Teema: Põhikooli lõpueksami lävend ja gümnaasiumikoht

No alla 50% tulemus on ju “2”. Loomulikult on põhjendatud nõue.

Palun, lapsevanemad, ärge paanitsege ette. Nii kütate vaid lastele pinget juurde.

Enamus gümnaasiumid alla 50% vastu ei võta vastu ja kahjuks ei saa siis ka lõpuaktusele, sest lävend tunnistusele on 50%.

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Jah, aga nüüd lähevad nii riigieksami % ja hinne, kui ka koolieksami % ja hinne tunnistusele, juhul kui mõlemad tuleb teha. Et noore tase ikka selge oleks, selles mõttes asi selge. Alla 50% on hinne ju mitterahuldav. Varem oli lihtsalt mingi hinne tunnistusel ja kõik. Nii et ma ei kujuta ette kas gümnaasiumid seda kergemat koolieksamit arvesse võtavad, samaväärselt riigieksamiga.

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

Kui lõpueksam on alla 50%, siis ei ole siin midagi tõestada.

#4188974:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Jah, aga nüüd lähevad nii riigieksami % ja hinne, kui ka koolieksami % ja hinne tunnistusele, juhul kui mõlemad tuleb teha. Et noore tase ikka selge oleks, selles mõttes asi selge. Alla 50% on hinne ju mitterahuldav. Varem oli lihtsalt mingi hinne tunnistusel ja kõik. Nii et ma ei kujuta ette kas gümnaasiumid seda kergemat koolieksamit arvesse võtavad, samaväärselt riigieksamiga.

Koolieksam koostatakse koolis oma õpetajate poolt ja disainitakse nii, et laps selle läbi saaks. See ei oma gümnaasiumitele mittemingisugust väärtust.

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

Ei maksa miinustada, sest see vastab paraku tõele.

Eksami lävendi pärast siiski praegu muretsema väga ei peaks. Kui laps on kooli sisse saanud, seni eksamiainetega hakkama saanud, ka sisseastumiskatsetel, siis see 50% tuleb kokku ikka. Kui just paanikasse ei lähe. Eksam on koostatud nii, et ka aus kolmeline saaks hakkama. Neil, kellel kolm on õpetaja armust või kuidagi pettusega saadud, võib muidugi raskeks minna.

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Tänapäeval õnneks ei jäeta last sellepärast istuma. Kui eeldatavad RÕK-i õpitulemused on saavutatud rahuldavale tulemusele (seda näitab praegune kutse gümnaasiumisse), siis vanema nõudmise peale ei jäta kool teda üheksandasse klassi istuma- selleks lihtsalt ei ole alust. Koolid näevad väga hästi seda, kuidas lapsevanemate survestamised ja viite nõudmised lapsi juba I kooliastmes läbi põletavad. Keskmesse tuleb ikka seada laps, tema võimekus ning vaimne tervis, mitte ema häbi sõbrannadele tunnistada, et tema lapsest ei saagi neurokirurgi.

#4189026:

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

See on lihtsalt täiesti uskumatu, kuidas vanemad oma lapsi survestavad ja arvavad, et gümnaasiumile on samasugune õigus nagu põhikoolile. Gümnaasiumisse mingu ikka need, kes reaalselt ka ülikooli edasi lähevad, mitte kolm aastat jalgu lohistades depreka käes väänlevad. Kutsekas saavad selle ajaga ameti ja tööturule. Need, kes gümnaasiumis vaevlevad, ei saa ei ülikooli ega lõpuks ka normaalsele tööle. Siis jällegi süüdistatakse koole ja õppekavu, et keeravad laste vaimse tervise pekki.

Istuma jätta? Võtke kokku end, vanemad, ja lõpetage see survestamine. Las noored õpivad endale võimetekohastes koolides ja tunnevad elust ka mingit rõõmu.

Sa oled loll. Ülikooli minnakse ka kutsekast. Aga kui 1700 last Tartus lõpetab 9. Klassi ja gymna kohti on vaid 900 lapse jaoks, siis kas need 800 mahuvad kutsekasse?? Ilmselget ei.

#4189112:

#4189026:

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

See on lihtsalt täiesti uskumatu, kuidas vanemad oma lapsi survestavad ja arvavad, et gümnaasiumile on samasugune õigus nagu põhikoolile. Gümnaasiumisse mingu ikka need, kes reaalselt ka ülikooli edasi lähevad, mitte kolm aastat jalgu lohistades depreka käes väänlevad. Kutsekas saavad selle ajaga ameti ja tööturule. Need, kes gümnaasiumis vaevlevad, ei saa ei ülikooli ega lõpuks ka normaalsele tööle. Siis jällegi süüdistatakse koole ja õppekavu, et keeravad laste vaimse tervise pekki.

Istuma jätta? Võtke kokku end, vanemad, ja lõpetage see survestamine. Las noored õpivad endale võimetekohastes koolides ja tunnevad elust ka mingit rõõmu.

Sa oled loll. Ülikooli minnakse ka kutsekast. Aga kui 1700 last Tartus lõpetab 9. Klassi ja gymna kohti on vaid 900 lapse jaoks, siis kas need 800 mahuvad kutsekasse?? Ilmselget ei.

Ma võin ju loll olla, kui see sind kuidagi rahustab, aga ei viitsi end hetkel ka piisavalt käima tõmmata, et hakata sulle selgitama, kuidas haridussüsteem laias laastus toimib. Küll aga usun, et suurematest linnadest eemalolevates kutsekates on kohti küll ja rohkemgi veel. Ka kutsekates on pingeread ja gümnaasiumitest napilt väljajäänutel ei tohiks nendesse saamisega probleeme olla. Loomulikult minnakse nii kutsekatest kui ka õhtukoolidest ülikooli, kuid suures statistikas on see arv väga väike.

Esiteks, gümnaasium ei ole kohustuslik ja nende kohtade arv hetkel ainult kasvab, teiseks üle vabariigi on erineval tasemel õppekohti küll ja rohkemgi veel.

Kui lapsel on vaimse tervise probleem, siis ikka ei saada teise Eesti otsa. Muide gymnaasiumis enamusel pole peas kõik korras aga nad abi ka ei otsi ja teevad pigem enekaid. Ma kahjuks olen süsteemis sees ja kuulen, näen seda iga päev.

#4189188:

Kui lapsel on vaimse tervise probleem, siis ikka ei saada teise Eesti otsa. Muide gymnaasiumis enamusel pole peas kõik korras aga nad abi ka ei otsi ja teevad pigem enekaid. Ma kahjuks olen süsteemis sees ja kuulen, näen seda iga päev.

Hullumajas, jah?

#4189112:

#4189026:

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

See on lihtsalt täiesti uskumatu, kuidas vanemad oma lapsi survestavad ja arvavad, et gümnaasiumile on samasugune õigus nagu põhikoolile. Gümnaasiumisse mingu ikka need, kes reaalselt ka ülikooli edasi lähevad, mitte kolm aastat jalgu lohistades depreka käes väänlevad. Kutsekas saavad selle ajaga ameti ja tööturule. Need, kes gümnaasiumis vaevlevad, ei saa ei ülikooli ega lõpuks ka normaalsele tööle. Siis jällegi süüdistatakse koole ja õppekavu, et keeravad laste vaimse tervise pekki.

Istuma jätta? Võtke kokku end, vanemad, ja lõpetage see survestamine. Las noored õpivad endale võimetekohastes koolides ja tunnevad elust ka mingit rõõmu.

Sa oled loll. Ülikooli minnakse ka kutsekast. Aga kui 1700 last Tartus lõpetab 9. Klassi ja gymna kohti on vaid 900 lapse jaoks, siis kas need 800 mahuvad kutsekasse?? Ilmselget ei.

Mida sa plärtsud. Tugev laps saab igale poole. Sinu oma ongi nõrk, milleks tugevamate peale kuri olla.

Mina olen nüüd see, kes esimene julges vastuvoolu ujuda ja öelda, et noor peaks õppima võimetekohases koolis.

Aga miks on nii paljudel lastel vaimse tervisega probleemid? Töötan igapäevaselt noortega ja näen kõike seda tralli väga lähedalt. Võin täiesti kindlalt väita, et väga suures osas probleemidest on vanemad survestamisega ise põhjustanud. Nägin väga lähedalt, kuidas 7.-8. klassi poiss oli sügavas depressioonis ja suitsiidne, sest kolmega koju ei julgenud minna. Miks te teete oma lastele nii? Hästi mõnus ja lihtne on süüdistada haridussüsteemi ja kõrgeid nõudmisi, selmet peeglisse vaadata. Emade egod ei suuda toimetada sellega, et nende laps ei ole tippude tipp. Kuidas haridussüsteemis see sõel siis käima peaks? Riik peaks kõikidele tagaaeda gümnaasiumikohad looma? Meie ühiskonnas on suur probleem sellega, et kõik tahavad direktorid olla ja väga vajalikest lihttöölistest on suur puudus. Postsovietlik teema. Emmed-issid suruvad oma lapsi tegema kõike seda, mis neile omalajal kättesaamatu oli.

“Mina oma last mujale kutsekasse ei saada!” .. Kas keegi lastelt ka midagi küsib? Jällegi näen oma töös palju noori, kes esimesel võimalusel kodust hüsteeriliste emade juurest jalga laseks. Õhtu lõpuks võiks olla noor oma valikutes vaba ja võtta oma elutee kujundamise eest ka mingisugust vastutust. Eestis on võimalused loodud justtäpselt nii, et ka hiljem on võimalik teha oma haridustees korrektuure ja lõpetada kraadi või mitmega.

Hea teemaalgataja! Ma siiralt loodan, et sa oma muret lapsele ei peegelda ega kanna. See veel puuduks, et sina talle ka nö sisse käiks. Las ta õpib, käib konsultatsioonides, kogub end ja läheb teeb selle eksami puhanu, söönuna ja pingevabalt.  Usu mind, see kajastub ka tulemuses.

#4189644:

Minu kaks last on elanud koolide ühiselamutes ja eks me ole sealt kuulnud nii muresid  kui ka probleeme, aga rohkem ikka positiivset.

Lisan veel seda, et üks lastest elas ühiselamus gümnaasiumis õppides. Seda seetõttu, et tema valitud õppesuund polnud meie kodukoha gümnaasiumis olemas. Leidis gümnaasiumi, kus see olemas ja saime samas linnas asuva kutsekooli ühiselamusse koha.