Teema: Plaan osta tudengile kodu ja suur tüli

Oot, vanemad maksavad noorte üürikorteri kinni – kas see siis polegi noorte ellu sekkumine või?

Kui tahavad olla iseseisvad, siis palun väga, maksku oma korter ise. Seni aga, kuni nemad seda ei tee, otsustad sina, kas sinule tuleb majanduslikult mõttekam maksta täiskasvanud lapse ja tema tüdruksõbra korteri üüri või pigem osta neile korter.

Tegelikult on mul praegu kahtlus, et sa jätad midagi rääkimata. Tüli tegelik põhjus võis olla kusagil mujal. Nt olid Sina noortele juba midagi välja valinud, kuid neile see ei meeldinud ja läksitegi tülli.

Asi on siis selles, et teie nagu valiksite selle korteri, ostaksite (võimalikult odava) ja siis nemad peavad nagu seal elama? Või millega nad õigupoolest nõus ei ole, jutt on segane. Kui ei meeldi, et ema-isa maksavad, palun väga, mingu osaajaga tööle ja üürigu või maksku ise. Minu meelest ausalt on paariks aastaks praegu korteri ostmine mõttetu ja hinnad tõepoolest juba mitu aastat “laes” ja “laest” järjest kõrgemale veel tõusevad kogu aeg.

Ei saa ütelda, et Tartus poleks ju üüriturgu, praegu hinnad ei ole meeldivad, aga saate hiljem ise välja üürida seda korterit, kui poeg lõpetab nt. Mis poja probleem on?

#3859912:

<p class=”MsoNormal”>Poeg (19) õpib ülikoolis ning elab koos tüdruksõbraga (20) üürikorteris. Kuna kodu üürimine on väga kallis ja meil abikaasaga on kontol seisvad säästud, tuli mõte osta ülikoolilinna pojale korter. Praegu tundub see veidi hullumeelne, sest hinnad on laes, samas <u>vist </u>ei ole langust ette näha. Poeg oli ettepanekust ärritunud, veelgi enam tema elukaaslasest tüdruksõber (ka tudeng). Tundub, et nad võtsid seda kui oma ellu sekkumist. Samas maksame nende kodu üürimise eest meie ja üüri maksmine on kallis meie jaoks (tundub, et mitte noortele). Asi läks koguni nii kaugele, et noored teatasid, et kannavad üürikodu kulud kasvõi ise, kuid meiepoolne mõte ei sobi mitte. Ja kui soovime korteri osta, siis on see meie oma ja nemad sinna elama asuda üldse ei kavatse. Mida teie soovitate ses olukorras teha või mida teeksite?</p>

<p class=”MsoNormal”></p>

Sa kirjutad nagu lapse seisukohalt, mitte vanema seisukohalt. Vanemad võivad oma rahaga teha mis tahavad. Ostavad korteri ja võtavad üürilised  ja saadud rahast võivad ju last ka toetada. Mis on lapsel öelda, kui vanem taha ENDALE osta korterit ja kuhu ta on valmis majutama oma lapse.  Sellises olukorras kus lapsevanem ei suuda enda tahet nii väljendada, et see ei tekitaks protesti, peaks lapsevanem järgimõtlema, mis ta valesti teinud on. Kuidas on võimalik mõelda nii, et üüri maksmine ei ole ellu sekkumine aga korteri ostmine on ? Kuidas selline mõtlemine lapsel on väljakujunenud, see on ju ka vanema töö.

Vastuseisu noored väga ei põhjenda. Praegune üürikodu asub kesklinnas, ostetav kodu 10-15minutilise bussisõidu kaugusel kesklinnast. Kesklinnakodu ost on meile liiga kallis, samas sooviks säästud ära kasutada.  Üürikodu leping lõppeb aasta pärast, oleme nõus nii kauaks ostetavasse koju üürilised võtma. Noored ütlesid, et me võiks kodu osta ja valida järgmisel suvel. Keeruline olukord ja ilmselt pole ma vist hea suhtleja. Teie nõuanded on nii mõtlemapanevad.

19a poeg võiks ühikas elada üldsegi. Kui suured on üürikorteri kulud? Kui tüdruk ka seal elab, siis võiks tema pool üüri maksta. Teie ei pea kellegi teise last koolitama ometigi. Kokkujäämise tõenäosus ei ole väga suur, enamasti minnakse lahku, kui nii noorelt alustada.

Korter võiks ikka normaalses asukohas olla, kui juba ostate. Üürileping on võimal1k 1 kuu etteteatamisega üles öelda (vähemalt mul on sellised lepingud olnud).

Kui noored nii korteri vastu on, ehk on asi selles, et neil pole kavas sinna linna pikemaks ajaks õppima jääda, tahavad kooli pooleli jätta ja austraaliasse lennata?

Aga jah, seks ei ole inimõigus ja 1. kursusel ei pea kesklinna erakas elama ja vanemate rahakotiga tüdrukut üleval pidama.

#3860019:

Vastuseisu noored väga ei põhjenda. Praegune üürikodu asub kesklinnas, ostetav kodu 10-15minutilise bussisõidu kaugusel kesklinnast. Kesklinnakodu ost on meile liiga kallis, samas sooviks säästud ära kasutada. Üürikodu leping lõppeb aasta pärast, oleme nõus nii kauaks ostetavasse koju üürilised võtma. Noored ütlesid, et me võiks kodu osta ja valida järgmisel suvel. Keeruline olukord ja ilmselt pole ma vist hea suhtleja. Teie nõuanded on nii mõtlemapanevad.

Hiljem müüd maha ja ostad parema. Noorte elu võib nad teise riiki või linna viia. Pealegi ei tea keegi, et nad kokku jäävad, aga see polegi oluline, kui jäävad, sest teise pere lapse eest pole vaja maksta. Koos elavad täiskasvanud ja peavad ise panustama hakkama.

Võtke siis üürilised sinna ostetavasse korterisse ja makske üüritulust poja üürikas kinni. Rahaliselt pole ju vahet, kas maksate poja eest väiksemat summat (kui ta teie korteris elaks) või suuremat summat, mille teie korteris elavad üürilised kataks (ja poeg üürikasse jääks).

Hundid söönud, lambad terved.

Aga mulle jääb ikkagi tunne, et midagi jätad sa endiselt rääkimata, nt on praegune üürikas heas seisus, aga plaanitav ostetav korter nõukaaegne ja kole või ahiküttega vms.

#3860034:

arvestades kui odavad on tartus korterid, siis ma laseks neil ka valikus kaasa rääkida, ise valiks äärelinna asemel muidugi kesklinna, nt selle https://www.kv.ee/albatrek-kinnisvara-esitleb-agabus-arhitektide-voi-3370207.html?nr=22&search_key=99549db73e3d6b95b36625d80791aae7,

Kas ma saan nüüd õigesti aru, et sa ostaksid kahele noorele täiskasvanule (ok, kasvõi ühele) 9,9 m2 pindalaga korteri? Ja et 3736 eurot ühe m2 kohta on ODAV korter? Sa nagu päriselt ostaksid selle oma pereliikmele elamiseks (sest jutt käib ju sellest, mitte airbnb-st?)

Mina ostaks korteri, aga mitte pojale, vaid endale ja abikaasale, kui ühised säästud. Ja siis pakuks pojale, et võib teie korteris elada, kuni ülikoolis õpib. Teie ei pea tema üüriarveid tasuma ja pole tema millegagi seotud. Selle korteri võib hiljem, kui poeg on ülikooli lõpetanud, ju maha müüa, kui hinnad samamoodi tõusevad, on see teile hea investeering ja saate pensionipõlveks lisatagatise. Või võite selle korteri pärast ise üürile anda.

Mina ütleks noortele: ma mõistan teie tunnet, et me üritame teie ellu sekkuda. Ausõna, me niimoodi seda ise ei mõelnud ega soovinud, aga nüüd uuesti üle mõeldes ilmselt läks natuke valesti jah. Ma mõistan, et te peate ise oma tiibu sirutama ja ise oma asjadega hakkama saama, ise oma elu korraldama. Seega me võtame oma pakkumise tagasi ega tegele enam mingi korteri ostmisega. Ühtlasi me võtame tänuga vastu teie poolt pakutud variandi, et te hakkate  maksma praeguse üürikorteri kulud ise, sest tõesti see käib meile üle jõu. Niimoodi on kõik selge ja meie ei sekku teie ellu. Seega, septembri eest maksame veel ise, kuid alates oktoobrist on kulud teie endi kanda. Mul on teie pärast väga hea meel, et soovite olla iseseisvad ja olete asjalikud ja endaga hakkama saavad tublid noored inimesed! Rõõm näha!

Ja siis peate sellest lubadusest kinni ning tõesti enam noorte ellu ei sekku ei korraldamise, maksmise ega nina toppimisega. Kõigi muude kaalutluste kõrval mida meie, täiskasvanud, oskame juba ette nähe, saan ma noorte tundmusest tegelikult ka aru, sest nad tõesti tahavad oma elu ise elada, kuigi neil muidugi pole veel aimugi, mida kõike see kaasa toob. Mis siis, las panevad ennast proovile ja loodame väga, et ka õnnestuvad. Ei saa nad ju tõesti igaveseks emme-issi ülalpeetavaks jääda. Läbi raskuste ise saavutatud tulemustel on hoopis teine maitse ja väärtus kui kätte topitutel.

Seega, teie peate oma pealetükkivust tagasi tõmbama ja noored peavad saama ise omaenda saavutustest rõõmu tunda ning nende nimel ka pingutama ja paljust loobuma. Nii nagu sina ei saa kaht asja korraga – olla titemamma ja täiskasvanud mehe ema – ei saa ka nemad kahte asja korraga – olla iseseisvad täiskavanud ja sõita vanemate rahakotil. Tulebki lahti lasta, mõlemal poolel, ja see saab olema raske, mõlemal poolel.

TA “unustas” ilmselt meelega mainimata, et ostetav pind on suht peldik võrreldes selle praegusega.
Muidugi on siis tüli, kui noored peavad kuhugi ahiküttesse kolima.

Aga lahendus oleks kindlasti see, kui pakute noortele lisaks peldikule ka mingit uuemat Audit (kindlasti led tuledega!), siis noorhärra mõtleb kiirelt ringi ja on kohe nõus.
Auto liisingu, kulud ja kütuse muidugi maksate ise, oma “säästudest”

Kui  oma sääste tahate kinnisvarasse nvesteerida, siis tuleks tõesti selle investeeringu tasuvus läbi mõelda. Kindlasti ei ostaks korterit pojale, kui ta sinna elama minna ei taha (no näiteks logistiliselt keerulises kohas), aga ostaks korteri, kui arvaks, et üüriturg on piisavalt hea, et saaks sellest ostust kasumit – ei pea olema ju poeg, kes elab vaid keegi teine üürnik.

Võimalik on ka selline skeem, et investeerite oma raha kinnisarasse ja üürite selle välja. Saadud tulust toetate edasi poega tema üürikorteris (mis teile ei kuulu)

Aga ma tegelikult arvan ka , et praegu on premate korterite turg päris punane ja pigem kinnivarasse ei investeeriks. Investeerida saab ka fondidesse ja aktsiatesse, ei pea laskma sästudel lihtsalt pangaarvel ära sulada (loodan, et seda te ei teegi).

Ehk siis, tudengi korteri ostu puhul on investeeringu skeem ikka selline, et korteri saab paari aasta pärast juba kasumiga maha müüa (kui ülikool lastel läbi). Pole mõtet osta, kui tundub, et trend selles suunas ei liigu.

Siin ei ole ju midagi rääkimata jäänud, noored tahavad elada kesklinnas mitte äärelinnas. Ma paneks fakti ette ja ostaks ära või ei maksa üüri.