötab või mis termineid täpselt kasutatakse. Olen ise suurema osa oma elust välismaal elanud ja sellepärast uuringi et paremini mõista miks Eestis saavad lapsed teste teha vene keeles kui riigikeeleks on eesti keel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 13.12 22:31; 14.12 12:04; 14.12 20:28; 14.12 20:48; 14.12 21:07;
To report this post you need to login first.
14.12.2019 21:34
munitsipaalkoolidest
Aitäh selgitamast! Ei mängi lolli, vaid päriselt ei tea kuidas Eestis süsteem töötab või mis termineid täpselt kasutatakse. Olen ise suurema osa oma elust välismaal elanud ja sellepärast uuringi et paremini mõista miks Eestis saavad lapsed teste teha vene keeles kui riigikeeleks on eesti keel.
Kõik koolid ei ole meil riigikeelsed, kuigi suund sinnapoole on. Kohtla-Järve eestikeelsest riigigümnaasiumist jooksis suur hulk kohalikke noori laiali, sest selgus, et nad ei suudagi eesti keeles õppida, kuigi on oma venekeelses põhikoolis “eesti keelt õppinud”. Läksid vene kooli tagasi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.12 16:47; 14.12 21:34;
To report this post you need to login first.
15.12.2019 10:11
Mul on kolm last – üks keskkoolis (viieline), üks põikoolis (viieline) ja üks teises klassis, kelle kohta me veel ei saa aru, mis ta on, kuna hindamissüsteem on praegu see kujundav või kuidas iganes seda nimetatakse.
Ma ei näe oma laste pealt erilist koolistressi õppimise pärast – minu meelest ei ole neil ka ülemäära palju kodus õppida
Vedanud sul. Hea peaga lapsed on. Kõik haakub kiiresti kinni ja õppida kerge.
Kõigil nii lihtne ei ole ja sealt see stress tulebki, et ei jõua lihtsalt.
Kui tööd lähevad halvasti, peab minema järeltööle, aga uued tööd ju tulevad peale ja siis õpi-õpi-õpi. Eelmise töö parandad ära, aga uus jälle 2. Jube?
Mu lapsel on kehv pea ja see mis pidev õppimine meil kodus toimub õhtust-õhtusse on karm. 7klass käsil.
Sealt see stress tulebki.
To report this post you need to login first.
15.12.2019 23:10
Kool ei ole sotsiaalhoolekandeasutus. Kool on õppimisasutus ja peabki tegelema õpetamisega, mitte sotsiaalhoolekandega.
Hästi julm ja ühekülgne seisukoht.
Koolil on lapse kujunemisel tähtis osa, kool ei ole mustvalge edetabelite tootmise koht. Kas meil on ühiskonda ühesuguseid roboteid vaja, kes ei märka nõrgemaid ühiskonna liikmeid?
Väljalangevus on siiski paljus kooli probleem, sest enamasti ei lange laps ainult välja koduste probleemide tõttu, vaid ikka hinnete ja tihti kiusamiste tõttu. Samas koolis on laps 6-8 tundi ja kui kooli tugisüsteem ei ole paigas, siis on koolist väljalangevus suur.
Ühekülgsele eduühiskonnale, kuhu Eesti hetkel kuulub, on iseloomulik nõrgemate tallamine, aga tõeliselt edukas on ühiskond mis näeb, märkab ja aitab kõige nõrgemaid. Lapsed ei ole süüdi nende kodus toimuva pärast, lapsed ei ole süüdi, kui neid kiusatakse ja maha tallatakse.
On siiski märke, et ühiskonnas miski muutub, sest heategevust on tekkinud rohkem, märgatakse rohkem, kuid koolid kipuvad olema ikkagi asutused, kus pliiatsid peavad olema ühtemoodi sirgelt karbis ja teravad, kui laps seda ei ole, siis parem kui ta meie karbis ei ole.
Olen õpetaja – eranditult kõik lapsed on välja langenud koduste probleemide tõttu.
Mul on kaks sõbrannat, kes töötavad paarkümmend aastat õpetajatena, ütlesid selle peale, et hästi mugav on vastutust lapsevanematele lükata ja ainult enesekeskne õpetaja ütleb, et koolis välja langemine on ainult kodu probleem.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 03.12 18:14; 03.12 21:51; 05.12 19:18; 12.12 18:09; 13.12 08:19; 13.12 08:48; 13.12 09:46; 15.12 23:10;
To report this post you need to login first.
16.12.2019 13:06
Minu õpetajakogemus on gümnaasiumiastmest.
Statistika mõttes väljalangejatel on eranditult põhjuseks olnud, et “elu tuli vahele”. Muidugi juhtub seda probleemsemates peredes palju rohkem. Kel kooliga seotud probleemid (edasijõudmatus, konfliktid kaasõpilaste või õpetajatega), jätkavad teises või täiskasvanute gümnaasiumis (st samas kooliastmes) ja see statistikas ei kajastu. Võimalik, et maakohas, kus järgmine lähim kool on kümnete kilomeetrite kaugusel, on teisiti.
Ma ei väida, et kool on alati soe ja pehme ja sõbralik koht – kindlasti peame tegema rohkem koostööd (mitte vastanduma kodule, nagu siingi teemas) ja eks läheme ka õpetajatena mõnesse situatsiooni eelarvamustega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.12 21:53; 04.12 09:14; 06.12 10:41; 16.12 13:06;
To report this post you need to login first.
16.12.2019 19:33
Kool ei ole sotsiaalhoolekandeasutus. Kool on õppimisasutus ja peabki tegelema õpetamisega, mitte sotsiaalhoolekandega.
Hästi julm ja ühekülgne seisukoht.
Koolil on lapse kujunemisel tähtis osa, kool ei ole mustvalge edetabelite tootmise koht. Kas meil on ühiskonda ühesuguseid roboteid vaja, kes ei märka nõrgemaid ühiskonna liikmeid?
Väljalangevus on siiski paljus kooli probleem, sest enamasti ei lange laps ainult välja koduste probleemide tõttu, vaid ikka hinnete ja tihti kiusamiste tõttu. Samas koolis on laps 6-8 tundi ja kui kooli tugisüsteem ei ole paigas, siis on koolist väljalangevus suur.
Ühekülgsele eduühiskonnale, kuhu Eesti hetkel kuulub, on iseloomulik nõrgemate tallamine, aga tõeliselt edukas on ühiskond mis näeb, märkab ja aitab kõige nõrgemaid. Lapsed ei ole süüdi nende kodus toimuva pärast, lapsed ei ole süüdi, kui neid kiusatakse ja maha tallatakse.
On siiski märke, et ühiskonnas miski muutub, sest heategevust on tekkinud rohkem, märgatakse rohkem, kuid koolid kipuvad olema ikkagi asutused, kus pliiatsid peavad olema ühtemoodi sirgelt karbis ja teravad, kui laps seda ei ole, siis parem kui ta meie karbis ei ole.
Olen õpetaja – eranditult kõik lapsed on välja langenud koduste probleemide tõttu.
Mul on kaks sõbrannat, kes töötavad paarkümmend aastat õpetajatena, ütlesid selle peale, et hästi mugav on vastutust lapsevanematele lükata ja ainult enesekeskne õpetaja ütleb, et koolis välja langemine on ainult kodu probleem.
Loomulikult ei ole see ainult kodu probleem! Kool teeb kõik mis suudab, aga kodu ja vanemaid kool siiski ei paku. Aga neid on lapsel vaja!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.12 18:50; 13.12 18:54; 16.12 19:33;
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
