Teema: Plärtsuvate teismeliste vanematele! Lohutus!

… ja siis ühel päeval avastad, et mingil põhjusel on kõik jälle vanaviisi (kuigi veidi leebemalt). Ja siis tuleb taas mõistlik periood, ja siis jälle…  See ongi kasvamine koos oma tõusude ja mõõnadega, sellest kasvab keskmine poisslaps siiski 18+ vanuses välja 😉

Lapsevanem 24- ja 16-aastasele.

suhted taastuvad juhul, kui sellel vahepealsel ajal vanemad vinti üle ei keera.

#3701058:

#3701054:

Väga lohutav! Mu 13 a poeg istub praegu nt päevade kaupa oma toas, viimasel ajal on ka kardinad ette jäetud kohe hommikust. Üleeile käisin õues maja eest kontrollimas, kas kardinad on ees ja ehk magab, sest lukuaugust ei paistnud enam midagi ja vastust ka ei tulnud. Suhtleb korralduste jagamise teel, kui tal on poest midagi vaja. Küsimustele vastab läbi lukuaugu arusaamatu ülikiire mühatusega, millest võib välja lugeda mida iganes. Loodan ka, et läheb paari aastaga mööda.

1. Täpselt nii oli see meilgi. Ka kardinad. Kusjuures just üleeile poiss ise rääkis mulle muiates, et ta avastas just, et palju mõnusam on toas, kui kardinad üles tõmmata. Veel mõned kuud tagasi sain ma väga pahandada, kui mõnikord tema teadmata tema kardina üles tõmbasin. Täitsa nagu mingist mitmeaastasest unest ärkamine.

Mulle endale meenus just, et mulgi oli mingi kardinateema pubekana. Pidid ees olema. Kusjuures ma ei lubanud ka elutoas kardinaid päevaks eest tõmmata. Ma ei oska seletada, miks. Kuna elasime majas ja vanemad olid suurema osa päevast väljas, siis ei teinud nad suurt numbrit ja see kiiks läks mul mingi aeg üle. Keegi võõras vist tuli meile ja imestas, et mida te siin pimedas istute päise päeva ajal.

#3701054:

Väga lohutav! Mu 13 a poeg istub praegu nt päevade kaupa oma toas, viimasel ajal on ka kardinad ette jäetud kohe hommikust. Üleeile käisin õues maja eest kontrollimas, kas kardinad on ees ja ehk magab, sest lukuaugust ei paistnud enam midagi ja vastust ka ei tulnud. Suhtleb korralduste jagamise teel, kui tal on poest midagi vaja. Küsimustele vastab läbi lukuaugu arusaamatu ülikiire mühatusega, millest võib välja lugeda mida iganes. Loodan ka, et läheb paari aastaga mööda.

See suhtlus läbi lukuagu ajas mind naerma. Kas uks on lukus?

Need, kelle lapsed lukustatud uste taga istuvad, tekitavad minus küsimused – et kui vanem soovib lapse tuppa minna – siis laps vanema soovi ei aktsepteeri? Et jätabki vanema ukse taha lukuaugust sisse passima?  Kaks kanget poega kodus, aga seda nad küll ei julge teha, et minu ukse taha jätavad, kui ma uksele koputan. Siis ei aktsepteeriks ma nende järgmist soovi – saada näiteks taskuraha või lülitaks interneti välja. Minu jaoks oleks äärmiselt solvav, kui ma peaksin lukuaugu kaudu oma lastega suhtlema.

#3702872:

Need, kelle lapsed lukustatud uste taga istuvad, tekitavad minus küsimused – et kui vanem soovib lapse tuppa minna – siis laps vanema soovi ei aktsepteeri? Et jätabki vanema ukse taha lukuaugust sisse passima? Kaks kanget poega kodus, aga seda nad küll ei julge teha, et minu ukse taha jätavad, kui ma uksele koputan. Siis ei aktsepteeriks ma nende järgmist soovi – saada näiteks taskuraha või lülitaks interneti välja. Minu jaoks oleks äärmiselt solvav, kui ma peaksin lukuaugu kaudu oma lastega suhtlema.

Eks ongi solvav ja vihastav ja seda ma talle ka räägin. Osa juttu saan ära rääkida, kui ta toast korraks välja tuleb või siis hilisõhtul, kui ta enam-vähem kuulab. Vastumeetmeid hetkel ei võta, sest muidu saab ta ainult hoogu juurde, kui ma hakkan vägisi sisse murdma või teen asja talle muul viisil põnevaks. Koputamise korral siiski tuleb ja teeb lahti või vähemalt vastab läbi ukse. Las istub aasta-paar luku taga, näeb ära, et keegi ega miski teda ei ohusta ja küll keerab jälle ise lahti.

Minu jaoks oleks ka alandav läbi lukuaugu rääkimas käia. Mul kaks teismelist ja täiskasvanu , seega saan väga hästi aru nendest emotsioonipuhangutest. Siiski, kusagil on piir. Ausaltöeldes õhutame teadlikult neid nädalavahetustel väljas käima. Veame suusatama, uisutama jne just selleks, et ei langeks arvuti võrku. Jube kergelt tekib depressioon, eriti tundlikumal lapsel kui pidevalt istutakse arvutis ja millegi muuga ei tegeleta. Nädala sees tuleb nagunii kooli pärast palju ekraani taga istuda ja trenne ka ei toimu, vanemad tööl ja õhtuti on lastel silmad punased. Masendav on seda vaadata. Seega üritame ikka kokkuleppeid sõlmida päevaplaani osas, millal on koeraga jalutamas käimine jne. Siis on uste paugutamist, tujukust ja halba tuju vähem. Meil kokkulepe, et öösel telefonid ei ole magamistoas. Siis on uneks ka aega.

Minul on üks lastest juba kodust välja kolinud, teine otsapidi pubekas. Mingisugune plärtsumine ja ninakus on eakohane täiesti. Siinsed lood on täitsa uskumatud. Aga mul on ka tüdrukud. Ja kuskiltmaalt jookseb piir, kust lihtsalt kodus üle ei astuta.

#3706320:

#3706233:

Minul on üks lastest juba kodust välja kolinud, teine otsapidi pubekas. Mingisugune plärtsumine ja ninakus on eakohane täiesti. Siinsed lood on täitsa uskumatud. Aga mul on ka tüdrukud. Ja kuskiltmaalt jookseb piir, kust lihtsalt kodus üle ei astuta.

Minul on üks tütar ja üks poeg ning tütrel polnud mingit puberteeti selles plärtsumise mõttes. Oli küll natuke tujukas, aga ei midagi sellist, mis pojaga toimunud on.

Ma mõtlen ka, et ükski tüdruk ei suudaks päev otsa oma toas istuda, ikka on sõbrannasid vaja 🙂 Ja meeleolud on ilmselt paremini “töödeldavad” vanemate poolt.

#3702902:

no ma ei tea – kui pubekas keeraks oma toa ukse lukku ja jätaks meid uksetaha, siis järgmisel päeval oleks vist maja välisuks pubeka ees lukus 😀 miks üldse on siseustel lukud?

Tead, mis mina tegin, kui ema mu välja viskas? Läksingi ära. Ja kohe mitmeid kordi. Pikkadeks aegadeks.
Meil lukke polnud, olid teised teemad. Ma ei oska öelda millised täpselt. Aga no emale ma ei allunud ja ema seda ei aktsepteerinud. Mäletan siiani, et ma ei tahtnudki koju minna ja ma ei arvanud ka, et mina süüdi olen.
Täna oma lapsi vaadates usun, et ju oli mu käitumine hulluks ajav ja mu range ema lihtsalt ei saanud aru, kuidas see võimalik on ja tahtis minust ikka inimest teha.

Aga hea, et minust prostituuti ei saanud, ma leidsin sõbranna, kes mind selleks just kutsuks, aga ma ei julgenud seksida lihtsalt. Kujutate ette jah? Mis meeleheide mul pidi olema, et ma kaalusin sellist ametit, kui ma isegi ei olnud aimu, mis seks on. Olin 13. Mu vanemad olid tavalised headel ametikohtadel, haritud inimesed, käisin suht eliitkoolis.
Et olge ettevaatlikud äärmuslike lastega äärmuslikult käitumisega. Nad ei pruugi aru saada, et neile head soovitakse.

Kahjuks on minu väga targal, viisakal ja armsal lapsel ka nüüd karm teismeiga alanud:(  Aga õppida saab ka hiljem, kuigi siis on see raskem.

Te raudselt mõtlete, et ma olen mingi erand oma hullu teismeeaga, kui mu vanemad ikka normaalsed olid. Aga mina ütlen, et see sõbranna, kelle ma leidsin ja kes mind prostitutsioonile mahitas, temagi tuli iusast puhtast kodust, haritud töökas üksikema kasvatas. Mida see ema valesti tegi, seda ma ei tea. Aga suhted tüdruku ja tema vahel olid küll tunduvalt paremad, kui minul. Ta vähemalt sai ööseks koju minna, kui vaja oli. Tüdruk oli väga tark ja õppis suht hästi.

Tuttav kõik…tuba peab pime olema, uks lukus. Ok, kui koputan, siis avatakse. Suurim hirm,et hakkan pesusid korjama, koristama. Neid teen siis, kui poiss trennis (ehk praegu mitte). Tema kohe 17. Teine poeg 15 ja ka umbes sama. Püüan selle aja üle elada. Õnneks õppimine mõlemil korras. Õues ei käida juba ammu ja see pagana distantsõpe ainult süvendab seda agooniat.

Ise sai teismeeas selliseid lolluseid tehtud( noorsoopolitsei, joonised, vanemad mehed),et olen õnnelik,et vähemalt ringi ei hulguta ega narkot panda.