Siin nagu antakse soovitusi, kuidas oma lapsega riidu minna – panna fakti ette, jätta rahalise toetuseta, saagu ilma vanemateta hakkama jne. Kas siis muud viisi ei ole oma lapsega asju arutada? Läbirääkida?
Siin nagu antakse soovitusi, kuidas oma lapsega riidu minna – panna fakti ette, jätta rahalise toetuseta, saagu ilma vanemateta hakkama jne. Kas siis muud viisi ei ole oma lapsega asju arutada? Läbirääkida?
Nartsism ei tunne ennast iialgi halvasti, mees süüdi, laps süüdi. Mis seekord takistab kohtusse minemast!
Sa nagu rohkem ei oska liialdada või? Õpi vähemalt oma loobitavaid stampväljendeid kirjutama.
Loomulikult peale esmast vahutamist tulebki asjad läbi rääkida: minul on need ja need võimalused ja plaanid, mis on sinu nägemus ja kuidas me selle asjaga lahenduseni jõuame, et mõlemad pooled oleks rahul. Täiskasvanud inimene ju on see laps.
Õppiv tudeng on oma plaanidest juba rääkinud, kuidas ja milliste vahenditega lapsevanem neid plaane realiseerida kavatseb, on juba lapevanema oma mure. Ei ole siin emmel-issil midagi vahutada, seadus on täitmiseks, punkt!
Minu arust on üsna imelik semestri alguses, kus niikuinii kõik õppetöö uputab, lapsele lajatada, et vot nüüd hakkad kolima ka. Mõistan noorte meelehärmi ja ettepanekuid, et äkki võiksid vähemalt suvenigi juba sisseseatud kodus edasi olla.
<p class=”MsoNormal”>Poeg (19) õpib ülikoolis ning elab koos tüdruksõbraga (20) üürikorteris. Kuna kodu üürimine on väga kallis ja meil abikaasaga on kontol seisvad säästud, tuli mõte osta ülikoolilinna pojale korter. Praegu tundub see veidi hullumeelne, sest hinnad on laes, samas <u>vist </u>ei ole langust ette näha. Poeg oli ettepanekust ärritunud, veelgi enam tema elukaaslasest tüdruksõber (ka tudeng). Tundub, et nad võtsid seda kui oma ellu sekkumist. Samas maksame nende kodu üürimise eest meie ja üüri maksmine on kallis meie jaoks (tundub, et mitte noortele). Asi läks koguni nii kaugele, et noored teatasid, et kannavad üürikodu kulud kasvõi ise, kuid meiepoolne mõte ei sobi mitte. Ja kui soovime korteri osta, siis on see meie oma ja nemad sinna elama asuda üldse ei kavatse. Mida teie soovitate ses olukorras teha või mida teeksite?</p>
<p class=”MsoNormal”></p>
no aga milles küsimus??? Laske noortel ise maksta. Küll paari kuuga selgub ka suhte tugevus.
Miks kohtusse ei lähe? Kohus teeb selgeks, millised on lapsevanema kohustused. Sama seadus, ema peab, isa peab.
Seadus ütleb, et õppivat last ei pea kauem ülal pidama, kui 21 eluaastani. Meie ei tea, kui vana TA poeg on. Ja kuna tegu on täisealisega, kellel on võimalus ka ise tööl käia, on väljamõistetav elatis oluliselt väiksem, kui alaealise lapse puhul. Üle 100 euro kuus see poeg oma vanematelt kohtu kaudu ei saaks. Üürigu siis omale korter selle raha eest, kui tahab.
