kas ploomimoosi saabki ainult moosisuhkruga keeta? Tegin esimest korda tavalise suhkruga ja jäi peaaegu et mahl. Moosisuhkrus on säilitusaineks kaaliumsorbaat, millele mina reageerin silmapõletikuga paraku.
Mina teen nii maasika- kui ka ploomimoosi järgnevalt. Ploomidel kivid välja, purustan väikese osa ploomidest, nii 1/4 -1/6 kogusest (maasikatega samamoodi) ja selle purustatud osa sees siis keedan terved ploomipoolikud (ja maasikamoosis samamoodi maasikad). Lisan suht vähe suhkrut, 1 kg marjade kohta vast 200-300g. Vett ei lisa üldse, sest selle nn plögina sees on vedelikku piisavalt, samuti annab sulanud suhkur vedelat juurde. Jääb väga hea. Just vaatasin, et poes tumedad ploomid soodushinnaga, plaanin osta ja moosi teha.
Minu kogemuse järgi igasuguste moosidega (moosisuhkrut pole kasutanud): vähem suhkrut, vedelam moos, rohkem suhkrut paksem moos, erandeid ei mäleta olevat ei marjade ega puuviljadega; vähem keeta vedelam moos, kauem keeta paksem moos.
Mulle meeldib just moosine moos, mitte selline paks kompott nagu 20:21 kägu kirjeldab. vett ei lisa praktiliselt kunagi, pohlamoosile panin törtsu potipõhja, nendest ei tule mahl nii kiiresti välja kui muudest matrjadest.
Jääb jah vedel, ma teengi nii, et ploomidest ja suhkrust keedan moosi ja panen sõela peale, osa kurnan siis mahlaks ja sõela peale jääv paksem viljaliha ongi siis moos.
Paksendaja on veel nt psüllium (aga see teeb natuke tatiseks tekstuuri) ja paksendaja on moosisuhkrus tegelikult pektiin, ehk seda saab ka puhtal kujul kuskilt (piprapood ja umami?). Kaaliumsorbaat on säilitusaine ja paksendamisse üldse ei puutu.
Andke teada, kust saab puhast pektiini – ma olen ka moosisuhkrut just selle säilitusaine pärast vältinud.
Ongi piprapoes: http://www.pipar.ee/tooted/pektiin/?attribute_pa_kaal=30g 3.- jätkub 3kg moosiks.
Mõned ploomid ongi niivõrd mahlased, et on rohkem vett kui viljaliha 🙂
Mul on väga mahlased ploomid, moosi sisse läheb pea alati mandlilaaste või midagi muud tahket lisaks. Tundub, et jahtudes tõmbab moos purgis ise ka veidi paksemaks.
Mul on väga mahlased ploomid, moosi sisse läheb pea alati mandlilaaste või midagi muud tahket lisaks. Tundub, et jahtudes tõmbab moos purgis ise ka veidi paksemaks.
Tõmbab küll. Meil olid sellised ploomid mis olidki mõeldud konserveerimiseks. Algselt oli moos väga vedel, aga tasapisi tõmbus paksemaks. Ise pole teinud, aga ema kasutas tavalist suhkrut ja lisas maitseks mõned alõtšad või natuke sidrunimahla.
Teen küll õuna-ploomimoosi, aga see küll vedel ei jää. Seda moosisuhkrut olen vahest kasutanud mustikamoosis, kuna see kipub vedel jääma (v.a. banaaniga) – aga panen 1/4 moosisuhkrut ja piisab sellest küll.
Ma tegin ka, aga ma tegin moosisuhkruga, panen seda vähem, kui pakil kirjason.
Aga tegin nii, et kui ploomid vaikselt keema hakkasid, siis see tekkinud mahl oli kohenäha, et seda on palju. Lihtsalt võtsin kulbi ja pealpoolt lasksin kulpi valguda mahlal ja ma sain seda potist terve liitri kätte. Selle jõime morsiks ära hiljem. Kui ploomid on väga mahlased ja valmis, siis on mahla rohkem, üks aasta ma tegin kõvematest ploomidest ja nii palju mahla ei tekkinud, kuigi natuke ikka võtsin ära.
Kui moosisuhkurt veel ei olnud, siis keedeti tavalise suhkruga ja suurem suhkrukogus tegi keetmisel jah moosi paksemaks.
Eelmisel aastal tegin ka ploomimoosi, tavalise suhkruga. Ei mäleta, et oleks megavedel olnud. Ei välista muidugi, et peale purkidesse tõstmist jäi potti mingi põhi mahla 😀 Moosisuhkrut ei kasutanud. Ploomid lõikasin kive eemaldades neljaks, eraldi midagi ei purustanud, sest kõik kees niigi plödiks.
Ungaris pidi keedetama 24 h, ilma suhkruta täiesti, jäävat täiesti magus ja paks. Ise pole proovinud, pole kunagi nii palju ploome olnud, et mässata.
