Teema: Põhikooli eesti k eksam

Olen eesti keele õpetaja. Selline hinnete jaotus, nagu esitasid, näitab, et teil tehakse head tööd.
Töö ise oli vägagi normaalne, erinevalt teemaalgatajast meeldib mulle väga see, et tööd on aasta-aastalt läinud aina praktilisemaks. Et küsitakse just seda, mida reaalselt võiks osata. Eilsed teemad olid minu hinnangul praktilised, paraja raskusastmega. Lugemisülesanded nõudsid süvenemist, mis ongi vajalik, muidu ei oleks ülesannetel mõtet, kui saaks vastused rida-realt kõik alustekstist maha kirjutada. Oli nii väga lihtsaid küsimusi, mis tekstist leitavad, kui ka veidi analüüsimist nõudvaid. Kirjutamisteema ei olnud väga lihtne, aga igaühe jaoks jõukohane.
Tegelikult täitsa huvitab, mida siis muidu koolis õpitakse, kui selle töö teemad (algustäht, täheortograafia, lauseehitus) ei olnud need, millega tunnis tegeletakse? Ja küsin seda täiesti heaga, mitte irooniaga.

millises klassis on eesti keele eksam? 9. kl?
minu lapsel oli täna komplekseksam (8 kl). oli lihtne.

#3142354:

Ei-ei, mina ei väljendanud kuskil oma arvamust või eelistust, ma pole tööd näinudki. Laps oli see, kes rääkis, et suurt ja väikest algustähte ei olnud, võõrsõnu ei olnud, kirjavahemärke ei olnud – see oli see, millele koolis on suurt tähelepanu pööratud ja ta oli imestunud, et miks neid asju ei kontrollitud.

No need kajastuvad ju kõik kirjandis.

No lihtsamat kirjutamisteemat annab ikka leida.[/quote]

Nõus, et kõigil on, millest kirjutada. Raskus seisnes selles, et teha valik, millest kirjutada, mitte oma tekstiga laiali valguda ja üritada korraga kõigest rääkida või siis millessegi väga kinni jääda. Mõni loetles pikalt, missugune toit ikka ebatervislik on.
Olen suures koolis õpetaja ja kirjandid olid väga ühenäolised, säratud, isikupäratud, aina krõpsud, vähene liikumine jne. Loomulikult eeldasimegi kolleegidega eakohast teksti, aga nii ühenäolised ei ole tekstid vist varem olnudki. Aga tegelikult olen nõus, et oli lihtne, teemast mööda ei kirjutanud sel aastal keegi.

Sellele emale, kes kurtis, et algustähte ja komasid ei olnud, tahakski öelda, et igal aastal on keeleteemasid eksamil maksimaalselt 4-5, seega ei ole võimalik kõiki asju ilmselt ühte töösse panna. Kolmandas kooliastmes on teemasid oma paarkümmend kindlasti, nii et see on puhas juhus, mis mingil aastal töösse nende mõne harjutuse hulka satub. Kirjavahemärkide harjutuse puudumise üle ma ise pigem rõõmustasin, see on keeruline teema ja need, kes teemat ei valda, kaotavad kirjandist niigi kirjavahemärgistuse tõttu (keelehindest) sageli oma 9 punkti.

Üks keerulisi ülesandeid oli arvsõnade kokku-lahkukirjutus ja siis selle õigesse käändesse panemine.
Selleaastaseks läbivaks jooneks oli eksamil tervisega seondumine.
Kirjandi eesmärgiks ei ole kontrollida õigekirja ja lausemoodustust, vaid lapse oskust arutleda ja oma arvamust avaldada, ühendada mõtted, leida vastuargumente, alustada ja lõpetada teema,
tekst üles ehitada.
Lugemistekstid oli sellised, mis nõudsid tähelepanu.

Kui nimetus on eesti keele eksam, siis olgu see seda ka sisuliselt. Mitte et lähed enda meelest keeleeksamit tegema, ette pannakse aga hoopis mingi üldpädevuste test.

“Kaks kolmandikku informatsioonist” on loomulikult õige. See “os” seal on koostaja viga, see on nimetav kääne. Võibolla tehti lauset töö käigus lihtsamaks (alguses võis olla näiteks “Umbes kahte kolmandikku informatsioonist tajume silmade kaudu” vms) ja unustati parandus teha või siis pole koostaja tasemel.

Selle eest ei tohiks punkti maha võtta, kui keegi seal valesti pani, eriti näiteks kakskeelsed lapsed, kellel ei ole keeletaju nii tugev.

Lõpueksam asendatakse eesti keele testiga? Et mis mõte sellel nagu on? Kollased sokid vahetatakse siniste vastu?

Mõnel ametnikul on jälle oma uuendustega hädasti enda olemasolu vaja tõestada?