Esileht Koolilaps Põhikooli eesti k eksam

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Põhikooli eesti k eksam

Postitas:
Kägu

Kuidas teie lastel läks? Minu oma oli suht löödud eile pärast eksamit, et nii jaburaid asju oli olnud, millele ta kuidagi vastust ei osanud leida, aga baasteadmisi, mida eesti keele tundides päevast päeva harjutatakse, ei olnudki küsitud. Huvitav oleks kuulda mõne õpetaja arvamust, kas oli siis nii erinev eelmiste aastate eksamitöödega võrreldes?

Minu lapse klassis oli laias laastus 1/4 viisi, 1/4 kolmesid ja pooled said nelja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen eesti keele õpetaja. Selline hinnete jaotus, nagu esitasid, näitab, et teil tehakse head tööd.
Töö ise oli vägagi normaalne, erinevalt teemaalgatajast meeldib mulle väga see, et tööd on aasta-aastalt läinud aina praktilisemaks. Et küsitakse just seda, mida reaalselt võiks osata. Eilsed teemad olid minu hinnangul praktilised, paraja raskusastmega. Lugemisülesanded nõudsid süvenemist, mis ongi vajalik, muidu ei oleks ülesannetel mõtet, kui saaks vastused rida-realt kõik alustekstist maha kirjutada. Oli nii väga lihtsaid küsimusi, mis tekstist leitavad, kui ka veidi analüüsimist nõudvaid. Kirjutamisteema ei olnud väga lihtne, aga igaühe jaoks jõukohane.
Tegelikult täitsa huvitab, mida siis muidu koolis õpitakse, kui selle töö teemad (algustäht, täheortograafia, lauseehitus) ei olnud need, millega tunnis tegeletakse? Ja küsin seda täiesti heaga, mitte irooniaga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen eesti keele õpetaja. Selline hinnete jaotus, nagu esitasid, näitab, et teil tehakse head tööd.

Töö ise oli vägagi normaalne, erinevalt teemaalgatajast meeldib mulle väga see, et tööd on aasta-aastalt läinud aina praktilisemaks. Et küsitakse just seda, mida reaalselt võiks osata. Eilsed teemad olid minu hinnangul praktilised, paraja raskusastmega. Lugemisülesanded nõudsid süvenemist, mis ongi vajalik, muidu ei oleks ülesannetel mõtet, kui saaks vastused rida-realt kõik alustekstist maha kirjutada. Oli nii väga lihtsaid küsimusi, mis tekstist leitavad, kui ka veidi analüüsimist nõudvaid. Kirjutamisteema ei olnud väga lihtne, aga igaühe jaoks jõukohane.

Tegelikult täitsa huvitab, mida siis muidu koolis õpitakse, kui selle töö teemad (algustäht, täheortograafia, lauseehitus) ei olnud need, millega tunnis tegeletakse? Ja küsin seda täiesti heaga, mitte irooniaga.

No lihtsamat kirjutamisteemat annab ikka leida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

millises klassis on eesti keele eksam? 9. kl?
minu lapsel oli täna komplekseksam (8 kl). oli lihtne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Töö ise oli vägagi normaalne, erinevalt teemaalgatajast meeldib mulle väga see, et tööd on aasta-aastalt läinud aina praktilisemaks. Et küsitakse just seda, mida reaalselt võiks osata. Eilsed teemad olid minu hinnangul praktilised, paraja raskusastmega. Lugemisülesanded nõudsid süvenemist, mis ongi vajalik, muidu ei oleks ülesannetel mõtet, kui saaks vastused rida-realt kõik alustekstist maha kirjutada. Oli nii väga lihtsaid küsimusi, mis tekstist leitavad, kui ka veidi analüüsimist nõudvaid. Kirjutamisteema ei olnud väga lihtne, aga igaühe jaoks jõukohane.

Tegelikult täitsa huvitab, mida siis muidu koolis õpitakse, kui selle töö teemad (algustäht, täheortograafia, lauseehitus) ei olnud need, millega tunnis tegeletakse? Ja küsin seda täiesti heaga, mitte irooniaga.

Ei-ei, mina ei väljendanud kuskil oma arvamust või eelistust, ma pole tööd näinudki. Laps oli see, kes rääkis, et suurt ja väikest algustähte ei olnud, võõrsõnu ei olnud, kirjavahemärke ei olnud – see oli see, millele koolis on suurt tähelepanu pööratud ja ta oli imestunud, et miks neid asju ei kontrollitud. oma lapse jutu põhjal jäi mul mulje, magu oleks osadele asjadele käega löödud, et ah, mis neist ikka kontrollida, nagunii seda enam selgeks ei tee uuele põlvkonnale. Praktilised eksamitööd meeldivad mulle isiklikult väga – need on selles vanuses ainsad, millel mingi kaugem mõte on. Nii mõnegi lapse jaoks jääb ju põhiharidus kõrgeimaks omandatud haridustasemeks.

Kirjutamisülesande teema oli tõesti hea ja lihtne. Alusteksti ma ei ole muidugi näinud, ei oskagi tegelikult midagi arvata sellise alustekstiga kirjutamise kohta. Mõne jaoks teeb see asja kindlasti lihtsamaks, aga minu oma leidis, et kui sul on enne teksti lugemist peas sama mõte, mis tekstis, siis on kuidgai imelik hakata seda kirjandis kasutama. Nagu oleks otse maha kirjutanud vms.

Hoolimata suurest segadusest, mis lapse peas eile valitses, sai ta siiski viie 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei-ei, mina ei väljendanud kuskil oma arvamust või eelistust, ma pole tööd näinudki. Laps oli see, kes rääkis, et suurt ja väikest algustähte ei olnud, võõrsõnu ei olnud, kirjavahemärke ei olnud – see oli see, millele koolis on suurt tähelepanu pööratud ja ta oli imestunud, et miks neid asju ei kontrollitud.

No need kajastuvad ju kõik kirjandis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei-ei, mina ei väljendanud kuskil oma arvamust või eelistust, ma pole tööd näinudki. Laps oli see, kes rääkis, et suurt ja väikest algustähte ei olnud, võõrsõnu ei olnud, kirjavahemärke ei olnud – see oli see, millele koolis on suurt tähelepanu pööratud ja ta oli imestunud, et miks neid asju ei kontrollitud.

No need kajastuvad ju kõik kirjandis.

Nii palju nutikust on isegi põhikooli lõpetajal, et kui ta võõrsõnu ei tunne, siis ta neid ei kasuta ja ilma pealkirjade ja nimetusteta saab ka kirjandi väga edukalt kirjutatud. Veel mõni aasta tagasi olid minu meelest selliste teemade peale ikkagi eraldi ülesanded. Pigem saab kirjutamisülesandega kontrollitud lausemoodustuse ja õigekirja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No lihtsamat kirjutamisteemat annab ikka leida.[/quote]

Nõus, et kõigil on, millest kirjutada. Raskus seisnes selles, et teha valik, millest kirjutada, mitte oma tekstiga laiali valguda ja üritada korraga kõigest rääkida või siis millessegi väga kinni jääda. Mõni loetles pikalt, missugune toit ikka ebatervislik on.
Olen suures koolis õpetaja ja kirjandid olid väga ühenäolised, säratud, isikupäratud, aina krõpsud, vähene liikumine jne. Loomulikult eeldasimegi kolleegidega eakohast teksti, aga nii ühenäolised ei ole tekstid vist varem olnudki. Aga tegelikult olen nõus, et oli lihtne, teemast mööda ei kirjutanud sel aastal keegi.

Sellele emale, kes kurtis, et algustähte ja komasid ei olnud, tahakski öelda, et igal aastal on keeleteemasid eksamil maksimaalselt 4-5, seega ei ole võimalik kõiki asju ilmselt ühte töösse panna. Kolmandas kooliastmes on teemasid oma paarkümmend kindlasti, nii et see on puhas juhus, mis mingil aastal töösse nende mõne harjutuse hulka satub. Kirjavahemärkide harjutuse puudumise üle ma ise pigem rõõmustasin, see on keeruline teema ja need, kes teemat ei valda, kaotavad kirjandist niigi kirjavahemärgistuse tõttu (keelehindest) sageli oma 9 punkti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii palju nutikust on isegi põhikooli lõpetajal, et kui ta võõrsõnu ei tunne, siis ta neid ei kasuta ja ilma pealkirjade ja nimetusteta saab ka kirjandi väga edukalt kirjutatud. Veel mõni aasta tagasi olid minu meelest selliste teemade peale ikkagi eraldi ülesanded. Pigem saab kirjutamisülesandega kontrollitud lausemoodustuse ja õigekirja.

Kas eesmärk ei peakski olema sellised loova mõtlemisega nutikad lapsed, mitte kuivad tuupurid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii palju nutikust on isegi põhikooli lõpetajal, et kui ta võõrsõnu ei tunne, siis ta neid ei kasuta ja ilma pealkirjade ja nimetusteta saab ka kirjandi väga edukalt kirjutatud. Veel mõni aasta tagasi olid minu meelest selliste teemade peale ikkagi eraldi ülesanded. Pigem saab kirjutamisülesandega kontrollitud lausemoodustuse ja õigekirja.

Kas eesmärk ei peakski olema sellised loova mõtlemisega nutikad lapsed, mitte kuivad tuupurid?

absoluutselt, aga sel juhul ei saa neid asju kirjutamisülesandes kontrollida. mida ma püüdsingi öelda 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellele emale, kes kurtis, et algustähte ja komasid ei olnud, tahakski öelda, et igal aastal on keeleteemasid eksamil maksimaalselt 4-5, seega ei ole võimalik kõiki asju ilmselt ühte töösse panna. Kolmandas kooliastmes on teemasid oma paarkümmend kindlasti, nii et see on puhas juhus, mis mingil aastal töösse nende mõne harjutuse hulka satub. Kirjavahemärkide harjutuse puudumise üle ma ise pigem rõõmustasin, see on keeruline teema ja need, kes teemat ei valda, kaotavad kirjandist niigi kirjavahemärgistuse tõttu (keelehindest) sageli oma 9 punkti.

Aitäh, seda ma ei teadnud, et teemad vahelduvad. Kui vanem laps pk lõpetas, olid sellised ül-d sees, sellest ka imestus. Kui tagantjärele mõtlema hakkan, siis tollal ei olnud nt lausemoodustust. Põim- ja rindlauseid kartis ka minu laps, ses suhtes tal muidugi vedas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks keerulisi ülesandeid oli arvsõnade kokku-lahkukirjutus ja siis selle õigesse käändesse panemine.
Selleaastaseks läbivaks jooneks oli eksamil tervisega seondumine.
Kirjandi eesmärgiks ei ole kontrollida õigekirja ja lausemoodustust, vaid lapse oskust arutleda ja oma arvamust avaldada, ühendada mõtted, leida vastuargumente, alustada ja lõpetada teema,
tekst üles ehitada.
Lugemistekstid oli sellised, mis nõudsid tähelepanu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks keerulisi ülesandeid oli arvsõnade kokku-lahkukirjutus ja siis selle õigesse käändesse panemine.

ja sellest ülesandest eriti segadusse ajav oli lause, kus 2/3 kästi panna osastavasse käändesse. ja õige vastus ei olnud kahte kolmandikku…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui nimetus on eesti keele eksam, siis olgu see seda ka sisuliselt. Mitte et lähed enda meelest keeleeksamit tegema, ette pannakse aga hoopis mingi üldpädevuste test.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks keerulisi ülesandeid oli arvsõnade kokku-lahkukirjutus ja siis selle õigesse käändesse panemine.

ja sellest ülesandest eriti segadusse ajav oli lause, kus 2/3 kästi panna osastavasse käändesse. ja õige vastus ei olnud kahte kolmandikku…

Kaht kolmandikku on tõesti parem, kuigi kahte ei ole keelatud vorm.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks keerulisi ülesandeid oli arvsõnade kokku-lahkukirjutus ja siis selle õigesse käändesse panemine.

ja sellest ülesandest eriti segadusse ajav oli lause, kus 2/3 kästi panna osastavasse käändesse. ja õige vastus ei olnud kahte kolmandikku…

Kaht kolmandikku on tõesti parem, kuigi kahte ei ole keelatud vorm.

asi ei ole selles, kas “kaht” või “kahte” (kuidagi ei saa “kahte” valeks lugeda, kui see on lubatud vorm), asi on selles, et õige oli “kaks kolmandikku”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole võimalik, tahaks näha seda ülesannet. Kas kääne puudutas järgnevat nimisõna?

“Haigeks jäi kaks kolmandikku sigu” on muidugi õige, aga mina ütleks, et siin on arvsõna nimetavas käändes, sest see on alus (“Haigeks jäi kolm siga”, mitte kolme siga). “Ma näen esinejatest ainult kaks kolmandikku” ei ole kuidagi normaalne.

“Ulata mulle tordist kaks kolmandikku” on ka õige, aga see on jällegi täissihitis ja nimetav kääne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole võimalik, tahaks näha seda ülesannet. Kas kääne puudutas järgnevat nimisõna?

ül oli selline: Kirjuta sulgudes toodud arvud sõnadega. Kasuta nõutud käänet.

lause oli selline:
Umbes ………. (2/3 – os.) ajus säilitatavast informatsioonist on sinna algselt tulnud silmade kaudu.

ja õige vastus oli hindamisjuhendis “kaks kolmandikku”.

no minu laps oli igatahes totaalses segaduses ja otsustas ignoreerida töökäsku kasutada osastavat käänet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul ei ole kahjuks lause keeles ja järele vaadata ka praegu ei saa, aga see oli midagi sellist, nagu on viimase vastaja viimane näitelause.

Esimene tekst oli Reet Bobõlski luuletus. 3 lk vabavärssi. Küsimused polnud rasked, aga paljusid ehmatab värsivorm.
Teine tekst oli 1,5 oli lk pikk, reavahe ka vist 1. Lisaks sellele veel pool lehekülge “sildikesi” (tihedas ja väikeses kirjas), kust tuli ka infot otsida.
Paljud aeglasemad õpilased kippusid ajahätta jääma.

See oli sobiv eksam keskmisele ja võimekale õpilasele. Tagasihoidlikumate võimetega õpilastele raske.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“Kaks kolmandikku informatsioonist” on loomulikult õige. See “os” seal on koostaja viga, see on nimetav kääne. Võibolla tehti lauset töö käigus lihtsamaks (alguses võis olla näiteks “Umbes kahte kolmandikku informatsioonist tajume silmade kaudu” vms) ja unustati parandus teha või siis pole koostaja tasemel.

Selle eest ei tohiks punkti maha võtta, kui keegi seal valesti pani, eriti näiteks kakskeelsed lapsed, kellel ei ole keeletaju nii tugev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võibolla tehti lauset töö käigus lihtsamaks (alguses võis olla näiteks “Umbes kahte kolmandikku informatsioonist tajume silmade kaudu” vms) ja unustati parandus teha või siis pole koostaja tasemel.

Tegelikult on nõme, kui lõpueksamisse jäävad vead sisse. Nii palju aega võiks ju koostajatel olla, et lõplik töö variant üle vaadata ja vead välistada. Lapsel võetakse küll iga vea eest punkte maha, aga ise ei saada isegi käänet määratud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lõpueksam asendatakse eesti keele testiga? Et mis mõte sellel nagu on? Kollased sokid vahetatakse siniste vastu?

Mõnel ametnikul on jälle oma uuendustega hädasti enda olemasolu vaja tõestada?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu lapse klassis on kokku 25 õpilast. Neist neli õpilast said hindeks 4, kaks õpilast said hindeks 5 ja ülejäänud kõik said kolmed.

Please wait...
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Koolilaps Põhikooli eesti k eksam