* Liisa käis nö eliitgümnaasiumis (Eesti esikümne koolis) ja minu teada käis seal surmani, aga see ei olnud põhjus, miks ta enesetapu tegi. Nagu enamasti, ei ole põhjuseid ainult üks.
Mul on omal üks laps käinud nii Eesti ühes nõrgimas koolis kui ka ühes tugevaimas. Esimeses otsustasid klassi taseme klassi nõrgimad, teisel juhul klassi tugevaimad.
No kui nii nork laps, et Tartu gümnaasiumitest ausas konkurentsis välja jäi ja samas kogu vahmiil seda meelt, et gümnaasiumi unelmmaterjal see teie laps, siis ei tohiks kärss kyll enam nii kärnas ja maa külmanud olla, et Jõgevamaa gümnaasium ei sobi. Jumala asjalik soovitus anti ju sulle, mis sa plärtsud.
Nagu ma aru olen saanud, võib asjaolude halva kokkulangemise tulemusel Tartu gümnaasiumitest välja jääda ka nö. “neljaline” laps ja “kolmeline” samas sisse saada. Süsteem on selline, et lapsed märgivad enne ühiskatseid oma eelistatud koolid. Optimistlik “neljaline”, kes loodab, et ehk lähevad katsed hästi, paneb esimesteks nt. HTG ja Poska, kolmandaks Tamme v MHG ja neljandaks Petersoni. Kui aga siis juhtub, et tal lähevad katsed arvatust kehvemini (oli öösel halvasti maganud, närvis vms), siis esimestesse koolidesse ta vestlusele ei pääse, Peterson aga komplekteeritakse juba esimeste vestlusvoorude põhjal “kolmelistega”, kes olid selle esimeseks eelistuseks pannud. Nii et väga palju sõltub sellest, kuidas eelistused märgitud olid.
Tallinnas võivad tublid samuti ühiskatsete koolide uste taha jääda kui katsed ebaõnnestuvad ja/või koolide järjestus sai vale.
Aga jah, Tartu linnas on kahjuks veel hullem see olukord, millesse üheksanda lõpetajad pannakse.
Aga kui gümnaasiumist välja jääd pole sul mingit teist võimalust.
Ja siis lapsevanemad ahastavad, kui nende kukununnud elu enesetapuga lõpetavad, sest gümnaasiumisse ei saanud või osutus seal õppimine siiski mittejõukohaseks. Ei mõtle asju oma peast välja, lapsnäitleja Liisa juhtum on silme ees, kus gümnaasium viis noore inimese nii sügavasse depressiooni, et muid valikuid enam ei tundunudki olevat. Ja ei leidunud inimest, kes oleks talle öelnud, kallis laps, sellest ei ole midagi, et sa seda eliitgümnaasiumi ei lõpeta. Et vabalt võime võtta hoopis vaheaasta ja tegeleda oma tervisega ja siis hiljem vaatame, kas tuleb täiskasvanute gümnaasium, või kutsehariduskeskus mõne sobiva erialaga. Kas Te armastate oma lapsi ainult siis, kui nad kogu põhikooli viisi koju tõid ja gümnaasiumisse sisse said ?
Pane suu kinni! Mida tead sina Liisa elust, tema haigusest ja mis olud haiguse tingis/vallandas, et siin suud pruugid ja kool süüdistad? Lehest lugesid mingit artiklit ja nüüd arvad ennast asjatundjaks?
Gümnaasium võiks siiski jääda inimestele, kes tahavad õppida, mitte lapsepõlve pikendamiseks – käiakse ainult sõpradega suhtlemas ja tasuta söömas. Hea kui end tund enne sööki kooli aetakse, tunnis näpitakse telefoni. Kevadel kuuled nii lapselt kui ka vanemalt kuidas laps ikka nii tahaks õppida, aga oli ju 100 häda, miks ei saanud. See suur õppimise tuhin tuleb õppeaasta viimasel nädalal kui on selge, et välja kukutakse. Ka suvetööle kella 10 ei jõua lapsuke, sest laps peab hommikul end välja magama (lapsevanema kiri).
“Lapsepõlve pikendamiseks”?!? Saad ikka aru, et 16-aastased ON ikka veel lapsed, nii juriidiliselt kui reeglina ka küpsusastmelt ning ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui hakatagi kõigilt 16stelt nõudma, et olgu nüüdsest täiskasvanud ja tulgu omal käel toime.
Gümnaasium võiks siiski jääda inimestele, kes tahavad õppida, mitte lapsepõlve pikendamiseks – käiakse ainult sõpradega suhtlemas ja tasuta söömas. Hea kui end tund enne sööki kooli aetakse, tunnis näpitakse telefoni. Kevadel kuuled nii lapselt kui ka vanemalt kuidas laps ikka nii tahaks õppida, aga oli ju 100 häda, miks ei saanud. See suur õppimise tuhin tuleb õppeaasta viimasel nädalal kui on selge, et välja kukutakse. Ka suvetööle kella 10 ei jõua lapsuke, sest laps peab hommikul end välja magama (lapsevanema kiri).
“Lapsepõlve pikendamiseks”?!? Saad ikka aru, et 16-aastased ON ikka veel lapsed, nii juriidiliselt kui reeglina ka küpsusastmelt ning ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui hakatagi kõigilt 16stelt nõudma, et olgu nüüdsest täiskasvanud ja tulgu omal käel toime.
Lapsed ma küll ei ütleks nende kohta. Noored ikka, alaealised ka poole gümnaasiumiajast vaid enamasti ju. Ja see jutt, et laps peab hommikul kell 10 magama ega saa seepärast täiendavat õppetööd sooritama tulla, on ikka nii loll, et on näha, miks see laps oma kohustustega toime ei saa ja et alati ei olegi suurt loodust, et täiskasvanuks saades mingi klõps ära käib ja mõistus pähe tuleb.
Gümnaasium võiks siiski jääda inimestele, kes tahavad õppida, mitte lapsepõlve pikendamiseks – käiakse ainult sõpradega suhtlemas ja tasuta söömas. Hea kui end tund enne sööki kooli aetakse, tunnis näpitakse telefoni. Kevadel kuuled nii lapselt kui ka vanemalt kuidas laps ikka nii tahaks õppida, aga oli ju 100 häda, miks ei saanud. See suur õppimise tuhin tuleb õppeaasta viimasel nädalal kui on selge, et välja kukutakse. Ka suvetööle kella 10 ei jõua lapsuke, sest laps peab hommikul end välja magama (lapsevanema kiri).
“Lapsepõlve pikendamiseks”?!? Saad ikka aru, et 16-aastased ON ikka veel lapsed, nii juriidiliselt kui reeglina ka küpsusastmelt ning ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui hakatagi kõigilt 16stelt nõudma, et olgu nüüdsest täiskasvanud ja tulgu omal käel toime.
Lapsed ma küll ei ütleks nende kohta. Noored ikka, alaealised ka poole gümnaasiumiajast vaid enamasti ju. Ja see jutt, et laps peab hommikul kell 10 magama ega saa seepärast täiendavat õppetööd sooritama tulla, on ikka nii loll, et on näha, miks see laps oma kohustustega toime ei saa ja et alati ei olegi suurt loodust, et täiskasvanuks saades mingi klõps ära käib ja mõistus pähe tuleb.
Saa juba üle sellest ühest lapsest, kes sul kell 10 suvetööle ei ilmunud.
Aga anna siis hüva nõu, millisesse gümnaasiumi soovitad Tartu põhikooli lõpetanud lapsel edasi õppima minna, kui linna gümnaasiumidesse sisse ei saanud (=ühiskatsed sinna ebaõnnestusid)?
Jõgevamaa gümnaasiumi soovitan. Väga hea hariduse andev kool. Rongiga saab Tartust käia.
Päris jama ajad ikka. Et laps käiks iga päev koolis 50 km kaugusel?
No kui nii nork laps, et Tartu gümnaasiumitest ausas konkurentsis välja jäi ja samas kogu vahmiil seda meelt, et gümnaasiumi unelmmaterjal see teie laps, siis ei tohiks kärss kyll enam nii kärnas ja maa külmanud olla, et Jõgevamaa gümnaasium ei sobi. Jumala asjalik soovitus anti ju sulle, mis sa plärtsud.
Kui vastik halvustav jutt, õudne
Aga anna siis hüva nõu, millisesse gümnaasiumi soovitad Tartu põhikooli lõpetanud lapsel edasi õppima minna, kui linna gümnaasiumidesse sisse ei saanud (=ühiskatsed sinna ebaõnnestusid)?
Jõgevamaa gümnaasiumi soovitan. Väga hea hariduse andev kool. Rongiga saab Tartust käia.
Päris jama ajad ikka. Et laps käiks iga päev koolis 50 km kaugusel?
No kui nii nork laps, et Tartu gümnaasiumitest ausas konkurentsis välja jäi ja samas kogu vahmiil seda meelt, et gümnaasiumi unelmmaterjal see teie laps, siis ei tohiks kärss kyll enam nii kärnas ja maa külmanud olla, et Jõgevamaa gümnaasium ei sobi. Jumala asjalik soovitus anti ju sulle, mis sa plärtsud.
Kui vastik halvustav jutt, õudne
Jah, halvustada ei tasu, aga ikkagi, kuidas tuleb nüüd üllatusena mis seis on meil gümnaasiumidega ja et reaalselt ka kõigile kohti ei jagu. Ja pingutama oleks võinud hakata, kui tõesti varem pole aru saadud et gümnaasiumitesse saaavad vaid parimad, ikka hiljemalt 8.klassis. Kahjuks seda varianati eriti enam pole, et sokutad lapse kohalikku gümnaasiumi ja äkki läheb “pea lahti”. Juba põhikooli lõpus on paljudel teada kus gümnaasiumis soovitakse jätkata, ülikooli erialadki umbes teada ja kes pole veel õppima asunud siis…nii ongi nagu osad siin kirjeldavad…et suur üllatus.
Tavagümnaasiumid võtavad 10. klassi vastu ikka päris suure varuga. Jõuluks või hiljemalt kevadeks kukub vii mõnigi välja.
Karuteene teevad tihti lapsevanemad, kes nõuavad lapselt tingimata gümnaasiumi minemist. Hale on vaadata, kuidas noor seal lihtsalt piinleb, sest võimeid ei jätku.
Ja Tallinna lapsed, kes kodulinna koolikohta ei saanud, minge Rapla gümnaasiumi – kah ainult 53 km kaugusel ja rongid sõidavad!
Jah, miks mitte kaaluda seda ühe võimaliku valikuna. Eks neid Tallinna lapsi käib seal ka. Nagu ka Kohila, Saku, Jüri, Kiili, Keila ja paljudes teistes koolides.
Lehest lugesid mingit artiklit
Mitte mingit artiklit, vaid lapse ema, tunnustatud arsti kirjutatud artiklit, mida ta on kirjutanud mitmele väljaandele. Ju ta nende artiklitega ikka mingit sõnumit edastada on püüdnud.
Pane suu kinni! Mida tead sina Liisa elust, tema haigusest ja mis olud haiguse tingis/vallandas, et siin suud pruugid ja kool süüdistad? Lehest lugesid mingit artiklit ja nüüd arvad ennast asjatundjaks?
Oma pimedas vihas ei saa sa aru sellestki, et tegelikult hoiatas selle teema sissetooja lapsevanemaid, kes koolivaliku tõttu lolliks lähevad. Kes arvavad, et elu on läbi, kui eliitkooli sisse ei saa, nagu muid võimalusi ei oleks ja ei tuleks ja oma lapse ja tema vajadused sealjuures ära unustavad. Eliitkoole, sealhulgas SHG-d, kus Liisa õppis ei, süüdistanud see postitus poole sõnagagi.
Liisa lugu ei sobi paraku selliseks nö hoiatamiseks, sest see ei ole asjakohane näide.
Ei usu, et eliitkoolides oleks rohkem laste enesetappe kui tavakoolides. 2020.a. oli 10-17-aastaste laste hulgas 10 enesetappu, vaevalt et kõik eliitkoolides. Lisaks kuulsatest lastest räägitakse rohkem, teistest ei ei kuulegi.
Lehest lugesid mingit artiklit
Mitte mingit artiklit, vaid lapse ema, tunnustatud arsti kirjutatud artiklit, mida ta on kirjutanud mitmele väljaandele. Ju ta nende artiklitega ikka mingit sõnumit edastada on püüdnud.
Väike vahe on, mina tean mida ma räägin ja rääkimata jätan, sina räägid mida sa tead. Õigemini: arvad teadvat.
No kui nii nork laps, et Tartu gümnaasiumitest ausas konkurentsis välja jäi ja samas kogu vahmiil seda meelt, et gümnaasiumi unelmmaterjal see teie laps, siis ei tohiks kärss kyll enam nii kärnas ja maa külmanud olla, et Jõgevamaa gümnaasium ei sobi. Jumala asjalik soovitus anti ju sulle, mis sa plärtsud.
Nagu ma aru olen saanud, võib asjaolude halva kokkulangemise tulemusel Tartu gümnaasiumitest välja jääda ka nö. “neljaline” laps ja “kolmeline” samas sisse saada. Süsteem on selline, et lapsed märgivad enne ühiskatseid oma eelistatud koolid. Optimistlik “neljaline”, kes loodab, et ehk lähevad katsed hästi, paneb esimesteks nt. HTG ja Poska, kolmandaks Tamme v MHG ja neljandaks Petersoni. Kui aga siis juhtub, et tal lähevad katsed arvatust kehvemini (oli öösel halvasti maganud, närvis vms), siis esimestesse koolidesse ta vestlusele ei pääse, Peterson aga komplekteeritakse juba esimeste vestlusvoorude põhjal “kolmelistega”, kes olid selle esimeseks eelistuseks pannud. Nii et väga palju sõltub sellest, kuidas eelistused märgitud olid.
No eelistused peavad enne katseid märkima ka Tallinna gymnaasiumitesse astujad, mismoodi see Tartu eripära on, mis teil seal asja nii keeruliseks teeb. Selge on see, et kui paned esimeseks valikuks parima kooli, siis pead olema veendunud, et oledki oma aastakäigu koorekiht ja teed katsed selle gümnaasiumi jaoks määravates ainetes 90+ punktile. Tavakooli neljaline ei saagi ju enda sissesaamist tõenäoliseks pidada.
Aga anna siis hüva nõu, millisesse gümnaasiumi soovitad Tartu põhikooli lõpetanud lapsel edasi õppima minna, kui linna gümnaasiumidesse sisse ei saanud (=ühiskatsed sinna ebaõnnestusid)?
Jõgevamaa gümnaasiumi soovitan. Väga hea hariduse andev kool. Rongiga saab Tartust käia.
Päris jama ajad ikka. Et laps käiks iga päev koolis 50 km kaugusel?
No kui nii nork laps, et Tartu gümnaasiumitest ausas konkurentsis välja jäi ja samas kogu vahmiil seda meelt, et gümnaasiumi unelmmaterjal see teie laps, siis ei tohiks kärss kyll enam nii kärnas ja maa külmanud olla, et Jõgevamaa gümnaasium ei sobi. Jumala asjalik soovitus anti ju sulle, mis sa plärtsud.
Kui vastik halvustav jutt, õudne
Halvustav on pigem see arrogantne karjatus Jõgevamaa gümnaasiumi suhtes, mida tsiteeriti. Et hulluks oled läinud ja kas laps peab hakkama 50 km kaugusel koolis käima. Soovitus Oli asjalik ja heatahtlik. Ja loomulikult on võimalus mitte Jõgevamaa gümnaasiumisse minna, kui see on liiga alandav ja tülikas, vaid nurgapealses baaris Tartus siis ettekandjana tööle hakata (kui see variant tundub parem).
Millegipärast peetakse täiesti normaalseks, et väiksematest kohtadest käivad noored 40-50 km kaugusele gümnaasiumisse, aga teistpidi liikudes oleks see kohutavalt koormav ja suisa mõeldamatu. Äkki käib ikka eneseuhkuse pihta? Kuigi nt tln lähivaldades on nii mõnegi kooli tase oluliselt kõrgem kui tln nõrgematel gümnaasiumidel. Aga samamoodi ei tulnud tln kesklinnakoolidest välja jäänutele pähegi kandideerida nt Saue gümnaasiumi… isegi nende valdade keskpärased õpilased pressivad tln koolidesse ja sõidavad igal hommikul mitukümmend km, et käia koolis, mille riigieksamite tulemused on tugevalt alla Eesti keskmist.
Aga samamoodi ei tulnud tln kesklinnakoolidest välja jäänutele pähegi kandideerida nt Saue gümnaasiumi… isegi nende valdade keskpärased õpilased pressivad tln koolidesse ja sõidavad igal hommikul mitukümmend km, et käia koolis, mille riigieksamite tulemused on tugevalt alla Eesti keskmist.
Eks nad ise selle kieskmise alla lõpuks ajavadki:)
Liisa lugu ei sobi paraku selliseks nö hoiatamiseks, sest see ei ole asjakohane näide.
Piisavalt asjakohane. Sellel lapsel oli ka “ainult üks võimalus”. Oleks ta suutnud uskuda, et elus on ALATI rohkem võimalusi, oleks ta tõenäoliselt veel elus.
No kui nii nork laps, et Tartu gümnaasiumitest ausas konkurentsis välja jäi ja samas kogu vahmiil seda meelt, et gümnaasiumi unelmmaterjal see teie laps, siis ei tohiks kärss kyll enam nii kärnas ja maa külmanud olla, et Jõgevamaa gümnaasium ei sobi. Jumala asjalik soovitus anti ju sulle, mis sa plärtsud.
Nagu ma aru olen saanud, võib asjaolude halva kokkulangemise tulemusel Tartu gümnaasiumitest välja jääda ka nö. “neljaline” laps ja “kolmeline” samas sisse saada. Süsteem on selline, et lapsed märgivad enne ühiskatseid oma eelistatud koolid. Optimistlik “neljaline”, kes loodab, et ehk lähevad katsed hästi, paneb esimesteks nt. HTG ja Poska, kolmandaks Tamme v MHG ja neljandaks Petersoni. Kui aga siis juhtub, et tal lähevad katsed arvatust kehvemini (oli öösel halvasti maganud, närvis vms), siis esimestesse koolidesse ta vestlusele ei pääse, Peterson aga komplekteeritakse juba esimeste vestlusvoorude põhjal “kolmelistega”, kes olid selle esimeseks eelistuseks pannud. Nii et väga palju sõltub sellest, kuidas eelistused märgitud olid.
No eelistused peavad enne katseid märkima ka Tallinna gymnaasiumitesse astujad, mismoodi see Tartu eripära on, mis teil seal asja nii keeruliseks teeb. Selge on see, et kui paned esimeseks valikuks parima kooli, siis pead olema veendunud, et oledki oma aastakäigu koorekiht ja teed katsed selle gümnaasiumi jaoks määravates ainetes 90+ punktile. Tavakooli neljaline ei saagi ju enda sissesaamist tõenäoliseks pidada.
Äkki täpsustad, mis on ‘tavakoolid’ Tartu kontekstis?
Selge on see, et kui paned esimeseks valikuks parima kooli, siis pead olema veendunud, et oledki oma aastakäigu koorekiht ja teed katsed selle gümnaasiumi jaoks määravates ainetes 90+ punktile.
Päris selline see konkurents nüüd küll ei ole, et ainult 90+ punktidega sisse saab 😀 Üks hinne 90+, teine 80+, kolmas lausa 68 – nii sai minu laps kohe vestlusel kutse ühte sellisesse “parimasse” kooli. Iseennast võib laps ju adekvaatselt hinnata, aga paraku pole kuigi võimalik hinnata konkurente ega nende sooritust ja ammugi pole võimalik hinnata, kas vestlema satud inimesega, kellega jutt klapib või mitte. Kõigil ju kõigiga ei klapi.
No eelistused peavad enne katseid märkima ka Tallinna gymnaasiumitesse astujad, mismoodi see Tartu eripära on, mis teil seal asja nii keeruliseks teeb. Selge on see, et kui paned esimeseks valikuks parima kooli, siis pead olema veendunud, et oledki oma aastakäigu koorekiht ja teed katsed selle gümnaasiumi jaoks määravates ainetes 90+ punktile. Tavakooli neljaline ei saagi ju enda sissesaamist tõenäoliseks pidada.
Ma Tallinna süsteeme täpselt ei tea, aga olen aru saanud, et seal on gümnaasiume rohkem ning kõik ei kasuta samu ühiskatseid, seega kokkuvõttes on natuke rohkem võimalusi (kui ma eksin, siis parandage mind). Tartus on Tallinnaga võrreldes on jällegi parem see, et enamik gümnaasiume on nö. puhtad gümnaasiumid ja ei ole mingit oma kooli lõpetanute eelistamist, kõik kandideerivad võrdsetel alustel (mis mõnele oleks jällegi eeliseks muidugi).
Tegelikult on ka Tartule lähemal kui Jõgeva muidugi veel koole, kuhu võib proovida: kõige lähemal Ülenurme ja Luunja gümnaasium, reaalainehuvilistele Nõo, siis veel näit. Elva ja Lähte gümnaasium. Tallinna mõistes on Ülenurme ja Luunja ikka täiesti linnas, ühistransport peaks ka ok olema.
Ma Tallinna süsteeme täpselt ei tea, aga olen aru saanud, et seal on gümnaasiume rohkem ning kõik ei kasuta samu ühiskatseid, seega kokkuvõttes on natuke rohkem võimalusi (kui ma eksin, siis parandage mind).
Võimalusi on rohkem, aga see tähendab omakorda seda, et tagala kindlustamiseks peab gümnaasiumi soovija käima kuu aega või rohkem igal nädalavahetusel katseid tegemas erinevatesse koolidesse. See on jälle omakorda jabur ja õudne.
No eelistused peavad enne katseid märkima ka Tallinna gymnaasiumitesse astujad, mismoodi see Tartu eripära on, mis teil seal asja nii keeruliseks teeb. Selge on see, et kui paned esimeseks valikuks parima kooli, siis pead olema veendunud, et oledki oma aastakäigu koorekiht ja teed katsed selle gümnaasiumi jaoks määravates ainetes 90+ punktile. Tavakooli neljaline ei saagi ju enda sissesaamist tõenäoliseks pidada.
Mina olen siit perekoolist aru saanud, et KÕIK Tartu gümnaasiumid teevad koos katseid. Tartlased palun parandage kui eksin. Tallinnas on G4 katsed ja kolme kooli katsed, ülejäänud koolidest teeva osad koos ja osad suisa eraldi. Ehk siis Tallinnas on võimalik katseid teha rohkem kui üks kord ja tõenäosus, et kuhugi kooli ikka saab, on suurem.
Ma Tallinna süsteeme täpselt ei tea, aga olen aru saanud, et seal on gümnaasiume rohkem ning kõik ei kasuta samu ühiskatseid, seega kokkuvõttes on natuke rohkem võimalusi (kui ma eksin, siis parandage mind).
Võimalusi on rohkem, aga see tähendab omakorda seda, et tagala kindlustamiseks peab gümnaasiumi soovija käima kuu aega või rohkem igal nädalavahetusel katseid tegemas erinevatesse koolidesse. See on jälle omakorda jabur ja õudne.
Tõsi, aga see pole kohustus, vaid võimalus. Tartlastel ei ole seda võimalust, ongi ainult üks katse kandideerimaks 5 põhilisse Tartu gümnaasiumisse. Tegelikult on Tartus veel muidugi ka waldorfgümnaasium ja Katoliku gümnaasium, aga mõlemas on minu teada ainult 1 paralleelklass ja ma kaldun arvama, et need gümnaasiumid eelistavad küll oma põhikooli lõpetanuid, nii et sinna pääsemisele tavainimesena ma pigem ei loodaks.
Alates veebruari keskelt sai Tallinnas esitada esimesi avaldusi gümnaasiumisse astumiseks ning minu nelja-viielise lapse jaoks tähendas see põhimõtteliselt aprilli teise pooleni kestvaid katseid ja vestlusi. Temal läks isegi hästi, sai mitmesse erineva tasemega kooli, aga kõigil nii hästi paraku ei läinud.
Tallinnas on sisseastumise protsess küll pikem, aga Tartus võimalusi vähem – just seetõttu, et seal on kõik koolid ühiste katsetega.
Ma Tallinna süsteeme täpselt ei tea, aga olen aru saanud, et seal on gümnaasiume rohkem ning kõik ei kasuta samu ühiskatseid, seega kokkuvõttes on natuke rohkem võimalusi (kui ma eksin, siis parandage mind).
Võimalusi on rohkem, aga see tähendab omakorda seda, et tagala kindlustamiseks peab gümnaasiumi soovija käima kuu aega või rohkem igal nädalavahetusel katseid tegemas erinevatesse koolidesse. See on jälle omakorda jabur ja õudne.
Tegelikult on Tartus veel muidugi ka waldorfgümnaasium ja Katoliku gümnaasium, aga mõlemas on minu teada ainult 1 paralleelklass ja ma kaldun arvama, et need gümnaasiumid eelistavad küll oma põhikooli lõpetanuid, nii et sinna pääsemisele tavainimesena ma pigem ei loodaks.
Tallinnas on selliseks kooliks VHK – gümnaasiumisse võetakse praegu vastu 5-6(!) klassi, aga enamus neist kohtadest on vaikimisi broneeritud oma põhikooli ja oma kristlike satelliitkoolide õpilastele.
Ja Tallinna lapsed, kes kodulinna koolikohta ei saanud, minge Rapla gümnaasiumi – kah ainult 53 km kaugusel ja rongid sõidavad!
Jah, miks mitte kaaluda seda ühe võimaliku valikuna. Eks neid Tallinna lapsi käib seal ka. Nagu ka Kohila, Saku, Jüri, Kiili, Keila ja paljudes teistes koolides.
Mina käisin Raplast Kohilasse gümnaasiumisse. Sisse sain ilma katseteta, sest hinded olid nii head. Rapla ühte gümnaasiumisse ei tahtnud minna, teise ei läinud katsetelegi, sest olin juba Kohilas ilma katseteta sees. Kas Tartus pole seda katseteta keskmise hindega sisse saamist?
Ja kui peabki sõitma rongi/bussiga kaugemale kooli, mis selles halba on? Mina kasutasin sõiduaega õppimiseks. Oma kodutööd tegin enamasti koolis vahetundidel ja rongi-/bussisõidu ajal ära, kodus oli vaba aeg. Pool tundi sõitu pole üldse palju, täiesti piisav.
