Ikkagi ei ole see asi nii lihtne. Mitte igal erialal ei saa keskharidust ja gümnaasiumiharidus on natuke erinev kutsekoolide antavast sama taseme haridusest. Üldaineid õpetatakse kutsekeskhariduse raames ikkagi omajagu väiksemas mahus kui gümnaasiumis, sest muidu ei jääks piisavalt aega kutse omandamiseks või veniksid õpingud liialt pikaks. Kui noorel on soov kindlalt ülikooli minna, siis gümnaasium on siiski parem valik. Lisaks on kutsekoolides hulk erialasid, mis juba eeldavad keskhariduse olemasolu. Muidugi saab peale kutsekeskhariduse omandamist neile erialadele õppima asuda, kuid läbitud üldkeskhariduse maht on ju ikkagi väiksem.
too palun näide, millise kutseka lõpetamine ei anna keskharidust (tean, vähemalt vanasti oli võimalik kutsekas lõpetada ka nii, et said kutse, aga ei saanud keskharidust, kuid siis oli põhjuseks mitterahuldavad üldained või eksamite mitteläbimine, aga selline ei saaks ka gümnaasiumist keskharidust ja kukuks märksa varem sealt välja).
paljudesse ülikoolidesse on võimalik saada ka akadeemilise testiga. osadel erialadel on erialakatsed. matemaatikat ja eesti keelt on soovi korral kutsekas võimalik juurde õppida, et eksamil kõrgemad punktid saada. kui noor soovib minna õppima majandust või juurat või kasvõi mingit inseneeriat, siis pole väga suur probleem, et kutsekas õpiti väiksemal määral geograafiat või ajalugu.
tanel padar õppis kutseka asemel suisa nn õhtukoolis, läks peale seda ülikooli ning lõpetas selle väga heade tulemustega. ta pole sugugi ainus, neid on väga palju, kes lähevad peale kutsekat või õhtukooli ülikooli ja lõpetavad selle väga heade tulemustega. mitte midagi ei juhtu, kui laps saab lisaks keskharidusele ka mingid reaalsed oskused kutsekast