Teema: PMK, Johannese kool, Toomkool, Kaarli kool?

#3349339:

aga nö 10 käsku ju iga nn tavaline inimene siiski kasvõi alateadlikult järgib…?

Mis mõttes? Ilmselt järgivad enamik inimesi 10 käsust üht, heal juhul kaht: ära tapa ja ära varasta (varastamise koha pealt on paljud elus korra midagi varastanud, kas või jänest sõitnud või sõbralt laenatud asja tagastamata jätnud või midagi väikest pihta pannud). Austa oma ema ja isa- unistada ju võib, aga ilmselgelt on austust võimalik erinevalt tõlgendada, aga võib ehk lootusrikkalt öelda, et paljud järgivad seda käsku ka, kas või mingil määral. Ülejäänud käsud- unista edasi. Kui sa just esimese käsu all ei mõtle, et kui inimene ühtki jumalat ei usu, siis ta täidab seda käsku, sest ilmselgelt ei olnud see käsu mõte, vaid ikka see, et sa usud ristiusu jumalat ja mitte natuke usud ja mõtled, et võib-olla tõesti, vaid päriselt ja siiralt usud.

#3349368:

#3349339:

aga nö 10 käsku ju iga nn tavaline inimene siiski kasvõi alateadlikult järgib…?

Mis mõttes? Ilmselt järgivad enamik inimesi 10 käsust üht, heal juhul kaht: ära tapa ja ära varasta (varastamise koha pealt on paljud elus korra midagi varastanud, kas või jänest sõitnud või sõbralt laenatud asja tagastamata jätnud või midagi väikest pihta pannud). Austa oma ema ja isa- unistada ju võib, aga ilmselgelt on austust võimalik erinevalt tõlgendada, aga võib ehk lootusrikkalt öelda, et paljud järgivad seda käsku ka, kas või mingil määral. Ülejäänud käsud- unista edasi. Kui sa just esimese käsu all ei mõtle, et kui inimene ühtki jumalat ei usu, siis ta täidab seda käsku, sest ilmselgelt ei olnud see käsu mõte, vaid ikka see, et sa usud ristiusu jumalat ja mitte natuke usud ja mõtled, et võib-olla tõesti, vaid päriselt ja siiralt usud.

Oleneb vist kasvatusest ja tutvusringkonnast, aga mulle tundub, et pigem on 10-st käsust ikka 8-9 täiesti elementaarsed viisakusreeglid.

#3349628:

Kodus me ülemäära usust ega jumalast ei räägi, samas Tallinnas elades mingi nn väiksem kogukonna kool meeldiks väga.

Mittekristlikke kogukonna koole on Tallinnas ka ju hulgim: Avatud Kool, Loova Tuleviku Kool, Gaia kool, Emili, Nõmme Erakool ja küllap veel mõni, mis hetkel ei tule meelde.

Ükski neist koolidest pole mingi sektantlik ajupesuasutus a la elu sõna või jehoovatunnistajad. Viimasel juhul ma tõesti tunneks muret.

Katkendid erinevate koolide tutvustusest: algklassides on iganädalane usuõpetuse tund, põhikoolis on kristlik kasvatus integreeritud klassijuhataja ning inimeseõpetuse tundidesse ning gümnaasiumis sotsiaaleetika, religiooniõpetuse, moraaliteoloogia ning perekonnaõpetuse kursustesse. Kristliku kasvatuse programm on tugevalt seotud muusika- ja kunstiprogrammiga, mille kaudu õpilaste kokkupuude kristliku kultuuripärandi rikkusega on eriti tugev. Õppeaastale annab struktuuri kirikukalender. Suuremaid pühi tähistab koolipere kirikuteenistustega.

kooli traditsioonide hulka kuulub kristlik kasvatus, samuti kristliku elukorraldusega seotult mitmesugused regulaarsed või erakorralised palvused ja jumalateenistused.
– iga õppeaasta algab ja lõpeb piduliku jumalateenistusega kirikus;
– õppekavas on konfessionaalne usuõpetus, mis lähtub luterliku kiriku õpetusest;
– igal õppenädalal on igas klassis hommikukogunemine, mille üheks osaks on palve;
– ühised söömised algavad söögilaulu või –palvega;
– suuremaid kirikupühi tähistatakse palvusega kirikus;

Kõige tähtsam küsius on ilmselt:
Kas mul on midagi selle vastu, kui mu laps hakkab jumalst rääkima/uskuma?
Kui on vastu, siis need koolid ilmselgelt ei sobi. Kui see sind ei sega, siis on tegu head haridust pakkuvate toredate koolidega. Rahulolematuid vanemaid on pigem vähe.
Võib juhtuda, et kirikus käimised, jumalateenistused jms ei mõjutu sinu last aga võib juhtuda ka vastupidi. Mina isiklikult uskumises midagi halba ei näe. Kõik me usume millessegi.

Johannese kool

http://www.pealinn.ee/tagid/loodus/merle-liivak-korralik-uni-on-lapsele-sama-vajalik-nagu-toit-n235681

Tundub, et Johannese kool ei põhine ainult usul, vaid suur rõhk on lähenemisel, mida nad ise nimetavad terviklikuks ja tervislikuks hariduseks: et lapsed ei oleks liiga edukeskse ellusuhtumisega, vaid ka head inimesed, et nad saaksid hommikul välja magada ja liikuda, ei istuks liiga palju ekraanides jne.

Muidu, kuigi ma ei ole usuvaenulik inimene, hakkas mind kiriklikus koolis käiva lapse puhul ilmselt siiski pikapeale häirima, et kui laps räägib oma järjekordsest palvusest, kirikus käimisest vms., oskaks mina öelda ainult: “Ahah, eeee… no tore”. Mõtleks, et kui laps näeb, et millessegi, mida koolis peetakse nii oluliseks, kodused suhtuvad nii leigelt – kuidas sellised vastandlikud signaalid siis lapsele mõjuks?

#3351211:

Laps käib Toomkoolis. Õppekava on riiklik, lisaks inglise keele tunnid (sama süsteem mis VHK ja Püha Miikaeli koolus), tase peaks olema korralik aga ega seda kusagilt kontrollida ei väga ei ole. Pigem õppimiskallakuga kool, samas sinna ei sobi inimesed, kes võrdlevad kooli GAG või teiste kesklinna koolidega kuna kõige kõige tähtsam ei ole mitte hinne vaid see, et laps saab asja selgeks. Õppimine on populaarne, lapsevanem peab ka ikkagi aitama, eriti esimestes klassides.

Nende koolide vahe on klasside suuruses ja kirikus. Püha Johanneses ei panda hindeid kuuenda klassini, klassis on vist kusagil 20 last ja tegemist on vene õigeusu kooliga. Toomkool on luterlik, lapsi kuni 15 klassis, hindeid pannakse teisest klassit. Püha Miikaeli kool on katoliku taustaga, klassi suurus peaks ka olema vist kusagil 20 last.

Mingit hullu ajupesu pole aga tõesti, on söögipalve, lapsed käivad kirikus ja on usuõpetus, peetakse pühasid ehk näiteks küünlapäeval on matemaatikatunni ajal palvus ja siis peab natuke kiiremini hiljem osaga edasi minema.

Toomkoolis ja Püha Miikaeli koolis on tüdrukute ja poiste klass eraldi, osadele ei sobi ka see. Püha Johannese kohta ma ei oska öelda, kuidas seal klassid komplekteeritud on.

PJK-s on ka eraldi, mõned tegevused pidid koos olema.