Teema: Põhikooli lõpueksami lävend ja gümnaasiumikoht

#4189227:

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

Oled eksiteel. Gūmnaasiumikohti on nii palju juurde tehtud, et sel aastal ikka palju lihtsam sisse saada.

millises linnas? tartus on 1700 p’õhikooli lõpetajat  ja 900 gümnaasiumi kohta.

Piisab kui külastada Tallinna kesklinna õhtusel ajal, mis see on täis probleemseid noori ja nende võimsaid e-sigareti aurupilvi.

#4189196:

#4189188:

Kui lapsel on vaimse tervise probleem, siis ikka ei saada teise Eesti otsa. Muide gymnaasiumis enamusel pole peas kõik korras aga nad abi ka ei otsi ja teevad pigem enekaid. Ma kahjuks olen süsteemis sees ja kuulen, näen seda iga päev.

Kas need, kel pole peas kõik korras, on pigem need, kes säravad suhtlusel või just vastpidi?

Mina oma last ka ei saada teise Eesti otsa, kui ta ei peaks siinkandis kuhugi sisse saama. Minu laps pole eriliselt saamatu, aga ta on siiski teismeline ja ei ole varaküps. Ta saaks hakkama, aga mis hinnaga? Pole tänapäeva noored ka sugugi nirumad kui vanasti. Mu vanaisa pidi 15-aastaselt linna kooli tulema, üksinda kuskil ühikas (pansionaadis koos teiste õpilastega) elama hakkama. No ei olnud lihtne ja vanemad olijad vedasid teda kohe pahandustesse. Vaevu pääses väljaviskamisest. Pärast suutis halvast seltskonnast eemale hoida, aga raske oli tal ikkagi. See oli juba peaaegu sajand tagasi. Kirjandusest leiab taolisi näiteid veelgi varasemast ajast. Tundub väga ebamõistlik ajada teismelisi üle Eesti laiali, et saaks gümnaasiumis käia. Pigem peaks kiirkorras lisaklasse avama. Kui pärast jääb õpilasi jälle vähemaks, eks siis saab jälle koondada.

Saad sa aru, gümnaasium pole inimõigus. Kui su laps ei kvalifitseeru ausas konkurentsis, siis tulebki minna tööle või kutsekasse. Juba vanaisa oli teil hädine, laps lumehelbeke kuubis.

Tugevad ja võimekad löövad igal pool läbi.

#4189280:

Mina olen nüüd see, kes esimene julges vastuvoolu ujuda ja öelda, et noor peaks õppima võimetekohases koolis.

Aga miks on nii paljudel lastel vaimse tervisega probleemid? Töötan igapäevaselt noortega ja näen kõike seda tralli väga lähedalt. Võin täiesti kindlalt väita, et väga suures osas probleemidest on vanemad survestamisega ise põhjustanud. Nägin väga lähedalt, kuidas 7.-8. klassi poiss oli sügavas depressioonis ja suitsiidne, sest kolmega koju ei julgenud minna. Miks te teete oma lastele nii? Hästi mõnus ja lihtne on süüdistada haridussüsteemi ja kõrgeid nõudmisi, selmet peeglisse vaadata. Emade egod ei suuda toimetada sellega, et nende laps ei ole tippude tipp. Kuidas haridussüsteemis see sõel siis käima peaks? Riik peaks kõikidele tagaaeda gümnaasiumikohad looma? Meie ühiskonnas on suur probleem sellega, et kõik tahavad direktorid olla ja väga vajalikest lihttöölistest on suur puudus. Postsovietlik teema. Emmed-issid suruvad oma lapsi tegema kõike seda, mis neile omalajal kättesaamatu oli.

“Mina oma last mujale kutsekasse ei saada!” .. Kas keegi lastelt ka midagi küsib? Jällegi näen oma töös palju noori, kes esimesel võimalusel kodust hüsteeriliste emade juurest jalga laseks. Õhtu lõpuks võiks olla noor oma valikutes vaba ja võtta oma elutee kujundamise eest ka mingisugust vastutust. Eestis on võimalused loodud justtäpselt nii, et ka hiljem on võimalik teha oma haridustees korrektuure ja lõpetada kraadi või mitmega.

Hea teemaalgataja! Ma siiralt loodan, et sa oma muret lapsele ei peegelda ega kanna. See veel puuduks, et sina talle ka nö sisse käiks. Las ta õpib, käib konsultatsioonides, kogub end ja läheb teeb selle eksami puhanu, söönuna ja pingevabalt. Usu mind, see kajastub ka tulemuses.

Ütleks et see on peegeldus kogu Eesti ühiskonnast. Ning viimase paarikümne aasta jooksul ei ole ses suhtes midagi paremaks läinud, pigem on trend vastupidine. Et vaid juht olla on austust vääriv ja kõik ülejäänud on sama hästi kui mitte keegi. Siia lisada veel kõrghariduse nõue paljudel töökohtadel, kus seda tegelikult vaja ei oleks. Ning kõige tipuks, peres ongi vaid see üks laps; mistõttu tulebki iga hinna eest seda ühte ja ainukest pushida, sest teist võimalust enam ei tule.

#4189731:

Gümnaasiumihariduse mõte on tõesti edasi ülikooli minna, Gümnaasium ei anna ametit. Kui ei ole võimeid või soovi ülikooli minna, on kutseharidus tunduvalt parem valik.

Paljud siiski lähevad kutsekast gümnaasiumi. Hetkel ei mahu gümnaasiumisse neljalised lõpetajad. Nad ei ole nõrgad aga riik sulges gümnaasiume jõuliselt. Ja ka kutsekatesse kõik ei mahu, sest vastu võetakse vähem õppureid, kui ripakil olijaid on.

#4189644:

Lihtne näide. Maaülikooli kandideerib veterinaania erilalale kutsekooli lõpetanud loomaarsti abiline või loomakasvatuse eriala lõpetanu ning gümnaasiumi lõpetanu. Kui neil kolmel on sisseastumisel kõik saavutatud punktid ja lävendid samad, siis millise õpilase Maaülikool sinu arvates valiks. Kas selle, kellel juba on loomade ja loomakasvatusega kogemus või selle, kes tuleb gümnaasiumist ja arvab, et ehk see on talle sobiv eriala.

mul konkreetne analoogne näide maaülikoolis õppimisest. meie kursusel oli kolmandik neid, kes olid sama eriala kutsekas lõpetanud ja neil oli ikka kordades lihtsam õppida kui gümnaasiumist tulnutel, sest neil oli praktiline õpe juba selja taga. ülikool paraku on suures osas teoreetilne õpe, praktikast jääb pigem puudu, kui suvised paar praktikakuud välja arvata. need, kes olid eelnevalt tulnud kutsekast, leidsid peale lõpetamist väga kiiresti väga head töökohad.

väita, et kutsekasse minnes jääb ülikooli uks suletuks, on väga vale. kes tahab õppida, see saab ka peale kutsekat ülikooli

#4189717:

#4189196:

#4189188:

Kui lapsel on vaimse tervise probleem, siis ikka ei saada teise Eesti otsa. Muide gymnaasiumis enamusel pole peas kõik korras aga nad abi ka ei otsi ja teevad pigem enekaid. Ma kahjuks olen süsteemis sees ja kuulen, näen seda iga päev.

Kas need, kel pole peas kõik korras, on pigem need, kes säravad suhtlusel või just vastpidi?

Mina oma last ka ei saada teise Eesti otsa, kui ta ei peaks siinkandis kuhugi sisse saama. Minu laps pole eriliselt saamatu, aga ta on siiski teismeline ja ei ole varaküps. Ta saaks hakkama, aga mis hinnaga? Pole tänapäeva noored ka sugugi nirumad kui vanasti. Mu vanaisa pidi 15-aastaselt linna kooli tulema, üksinda kuskil ühikas (pansionaadis koos teiste õpilastega) elama hakkama. No ei olnud lihtne ja vanemad olijad vedasid teda kohe pahandustesse. Vaevu pääses väljaviskamisest. Pärast suutis halvast seltskonnast eemale hoida, aga raske oli tal ikkagi. See oli juba peaaegu sajand tagasi. Kirjandusest leiab taolisi näiteid veelgi varasemast ajast. Tundub väga ebamõistlik ajada teismelisi üle Eesti laiali, et saaks gümnaasiumis käia. Pigem peaks kiirkorras lisaklasse avama. Kui pärast jääb õpilasi jälle vähemaks, eks siis saab jälle koondada.

Saad sa aru, gümnaasium pole inimõigus. Kui su laps ei kvalifitseeru ausas konkurentsis, siis tulebki minna tööle või kutsekasse. Juba vanaisa oli teil hädine, laps lumehelbeke kuubis.

Tugevad ja võimekad löövad igal pool läbi.

Vanaisa sai lõpuks täiskasvanuks ja oli nii andekas kui võimekas. Ja kuigi kunagi komparteisse ei astunud ja põhimõtete pärast teda võimude poolt isegi aega-ajalt kiusati, suutis ikkagi end isegi majanduslikult üles töötada. Ellu astudes polnud tal sisuliselt mitte midagi, elu lõpus oli ümber armastav pere, endaga hästi hakkamasaavad lapsed ja lapselapsed ja oli varagi, mida jagada.
Minu laps läheb kindlalt gümnaasiumisse, aga millisesse, veel ei tea (mitte, et kutsekal midagi häda oleks, aga tal on ülikoolis juba erialagi välja valitud ja täitnud ühe kriteeriumi sellele erialale lihtsustatud korras sisse saamiseks). Kui soovitud kooli sisse ei saa, eks siis peab mõne teise valima. Aga ikka kodukohas. Erinevalt nii mõneski teisest suudab tema hästi õppida igal pool. Küsimus on vaid selles, kas koolis käia on mugav ja kui palju pakutakse talle huvitavaid kursuseid.

Minu lapsel on toetav pere ja majanduslikud võimalused. Mul on siiralt kahju neist, kel oleks küll võimeid ja tahtmist gümnaasiumis õppida, kuid pere ei suuda toetada, kui kohalikku kooli sisse ei saa. Eestlasi on niigi vähe, me peaks üksteist toetama, mitte kiusama.

#4189745:

#4189731:

Gümnaasiumihariduse mõte on tõesti edasi ülikooli minna, Gümnaasium ei anna ametit. Kui ei ole võimeid või soovi ülikooli minna, on kutseharidus tunduvalt parem valik.

Paljud siiski lähevad kutsekast gümnaasiumi. Hetkel ei mahu gümnaasiumisse neljalised lõpetajad. Nad ei ole nõrgad aga riik sulges gümnaasiume jõuliselt. Ja ka kutsekatesse kõik ei mahu, sest vastu võetakse vähem õppureid, kui ripakil olijaid on.

Ja siis on suured iibe tõstad, kui olemasolevatelegi ei võimaldata haridust. Need põhiharidusega (mitte omal soovil) inimesed siis hakkavadki meid pensieas ülal pidama?

#4189891:

#4189731:

Gümnaasiumihariduse mõte on tõesti edasi ülikooli minna, Gümnaasium ei anna ametit. Kui ei ole võimeid või soovi ülikooli minna, on kutseharidus tunduvalt parem valik.

Ei ole gümnaasiumihariduse ainus mõte ülikooli minna. See on üldhariv, lapse aju saab stimulatsiooni, areneb, küpseb, abstraktne mõtlemine, analüüsivõime. Oleks hea ikka areneva aju võimalused ära kasutada, mitte suunata ebaküpset last kohe ametit õppima.

kutsekas saab ju lisaks ametile ka gümnaasiumihariduse. aju areneb ikka, lisaks muud oskused

#4189986:

Ikkagi ei ole see asi nii lihtne. Mitte igal erialal ei saa keskharidust ja gümnaasiumiharidus on natuke erinev kutsekoolide antavast sama taseme haridusest. Üldaineid õpetatakse kutsekeskhariduse raames ikkagi omajagu väiksemas mahus kui gümnaasiumis, sest muidu ei jääks piisavalt aega kutse omandamiseks või veniksid õpingud liialt pikaks. Kui noorel on soov kindlalt ülikooli minna, siis gümnaasium on siiski parem valik. Lisaks on kutsekoolides hulk erialasid, mis juba eeldavad keskhariduse olemasolu. Muidugi saab peale kutsekeskhariduse omandamist neile erialadele õppima asuda, kuid läbitud üldkeskhariduse maht on ju ikkagi väiksem.

too palun näide, millise kutseka lõpetamine ei anna keskharidust (tean, vähemalt vanasti oli võimalik kutsekas lõpetada ka nii, et said kutse, aga ei saanud keskharidust, kuid siis oli põhjuseks mitterahuldavad üldained või eksamite mitteläbimine, aga selline ei saaks ka gümnaasiumist keskharidust ja kukuks märksa varem sealt välja).

paljudesse ülikoolidesse on võimalik saada ka akadeemilise testiga. osadel erialadel on erialakatsed. matemaatikat ja eesti keelt on soovi korral kutsekas võimalik juurde õppida, et eksamil kõrgemad punktid saada. kui noor soovib minna õppima majandust või juurat või kasvõi mingit inseneeriat, siis pole väga suur probleem, et kutsekas õpiti väiksemal määral geograafiat või ajalugu.

tanel padar õppis kutseka asemel suisa nn õhtukoolis, läks peale seda ülikooli ning lõpetas selle väga heade tulemustega. ta pole sugugi ainus, neid on väga palju, kes lähevad peale kutsekat või  õhtukooli ülikooli ja lõpetavad selle väga heade tulemustega. mitte midagi ei juhtu, kui laps saab lisaks keskharidusele ka mingid reaalsed oskused kutsekast

#4190101:

#4190030:

#4189986:

Ikkagi ei ole see asi nii lihtne. Mitte igal erialal ei saa keskharidust ja gümnaasiumiharidus on natuke erinev kutsekoolide antavast sama taseme haridusest. Üldaineid õpetatakse kutsekeskhariduse raames ikkagi omajagu väiksemas mahus kui gümnaasiumis, sest muidu ei jääks piisavalt aega kutse omandamiseks või veniksid õpingud liialt pikaks. Kui noorel on soov kindlalt ülikooli minna, siis gümnaasium on siiski parem valik. Lisaks on kutsekoolides hulk erialasid, mis juba eeldavad keskhariduse olemasolu. Muidugi saab peale kutsekeskhariduse omandamist neile erialadele õppima asuda, kuid läbitud üldkeskhariduse maht on ju ikkagi väiksem.

too palun näide, millise kutseka lõpetamine ei anna keskharidust (tean, vähemalt vanasti oli võimalik kutsekas lõpetada ka nii, et said kutse, aga ei saanud keskharidust, kuid siis oli põhjuseks mitterahuldavad üldained või eksamite mitteläbimine, aga selline ei saaks ka gümnaasiumist keskharidust ja kukuks märksa varem sealt välja).

paljudesse ülikoolidesse on võimalik saada ka akadeemilise testiga. osadel erialadel on erialakatsed. matemaatikat ja eesti keelt on soovi korral kutsekas võimalik juurde õppida, et eksamil kõrgemad punktid saada. kui noor soovib minna õppima majandust või juurat või kasvõi mingit inseneeriat, siis pole väga suur probleem, et kutsekas õpiti väiksemal määral geograafiat või ajalugu.

tanel padar õppis kutseka asemel suisa nn õhtukoolis, läks peale seda ülikooli ning lõpetas selle väga heade tulemustega. ta pole sugugi ainus, neid on väga palju, kes lähevad peale kutsekat või õhtukooli ülikooli ja lõpetavad selle väga heade tulemustega. mitte midagi ei juhtu, kui laps saab lisaks keskharidusele ka mingid reaalsed oskused kutsekast

Kõik ei ole padari moodi andekad. pigem saab õhtukast ülikooli kui kutsekast, sest seal läheb ikka suur aur kutse omandamisele ja üldainetele jääb vähem aega. Selleks peab üsna andekas olema, et väiksema õppemahuga matemaatikas või eesti keeles suuta konkureerida nendega kes on neid aineid põhjalikumalt keskkoolis õppinud.

ei ole keelatud peale kutseka lõppu minna õhtukasse mingeid aineid juurde õppima ea riigieksameid uuesti teha.

padarisugused ei ole mitte andekad, vaid mingil hetkel tekib inimesel soov minna edasi õppima ning ta teebki seda. mu oma tuttav lõpetas vaevu-vaevu kutseka, tegi paar aastat lihttööd ja siis otsustas, et ei soovi terve elu leti taga seista. praegu on 35 ja lõpetab sel kevadel teise baka, kusjuures on selle aja jooksul käinud kogu aeg täiskohaga tööl ning saanud ka lapse. ei ole tal ka rikast meest, kes kõik kinni maksaks, oma töö ja vaevaga kõik saanud. kõik on võimalik, kui vaid tahta

#4190119:

VOCO pakutavaid erialasid olen samuti huvi pärast vaadanud. Seal tundub olevat mitmetest erialadest varianti: üks ainult kutseõpe ja teine koos keskharidusega. Aga on ka erialasid (lihatöötleja, puhastusteenindaja-juhendaja näiteks), kus ongi vaid kutseõpe.

Kui teemasse süveneksid, siis saaksid aru, et osad erialad on põhikooli ja teised keskhariduse baasil. Lõpetades kutsekooli, saad siis vastavalt kutsekeskhariduse, mis annab nii kutse- kui ka keskhariduse või lisaks varasemalt omandatud keskaridusele  kutsehariduse. Üldjuhul omandatakse kutseõppes 4. tase.

Muidugi on kutsekoolides olemas ka erialad põhihariduseta lastele, mis annavad neile 2. või 3. taseme kutse, aga see on hoopis teine teema. ..

#4190158:

#4190119:

VOCO pakutavaid erialasid olen samuti huvi pärast vaadanud. Seal tundub olevat mitmetest erialadest varianti: üks ainult kutseõpe ja teine koos keskharidusega. Aga on ka erialasid (lihatöötleja, puhastusteenindaja-juhendaja näiteks), kus ongi vaid kutseõpe.

Kui teemasse süveneksid, siis saaksid aru, et osad erialad on põhikooli ja teised keskhariduse baasil. Lõpetades kutsekooli, saad siis vastavalt kutsekeskhariduse, mis annab nii kutse- kui ka keskhariduse või lisaks varasemalt omandatud keskaridusele kutsehariduse. Üldjuhul omandatakse kutseõppes 4. tase.

Muidugi on kutsekoolides olemas ka erialad põhihariduseta lastele, mis annavad neile 2. või 3. taseme kutse, aga see on hoopis teine teema. ..

Nii, aga ma ju kirjutasin erialadest põhihariduse baasil. Ma tean väga hästi, et on olemas ka põhihariduse nõudeta erialasid ja erialasid, mis eeldavadki keskhariduse olemasolu. Tõin välja põhihariduse baasil õpitavad erialad, kus kirjelduse järgi keskharidust ei saa ja tõin välja, et hulgast erialadest on 2 varianti. Nende puhul siis saab kas ainult kutse või kutse koos keskharidusega.

Võibolla oled ise kutsekoolidega seotud? Äkki siis oskad kinnitada, et mistahes erialale sisse astudes põhikooli baasilt saab kindlasti iga soovija omandada kutsele lisaks keskhariduse? Mina seda pole kuskilt välja lugenud. Ma arvan, et see oleks oluline info kõigile noortele ja lapsevanematele.

#4190209:

Võibolla oled ise kutsekoolidega seotud? Äkki siis oskad kinnitada, et mistahes erialale sisse astudes põhikooli baasilt saab kindlasti iga soovija omandada kutsele lisaks keskhariduse? Mina seda pole kuskilt välja lugenud. Ma arvan, et see oleks oluline info kõigile noortele ja lapsevanematele.

Jeerum… aga kas sa sellest saad aru, et kui kutsekooli lõpetades omandatakse kutsekeskharidus, siis see tähendabki seda, et saadakse lisaks kutseharidusele keskharidus.  Ei tohiks ju väga keeruline olla?

Soovitan soojalt tutvuda kutsekate-tehnikumide riigieksamite tulemustega https://www.postimees.ee/7653660/edetabelid-postimehe-koolide-edetabel-2022 … peab olema ikka VÄGA motiveeritud ja püüdlik laps, kes suudab neis koolides korraliku tulemuse teha. Mu enda lapse klassivend maandus eelmisel sügisel ühes Tln kutsekas ja ikka päris raske seltskond on rühmas koos, sh 2 eksvangi 🙁