Teema: Pisut “nõudlikuma” beebi vanemad, jagage oma lugu

Aga see polegi ju normaalne. Ega beebi majja tulles ei olegi elu enam selline nagu varem.

Eks ta ole õhtuks üleväsinud, päeval ei maga ja õhtul, selle asemel, et aidata lapsel magama jääda, te pusserdate ja solgutate. Leia üles variant, kuidas ta päeval pikemalt magab. Minu beebi nt magas õige hästi minu otsas. Majapidamistöid teha nii tõesti ei saanud, sain hoopis ise pikutada ja unevõlga vähendada, vahel ka lugeda.

Mis kell ta õhtul magama läheb ja kui pikali öösel magab? Kas kokku nende päevaste sutsakatega tuleb ööpaevas tema vanuses vajalike unetundide arv täis? Tõenäoliselt mitte, selles ongi probleem. Tead küll, mis tähendab pidev magamatus. Mõtle nüüd, mida see beebile teeb.

Ja kust sa täpselt tead, et tal gaasivalusid ei ole? Need väljenduvad erinevalt, kõigil ei olegi nii hullusti, et röögiks. Vbl sellepärast ta nt ei magagi.

Sa tundud väga enesekindel, et ise teed kõik kogu aeg õigesti, oled juba kõike proovinud ja probleem on ainult lapses, kes on liiga nõudlik.

Mul on üks sõbranna, kes ise kogu aeg kurdab, et laps hästi rahutu ja ei maga hästi. Et isegi süles ei taha hästi magada. Samas kui seltskonnas keegi teine tema beebi enda kätte võtab, siis ta magab seal süles täiesti rahulikult. Lisaks olen märganud, et ta kogu aeg näpib oma last, sätib ta käsi, lutti või riideid. Kodus kasutab ta kaameraga monitori ja kohe kui sealt on näha, et lapsel silmad lahti või magab kummalises asendis, siis jookseb vaatama ja sättima, isegi kui laps pole häält teinud. Mõni ime, et tal laps ei maga, tal ei lasta ju magada, kogu aeg käib üks sättimine ja lapse näperdamine. Lisaks on see emme ise ka natuke närviline ja lapsed tunnetavad selliseid asju.

Nõudlikuid beebisid kindlasti on, vahel aitab lihtsalt aeg. Kas lapsel on kindel päevakava? See võib ka aidata, kui kõik uned ja söögiajad on iga päev samal ajal.

Õhtusöök – las laps olla söömise ajal süles. Kui on vaja midagi noaga lõigata, siis tükeldad enne ära. Või palud mehe abi. teine õhtu on jälle mehe süles. Meil oli nii mingi periood – ma isegi ei mõelnud, et peaks lapsel laskmas nutta, kui toidu suhu panemiseks on mul ainult üht kätt vaja ju 🙂 . Või tõsta lamamistooliga enda kõrvale põrandale ja jalaga kiiguta teda vmt. Kui on painduvad mängukaared tekil, siis ka neid saab edukalt jalaga liigutada kõrisema 😀 Me ikka kasutasime ka söömise ajal palju jalgu lapse lõbustamiseks 😀

see, et lapsel hakkab igav, on normaalne, ilmselt ta ei keera end veel ise ega haara mänguasju? Kui hakkab juba neid tegema, muutub ta enda elu ehk natuke põnevamaks, muidu aga sõltubki ju vanematest. Mõtle nüüd ise, et pead pool tundi järjest selili lamama ühes kohas ja samu mänguasju vaatama, mida sa võibolla ei oska veel haarata ka, et suhu panna…

Päevauned – võibolla ei ole te leidnud veel, kuidas talle magada meeldib? Kõigile ei meeldi liikuv vanker – raputamine-õõtsumine segab. Mõnele ei meeldi, kui vanker peale 20-30 minutit liikumist järsku seisma jääb. Meil oli teine laps selline – oli kaks võimalikku varianti vankris magamiseks – kas vanker pidi KOGU AEG liikuma, või tohtis vankrit ainult minutikese liigutada kuni uinus ja pidi kohe seisma jääma  siis magaski seisvas vankris ja rohkem vankrit puudutada ei tohtinud. Õnneks oli meil oma hoov ja sain valida, kuidas teen.

Oi, toas tassisin teist last palju ringi, pidevalt laulsin talle peegli ees jne. Õnneks oli ta kiire arenguga ja kui hakkas juba ringi liikuma, siis leidis ka ise endale rohkem tegevust.

Esimene laps oli mul hoopis teisest puust. Totaalne chill olemine ja nõudis väga vähe tähelepanu. Aga ma sain juba siis aru, et olen esimesega saanud jackpoti ja pigem keskmine beebi ikka ei ole nii “lihtne” 🙂 Teisega tasusin siis karma võlga ja eks näis, mida peagi kolmas endast kujutab 🙂

A, 3,5kuune laps võiks järjest olla ärkvel, sõltuvalt siis lapsest, 1 h – 2,5 h keskmiselt. Mul oli sõbranna ka oma esiklapsega alguses suures hädas ja kui kuulsin, et tal 2-3kuune oli 4 h ärkvel järjest ja kuidagi ei taha magama jääda, pidin pikali kukkuma – las olla 1,5-2 h ja mine siis jalutama – ja asi toimis. Esimese lapsega tegime vea ööune osas, kui ka üritasime “kindlal ajal” magama panna ja oligi siis kõik õhtud väga viril, me muidugi ei tulnud selle peale, et laps on väsinud 😀 teisega me seda viga ei korranud.

Majapidamistööd las lohisevad.

Uni tuleks korda saada. Unede pikendamiseks soovitatakse esimese virgumise märgi peale sedasama, mida uinumiseks vaja oli – rinda, silitamist, kussutamist, vankrisõitu. Teine koolkond ütleb muidugi, et kui on piisavalt igav, magab ise edasi, aga need on teistmoodi lapsed… Hirmutatakse küll, et kui ühtemoodi uinuma õpetad, siis pärast laps muud moodi ei oska, aga uusi meetodeid lisaks/asemele tutvustada on normaalse režiimiga lapsele palju lihtsam kui üleväsinule.

Minul kodus kahekuune beebi ja esmakordse emana ka ei saa aru, kas kõik on normaalne või teeme midagi valesti. Minu silmis on meil suur mure päevaunedega. Üritan saada teda tegema nelja uinakut päevas ja tavaliselt esimene hommikune on meil kõhukotis, teine ja kolmas vastavalt kas õues või rõdul kärus ja viimane õhtune taas kõhukotis. Päeval ma lihtsalt ei saa teda võrekasse, kuigi räägitakse, et une kvaliteedi mõttes oleks see ikkagi kõige õigem koht titale magamiseks. Ise tunnen ka, et kõhukotis tal eriti hea uni pole, ikka virgub rohkem ja siputab, aga vähemalt saan selle kõrval ise söödud, natukene koduseid toimetusi teha – neli korda päevas ei taha last rõdule ka panna, eriti praegu talvel. Pikas perspektiivis tahaks ju ikka ta voodisse saada, sest kõik igal pool hoiatavad halbade uneharjumuste kujundamise eest.

Nii umbes ülepäeviti üritan ikka mõne une saada ta voodisse tegema, kussutan süles, ootan kuni laps on väga unine või täitsa uinunud ja siis tõstan voodisse, aga peagi on silmad lahti ja nutt valla. Kui panen ta voodisse ärkvel olevana, et ta ise uinuks, nagu paljud soovitavad, siis on kohe vali nutt. Seega olen üsna õnnetu. Tore, et ta päeval mingil viisil ikkagi magab, aga see ei tundu kõik väga jätkusuutlik – pidev möll, et teda magama saada.

Ööd ei ole ka väga helged. Vahel harva on mõni imeline öö, kus ta läheb magama umbes 21 paiku ja ärkab järgmine kord alles kell 3, pärast söömist jääb uuesti magama ja siis ärkab hommikul kell 7. Ma pole aru saanud, millest see sõltub, et vahel on selline suurepärane magamine, aga enamasti käib meil öösel mingi möll. Pärast öist toitmist uuesti magama ei jää, hoopis hakkab pihta mingi jauramine – muudkui siputab, puhib, ägiseb – seejuures on ta mul mähitud ja tundubki nagu ta vihkaks seda mähitud olemist, aga kui mähitud ei ole, siis käib selline diskotants, muudkui siputab kõikide jäsemetega, magama ei jää ja ühel hetkel hakkab nutma. Tavaliselt ma siis võtan ta sülle ja kussutan sageli 2,5-3 tundi, isegi kui nutt lõppeb, siis silmad on pärani lahti või siis vahel vajuvad kinni, aga voodisse pannes ärkab uuesti. Ühesõnaga miski teda sageli öösiti vaevab, aga ma ei tea, mis see on, kas puuksud-krooksud või miski muu. Seejuures ei aita ka lähedus. Olen proovinud, et kui jääb süles magama, läheme koos suurde voodisse, et hoian teda kaisus ja tudume koos, aga ei – ikka ärkab üles ja hakkab nutma. Nendel rasketel öödel ei jää enamasti ka pärast imetamist kaisus magama, rääkimata sellest, et kui jääb magada ja üritan võrekasse tõsta, siis ärkab üles.

Üldiselt tundub meile ka meie laps pigem viril, vaikne on kui sööb ja magab, aga vahepealsel ajal nutab päris palju, lamamistooli jätmist ei kannata, süles ka ei leia eriti asendeid, mis talle meeldiksid. Seega kindlasti meil pole kõige raskem laps, aga natukene ikka tunneme, et ei oska äkki lapsega õigesti ümber käia, et ta nii nutune pidevalt ja kehva unega. Eks ta meil päris pisi ka veel, aga ikkagi üksjagu nõutuks teeb.

Nõudlik lapse emana ütlen kaht asja:

– ära loe beebigrupis neid teemasid, kui need sind häirivad. Seal õpetavad enamasti emad, kel nn raamatubeebi;

– unusta ära kõik need “räägitakse” ja “peaks”. Paraku lastele ei ole enne sündi tutvustatud neid reegleid, kuidas nad magama ja olema peaksid.

Lähtu lapsest ja endast. Ühe lapsega on see võimalik. Uni on tähtis – tee kõike, mida laps tahab, et ta uinuks ja magaks. Küllap seda unekooli jms jõuab teha, kui laps ei ole üleväsinud. Mina sõitsingi 4 korda päevas vankriga kilomeetreid, sest muidu ta ei maganud. Proovi kõhukotti (ja unusta see “laps peaks magama voodis”), proovi oma kõhul magamist. Proovi kõike.

Kõige peamine on aga võtta rahulikult ning mitte lugeda ja kuulata neid “peaks” jutte.

Esimene idee-vankrikiigutaja?

Teine – on täiesti normaalne et laps magab sinu voodis. Mul pole isegi võrekat sama vanaga hetkel. Ehk tasub laiema voodi peale mõelda? Mis iganes, et välja pigistada unetunde. Esimesega oli võrekas ja see leidis kasutust alles esimese eluaasta lõpus. Seekord pakkusime lahti ja nädala pärast kokku.

Mu esimene magas pikad päevauned kärus jalutades. Kuulasin audioraamatuid, podcaste ja sain liigutada. Söögi haarasin vahest kiirtoidukatest tervislikuma valiku. Vahest tegin lausa nii, et peale und käisin toas, vahetasin mähkme, käisin pissil tegin nipet-näpet ja välja tagasi. Lihtsalt, et saaks natukenegi olla oma mõtetega. Ja nii iga ilmaga. Olin ka sinuga sarnases situatsioonis.

Proovi kookoni varianti- äkki magab toas edasi, kui kombe eest lahti tehtud ja kookoniga tuppa tõstetud.

Ega sa midagi ei kaota, kui teed paari nädalase vitamiini kuuri.

Terve mõistuse säilitamiseks lahku beebigrupist või vähemalt vaigista see oma feed’ist. Sul piisavalt probleeme, et veel ennast ideaalset beebide emmedega võrrelda. Ja lisaks ikka kipuvad inimesed oma elu teistele ilustama.

Mis iganes töötab sinule… Eestis on see beebindus nagu mingitele moevooludele allutatud… Kõik justkui teaks, kuidas täpselt asi päriselt käima peab. Lapsed on erinevad, vanemad on erinevad.  Sul on palju saatusekaaslasi, aga pole ju seksikas raskustest oma nime alt beebigrupis rääkida.

Ära karda eksida. See on inimlik.

Jõudu!

Oma lapse esimesel eluaastal sain magada keskmiselt 6 tundi ööpäevas ja mitte üle 2 tunni korraga. Laps sõi iga 3 tunni järel ja kuni tunnikejärjest (esimesed kuud). Vankris nõustus magama umbes 4-kuusena. Seni lihtsalt röökis seal ning jalutuskäigud nägid välja nii, et ühe käega lükkasin vankrit ning last hoidsin süles. Gaaside pärast tundide kaupa nuttu ja kõhuvalu lõppes umbes siis kui laps oli 10-kuune. D-vitamiin oli üheks gaaside põhjuseks, katsetasime erinevate õlide baasil tehtuid ning neljast katsetatu vaevusi ei tekitanud. Paremaks tegid olukorra ka Reladrops probiootikumi tilgad. Lugasin üht artiklit, kus kirjas, et beebi gaasi/kõhuvalude põhjuseks võib olla piimatalutatus. Tegime katse ning piimapoodete menüüst eemaldamine (nii mul kui lapsel) tõigi leevendust. Lisaks oli tal veel mitu erinevat toiduallergiat, mis samuti vaevusi tekitasid. Umbes aastaseks saades hakkas olukord normaliseeruma. Ei pidanud enam öösiti röökivat last tundide kaupa lohutama. Oma lapse esimesest eluaastast on mul väga vähe mälestusi, pigem tühi auk. Ei igatse seda beebiiga kohe üldse. Tuge ja mõistmist ka kusagilt ei leidnud. Pigem oli reaktsioon, et “beebid nutavadki”.

Ohjah, raske on see aeg! Mina olin oma 2,5-kuusega kaks päeva isegi lastehaiglas uuringutel, sest ööpäevast und tuli kokku väga vähe ning ärkvelolekuaeg möödus põhimõtteliselt ainult nutuga 🙁 kuigi öösel isegi enam-vähem magas, siis päevauned kestsid 5-15 minutit. Tegime ja proovisime absoluutselt kõike! väga, väga raske oli, endal tekkisid ärevushood ja pidev mure. Haiglas midagi kuskil ei tuvastatud – pean ütlema, et tol hetkel lootsin, et leitakse midagi, millele on ravi.. arst vaid lohutas, et tegemist väga rahutu beebiga ja see aeg tuleb vaid üle elada. Etteruttavalt võin öelda, et nii see ka oli.
Küll aga toimus päevane magamine ainult kõhukotis, kus siis max 15min pärast kiiirelt välja tuli võtta, sest hakkas kohe kisama. Magama suigutades ei julgenud ka oma hoovis tatsata, sest ka see toimus nutu saatel. Öösiti magas vaid kaisus, muidu poleks kumbki meist puhata saanud. Kuigi päevauned oli võimalik umbes 5-kuuselt vankrisse kolida ja aeg pikenes 40 minutile, siis ööd läksid aina keerulisemaks, kus iga tunni aja tagant rippus rinna otsas ning uinudes vaakumist lahti lastes oli kohe üleval – ehk siis olin terve tema une aja külili ta kõrval. Nii kestis asi 10 kuud, kui tundsin, et enam ei suuda ega jaksa, olin füüsiliselt lapsega niivõrd palju koos, et unedest ärkamisel läksin tusaseks ja ei tundnud lapsest mingit rõõmu. Lõpuks aitas meid unenõustaja ja üllatuslikult läks asi omaette oma võrevoodis magamisele üle üsna leebelt. Loobus ise ka kolmandal ööl öisest söömisest ja magas 11-12h ööund. Päevaste unede korrigeerimune võttis veidi kauem aega, kuid aastasena olid uneprobleemid lahenenud.
Katsu vastu pidada, muud tarka ei oskagi soovitada!

<p style=”text-align: left;”>Mu esimene beebi oli väga rahutu. Magas 30 min kaupa ja/või liikuvas vankris. Natuke tukastas rinnal. Terve lapse esimene eluaasta möödus ainult selles rütmis, et ta natukenegi magaks. Tagant järgi võin öelda, et olingi ise nii väsinud, et terve see aeg möödus nagu udus. Lisaks pidevalt end süüdistades, et mis minul/mu lapsel viga on? Sest teistel ju lapsed magasid oma voodis/seisvas vankris 2-3h rahulikult.</p>
Tagant järgi mõtlen, et ehk oli ka kerge b12 puudus. Perearst keeldus testimast. Aga vaatamata sellele on minu soovitus, et kõige olulisem on, et laps magaks. Vahet pole kas rinnal või kaisus, või kiigutades või autoga sõites. Sellega ei riku sa beebit ära! Saad ainult õhtuks natuke rahulikuma beebi. Leia viis, kuidas ise natuke rohkem puhata ja ära aja mingit ideaalset beebit taga. Lõpuks on kõik mööduv.

4 aastat hiljem võin öelda, et sellest minu rahutust beebist on kasvanud väga aktiivne mudilane, kes küll magab terve öö, aga hommikul ärkab kõige varem ja kohe peale silmade avamist hakkab toimetama. Ja on igati äge kuju.

Minu ellujäämisnipp üksiku ja kaksikutega: laste magamisaeg on püha! Hari ja kulp kukub käest, kartulid jäävad poolkõvaks – mina lähen magama! Majapidamistööd jms on võimalik teha ärkvel lapsega (kõhukotis näiteks, tooliga põrandal – ühe jalaga kõigutad). Ka õue läksin hoopis vastäraganud lastega, sest mul on ju ka jalutada vaja ja magada ma jalutades ei saa.

Kui just pakane polnud, magasid lapsed isegi öösel rõdul, seal oli uni parem.

Mul oli ka esimene laps keeruline.

Gaasid, kisa, unetus, rahulolematus. Tema ei maganud ei vankris ega kodus korralikult. Ärkas iga 15 kuni 30 min järel. Öösel õnneks ei karjunud,  sõi 2-3 x, aga magas edasi.

Unega sai asi korda u 1,5 aastaselt, kui jäi ainult 1 lõunauni.

Temast sai ääretult uudishimulik ja tegus väikelaps.

Jonnihood kestsid 5 aastat, siis lõpetas ise.

Soovitused: järgi oma südant lapse kasvatamisel, beebigruppidest hoia eemale. See ei pruugi olle pärismaailm, mida seal etendatakse.Teised tunduvad alati tublimad, paremad, ideaalsemad. Ja need, kel rahulikud lapsed, tunnevad, et see on kuidagi nende endi suurepärase vanemlikkuse tulemus. See ei ole alati nii.

Esimese lapsega jooksin erinevate soovituste ja hoiakute tõttu päris ummikusse. Läksin stressi, sest laps ei vastanud “ootustele”, ei allunud ” soovitustele”. Tagantjärgi kogenud emana teeksin palju asju teisiti.

Teine ja kolmas laps olid nn rahulikud õpikubeebid ja ma ei teinud selleks ise mitte midagi.

Punkt üks, unusta kohe ära igasugused enesesüüdistused oskamatuses jne.

Proovi ning leia nippe, mis teie puhul aitaks.   Mu vastsündinu oli võimeline ka 8 tundi järjest üleval olema ning hiljem röökis ennast  üleväsimusest 15 minutiks magama.  Meile ütles tookord arst, et te lihtsalt peate selle lapse magama saama. No ja siis ma tegelesin lihtsalt kuude kaupa igasuguste lahendustega, et ta magaks. Oli raske küll.

Katsu mitte stressi minna. Kuigi praegune aeg tundub igavikuna, siis varsti on see siiski möödas ja ühel hetkel avastad, et sellel kunagisel kisakõril algab juba puberteet.  🙂

Minu oma 3k1n ja jätkuvalt hullumaja. Magab ainult öösel, päeval tukub tissi otsas suurema une ära ja lällab edasi. Päevast päeva hommikust õhtuni panen last magama, ta lihtsalt ei maga. Paar korda on õnnestunud vankriga jalutada nii, et ta magab enamasti karjub iga 10-20 min tagant ja siis tänaval toidan teda. Pole mingit tahtmist üritadagi enam. Vahepeal oli tissistreik, 7 tundi igal õhtul panin teda magama. Vahet pole, kui kaua ta ärkvel on olnud, üle 20 minuti ei maga. Kõik võimalikud variandid on ära katsetatud, ta lihtsalt ei maga. Tihtipeale mässin röokiva lapse kookoniks ja raputan põlvede peal, kuni uinub, 5 min pärast silmad lahti. 3 suuremat last on ikka vähemalt õues 3-4 h maganud, nii et normaalne see kindlasti pole.  See, et sa seksida saad, on ime, mina pole selle peale mõelnudki veel. Kukun peale last ära ja ärkan hommikul, ja hakkan otsast peale. Esimesed nädalad kodus sain öö otsa möllata, poole kuue aeg hommikul sai magama.

#3746349:

1. #3746289:

   Minu oma 3k1n ja jätkuvalt hullumaja. Magab ainult öösel, päeval tukub tissi otsas suurema une ära ja lällab edasi. Päevast päeva hommikust õhtuni panen last magama, ta lihtsalt ei maga. Paar korda on õnnestunud vankriga jalutada nii, et ta magab enamasti karjub iga 10-20 min tagant ja siis tänaval toidan teda. Pole mingit tahtmist üritadagi enam. Vahepeal oli tissistreik, 7 tundi igal õhtul panin teda magama. Vahet pole, kui kaua ta ärkvel on olnud, üle 20 minuti ei maga. Kõik võimalikud variandid on ära katsetatud, ta lihtsalt ei maga. Tihtipeale mässin röokiva lapse kookoniks ja raputan põlvede peal, kuni uinub, 5 min pärast silmad lahti. 3 suuremat last on ikka vähemalt õues 3-4 h maganud, nii et normaalne see kindlasti pole. See, et sa seksida saad, on ime, mina pole selle peale mõelnudki veel. Kukun peale last ära ja ärkan hommikul, ja hakkan otsast peale. Esimesed nädalad kodus sain öö otsa möllata, poole kuue aeg hommikul sai magama.

   Kas B12 pole kontrollinud? Selle puudus on kuidagi väga levinud ja põhjustab muuhulgas uneprobleeme.

Ei ole, perearst ütles, et üldiselt rinnalapsel nii vara probleemi pole, kui ema korralikult liha jm sööb. Vaatamata sellele võtan ise B-vitamiini juurde. Laps öösel magab 6-8h söömata. Järgmisena proovin toidupaksendajat, et piima tagasiheidet vähendada.