Ma ei vaja oma ellu enam teravaid elamusi, see kõik kulutab ja teeb vaimselt vaesemaks.
Teravad elamused teevad vaimselt vaesemaks? Rutiin siis muudab vaimselt rikkamaks või?
Ma ei pidanud päris seda silmas, ju väljendasin ennast valesti. Minu meelest kaaslase petmine nüristab ja pisendab inimest. Muudab kuidagi odavaks.
Ma ei vaja oma ellu enam teravaid elamusi, see kõik kulutab ja teeb vaimselt vaesemaks.
Teravad elamused teevad vaimselt vaesemaks? Rutiin siis muudab vaimselt rikkamaks või?
Ma ei pidanud päris seda silmas, ju väljendasin ennast valesti. Minu meelest kaaslase petmine nüristab ja pisendab inimest. Muudab kuidagi odavaks.
See küll jah. Ma mõtlesin teravaid elamusi laiemalt, ka positiivseid. Petmine kahtlemata nüristab.
Kindlasti ei hakkaks abielus olles, naisena kellegagi töö juures “sebima”.
Sul oli huvitav ja mõtlemapanev lugu, aitäh et jagasid.
Aga tahtsin küsida, miks toonitasid siin “naisena”? Kas sa näed, et meestel on teistsugused “õigused” vm selles osas? (Saan aru, et sa räägid endast kui naisest, aga see oli juba teada, niiet miks siin eraldi tuli tahtmine välja tuua, et naisena)?
Kindlasti ei hakkaks abielus olles, naisena kellegagi töö juures “sebima”.
Sul oli huvitav ja mõtlemapanev lugu, aitäh et jagasid.
Aga tahtsin küsida, miks toonitasid siin “naisena”? Kas sa näed, et meestel on teistsugused “õigused” vm selles osas? (Saan aru, et sa räägid endast kui naisest, aga see oli juba teada, niiet miks siin eraldi tuli tahtmine välja tuua, et naisena)?
Ma ei teagi, miks ma selle “naise” siin eraldi välja tõin, arvatavasti ma alateadlikult mõtlengi, et meestel on rohkem nö. õigusi. Mõistusega ma nii ei mõtle.
????
Pikk ja ebaoluline heietus tõesti. Selle saaks kokku võtta palju lühemalt ja ilma mittemidagiütlevate emotsioonideta (“hakkate nüüd naerma, jah”, “loll irve näos” jne).
Mida mina arvan? Arvan, et ükskõik kui sitt suhe on, ääretult alatu on teise selja taga susserdada. Kunagi oli see inimene ju kõige kallim ja lähedasem – kas tõesti on ta ühe igavleva pereproua arust ära teeninud kellegi kolmanda järele õhkamise nii, et sellest rääkida ei julge ja laseb rahumeeli teisel teadmatuses elada? Ja oot’, käod – kui vastav situatsion oleks mehepoolne, oi-oi, kui kurjad oleksid siis kommentaarid! Et petja ja vastutustundetu mees, päevapealt sihuke maha jätta jne. Miks naisele on lubatud alatu olla?
Aga mõtle, kui su mees küsiks täpselt sama enda sõprade käest? Kui temal oleks keegi naiskolleeg, kellega on sädemeid? Austusest enda pikaajalise kaaslase ees ma lõpetaks olemasoleva suhte (kui see on ikka pekkis) ja annaks ka talle võimaluse olla uuesti õnnelik. Mitte vaid vegeteerides enda jaoks mitte midagi andvas suhtes ning teine pool ikkagi ehk loodab, et sa hoolid ja oled ainus. Tee end vabaks ja vaata, mis siis tuleb.
Kuhu see kirjanik jäi siis? Lootis takkakiitmist saada, aga kõik ei hüüagi kaasa?
Austusest enda pikaajalise kaaslase ees ma lõpetaks olemasoleva suhte (kui see on ikka pekkis) ja annaks ka talle võimaluse olla uuesti õnnelik.
Ole nüüd. Elu räägib seda, et harva on olemasolev suhe nii pekkis, et peaks minema kõndima, seda lihtsalt vürtsitatakse “liblikapüüdmisega”.
Noh, teemaalgataja – auuu! Enam ei viitsi lollitada, jah?
Nagu keegi täpselt ütles, oled sa hetkel roosas udus, aga see läheb üle. Ma olen ise oma üsna pika elu jooksul korduvalt selles roosas udus olnud ja kui see on üle läinud, olen mõelnud, et huvitav, mida ma selles inimeses üldse nägin ja pigem on piinlik, et on võimalik armuda allpool enda latti olevasse mehesse. See on lihtsalt kehakeemia, ei enamat. Kas selle keemia pärast on mõtet hakata end lolliks tegema ja oma elu keeruliseks elama, sest üks kord öeldud lause tõttu tuleb selle tagajärjel tekinud jamaisd hiljem veel kuid, kui mitte aastaid klaarida. Mõtle sellele, et sa ei vastuta praegu mitte ainult enda eest, vaid ka selle eest, kuidas su lapsed end tunnevad. Kui sulle on sinu ego tähtsam, kui su laste heaolu, jääb üle ainult küsida, miks sa sünnitasid.
Muidugi ei taha mina ka teda enam, küll talle see ükskord kohale jõuab.
Kuidas sa saad sellest lausest välja lugeda, et ma olen temaga ikka veel koos? loen ühte ja teistpidi ja ei saa aru. Loomulikult pole ma temaga enam koos ja seda ei juhtu ka enam mitte iial. Lihtsalt, nagu ma ütlesin, juhtus see asi alles, ehk kõik alles toimub, lahkuminek, kolimine jne. Mees palub ja anub uut võimalust. Ma ei anna talle seda ja ütlesingi, et küll talle see ükskord kohale jõuab.
Muidugi ei taha mina ka teda enam, küll talle see ükskord kohale jõuab.
Kuidas sa saad sellest lausest välja lugeda, et ma olen temaga ikka veel koos? loen ühte ja teistpidi ja ei saa aru. Loomulikult pole ma temaga enam koos ja seda ei juhtu ka enam mitte iial. Lihtsalt, nagu ma ütlesin, juhtus see asi alles, ehk kõik alles toimub, lahkuminek, kolimine jne. Mees palub ja anub uut võimalust. Ma ei anna talle seda ja ütlesingi, et küll talle see ükskord kohale jõuab.
Mitte ainult sellest lausest, vaid kogu su jutust jäi just selline mulje. Ise ütlesid, et mehel oli teine niikaua “kuni sa teada said” ja tüüpiline stsenaarium, et “mees valib pere”. Sinu esimeses postituses polnud teie lahkuminekust juttugi.
Kahju, et teil nii läks.
Mitte ainult sellest lausest, vaid kogu su jutust jäi just selline mulje. Ise ütlesid, et mehel oli teine niikaua “kuni sa teada said” ja tüüpiline stsenaarium, et “mees valib pere”. Sinu esimeses postituses polnud teie lahkuminekust juttugi.
Kahju, et teil nii läks.
Jah, ega ma ei tahtnudki oma teemat väga lahkama hakata. Mees valis pere tähendab seda, et enne, kui ma teada sain lubas ta armukesele igavest armastust, abielu jne jne. Kui ma teada sain ütles ta samal päeval sellele naisele, et ta ei soovi temaga elama hakata vaid tahab pere juurde jääda kuigi naine selle ettepaneku tegi. Mees isegi ei kaalunud varianti, et ta läheb ise ära. Nüüd ongi mu argipäev mehele selgeks teha, et ma ei andesta ega ole temaga palugu ja nutku palju tahab. Ma ei ole sellise mehega kes väga pikka aega teisele naisele armastust vannub, palju aega meie perelt varastab, temaga abielu ja lapsi plaanib. Andestamine on võimatu. Mees sellega pole veel leppinud vaid lubab ja palub. Tema ütles armukesele, et valib pere aga tegelikult pole tal kumbagi. Ka see armuke on abielus ja väikeste lastega, minust kümme aastat noorem. Aga ta jäeti kohe kui mina teada sain. Mees lihtsalt elas oma elu keeruliseks ja talle pole veel kohale jõudnud, et ta ei saa enam valida.
Mitte ainult sellest lausest, vaid kogu su jutust jäi just selline mulje. Ise ütlesid, et mehel oli teine niikaua “kuni sa teada said” ja tüüpiline stsenaarium, et “mees valib pere”. Sinu esimeses postituses polnud teie lahkuminekust juttugi.
Kahju, et teil nii läks.
Jah, ega ma ei tahtnudki oma teemat väga lahkama hakata. Mees valis pere tähendab seda, et enne, kui ma teada sain lubas ta armukesele igavest armastust, abielu jne jne. Kui ma teada sain ütles ta samal päeval sellele naisele, et ta ei soovi temaga elama hakata vaid tahab pere juurde jääda kuigi naine selle ettepaneku tegi. Mees isegi ei kaalunud varianti, et ta läheb ise ära. Nüüd ongi mu argipäev mehele selgeks teha, et ma ei andesta ega ole temaga palugu ja nutku palju tahab. Ma ei ole sellise mehega kes väga pikka aega teisele naisele armastust vannub, palju aega meie perelt varastab, temaga abielu ja lapsi plaanib. Andestamine on võimatu. Mees sellega pole veel leppinud vaid lubab ja palub. Tema ütles armukesele, et valib pere aga tegelikult pole tal kumbagi. Ka see armuke on abielus ja väikeste lastega, minust kümme aastat noorem. Aga ta jäeti kohe kui mina teada sain. Mees lihtsalt elas oma elu keeruliseks ja talle pole veel kohale jõudnud, et ta ei saa enam valida.
Ma ikka ei saa aru. Kui lahkuminek alles toimub ja mees muudkui anub, no siis olete ju koos? Või seisab mees üksi peegli ees ja anub iseennast?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
