Teema: Põhikooli lõpueksami lävend ja gümnaasiumikoht

#4190240:

Soovitan soojalt tutvuda kutsekate-tehnikumide riigieksamite tulemustega https://www.postimees.ee/7653660/edetabelid-postimehe-koolide-edetabel-2022 … peab olema ikka VÄGA motiveeritud ja püüdlik laps, kes suudab neis koolides korraliku tulemuse teha. Mu enda lapse klassivend maandus eelmisel sügisel ühes Tln kutsekas ja ikka päris raske seltskond on rühmas koos, sh 2 eksvangi 🙁

eks neid raskeid võib sattuda ka tavalistesse koolidesse, narko ja alko jms liiguvad aktiivselt ka eliitkoolide gümnaasiumites ning ka kullaga lõpetajad peavad rajusid pidusid

Mina läksin kutsekasse peale ülikooli. Hoopis teist eriala õppima. Vägagi häiris õpetajate suhtumine. Klassivennad olid kõik gümna haridusega aga suhtuti nagu lastesse.

#4190313:

Aga oled sa ise neid erialade kirjeldusi lugenud? Oled vaadanud, mis haridus lõpetamisel saadakse? Tundub, et me räägime teineteisest mööda. Kui kirjutasin kutse+keskharidus siis ma ju mõtlesingi kutsekeskharidust. Selle põhjal, mis kutsekoolide veebilehtedel kirjas, loen mina välja, et mitte igal erialal ei saa kutsekeskharidust ja sellest ma kirjutasingi.

🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️

Puust ja punasek s- kõikidel erialadel, kuhu minnakse õppima põhihariduse baasil, ehk siis peale 9. klassi lõpetamist,  saadakse kooli lõpetamisel lisaks omandatud kutsele ka keskharidus.

Kõikidel erialadel, kuhu minnakse õppima keskhariduse baasil, ehk siis peale gümnaasiumi, saadakse kooli lõpetamisel ainult kutseharidus. Keskharidust ei saa, sest see on õpilasel juba olemas. 

Osades kutsekoolides võetakse õppima ka noori, kellel ei ole põhiharidust ehk nemad ei ole 9. klassi lõpetanud – nemad saavad ainult kutse (2. või  3. taseme)

Kas jäi veel midagi arusaamatuks?.

#4190330:

#4190313:

Aga oled sa ise neid erialade kirjeldusi lugenud? Oled vaadanud, mis haridus lõpetamisel saadakse? Tundub, et me räägime teineteisest mööda. Kui kirjutasin kutse+keskharidus siis ma ju mõtlesingi kutsekeskharidust. Selle põhjal, mis kutsekoolide veebilehtedel kirjas, loen mina välja, et mitte igal erialal ei saa kutsekeskharidust ja sellest ma kirjutasingi.

🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️

Puust ja punasek s- kõikidel erialadel, kuhu minnakse õppima põhihariduse baasil, ehk siis peale 9. klassi lõpetamist, saadakse kooli lõpetamisel lisaks omandatud kutsele ka keskharidus.

Kõikidel erialadel, kuhu minnakse õppima keskhariduse baasil, ehk siis peale gümnaasiumi, saadakse kooli lõpetamisel ainult kutseharidus. Keskharidust ei saa, sest see on õpilasel juba olemas.

Osades kutsekoolides võetakse õppima ka noori, kellel ei ole põhiharidust ehk nemad ei ole 9. klassi lõpetanud – nemad saavad ainult kutse (2. või 3. taseme)

Kas jäi veel midagi arusaamatuks?.

Ega ikka ei saa küll. Põhikooli baasil on võimalik saada vaid kutse. Neid eriala sid on mega vähe, kus ka keskharidus saadakse.

#4189734:

#4189280:

Mina olen nüüd see, kes esimene julges vastuvoolu ujuda ja öelda, et noor peaks õppima võimetekohases koolis.

Aga miks on nii paljudel lastel vaimse tervisega probleemid? Töötan igapäevaselt noortega ja näen kõike seda tralli väga lähedalt. Võin täiesti kindlalt väita, et väga suures osas probleemidest on vanemad survestamisega ise põhjustanud. Nägin väga lähedalt, kuidas 7.-8. klassi poiss oli sügavas depressioonis ja suitsiidne, sest kolmega koju ei julgenud minna. Miks te teete oma lastele nii? Hästi mõnus ja lihtne on süüdistada haridussüsteemi ja kõrgeid nõudmisi, selmet peeglisse vaadata. Emade egod ei suuda toimetada sellega, et nende laps ei ole tippude tipp. Kuidas haridussüsteemis see sõel siis käima peaks? Riik peaks kõikidele tagaaeda gümnaasiumikohad looma? Meie ühiskonnas on suur probleem sellega, et kõik tahavad direktorid olla ja väga vajalikest lihttöölistest on suur puudus. Postsovietlik teema. Emmed-issid suruvad oma lapsi tegema kõike seda, mis neile omalajal kättesaamatu oli.

“Mina oma last mujale kutsekasse ei saada!” .. Kas keegi lastelt ka midagi küsib? Jällegi näen oma töös palju noori, kes esimesel võimalusel kodust hüsteeriliste emade juurest jalga laseks. Õhtu lõpuks võiks olla noor oma valikutes vaba ja võtta oma elutee kujundamise eest ka mingisugust vastutust. Eestis on võimalused loodud justtäpselt nii, et ka hiljem on võimalik teha oma haridustees korrektuure ja lõpetada kraadi või mitmega.

Hea teemaalgataja! Ma siiralt loodan, et sa oma muret lapsele ei peegelda ega kanna. See veel puuduks, et sina talle ka nö sisse käiks. Las ta õpib, käib konsultatsioonides, kogub end ja läheb teeb selle eksami puhanu, söönuna ja pingevabalt. Usu mind, see kajastub ka tulemuses.

Ütleks et see on peegeldus kogu Eesti ühiskonnast. Ning viimase paarikümne aasta jooksul ei ole ses suhtes midagi paremaks läinud, pigem on trend vastupidine. Et vaid juht olla on austust vääriv ja kõik ülejäänud on sama hästi kui mitte keegi. Siia lisada veel kõrghariduse nõue paljudel töökohtadel, kus seda tegelikult vaja ei oleks. Ning kõige tipuks, peres ongi vaid see üks laps; mistõttu tulebki iga hinna eest seda ühte ja ainukest pushida, sest teist võimalust enam ei tule.

Ahh? Mis üks laps, mis pushimine?

Ilmselgelt alla magistri sa ei saavuta midagi.

See on normaalne, et lapsed jõuavad kaugemale kui nende vanemad.

#4191455:

#4189745:

#4189731:

Gümnaasiumihariduse mõte on tõesti edasi ülikooli minna, Gümnaasium ei anna ametit. Kui ei ole võimeid või soovi ülikooli minna, on kutseharidus tunduvalt parem valik.

Paljud siiski lähevad kutsekast gümnaasiumi. Hetkel ei mahu gümnaasiumisse neljalised lõpetajad. Nad ei ole nõrgad aga riik sulges gümnaasiume jõuliselt. Ja ka kutsekatesse kõik ei mahu, sest vastu võetakse vähem õppureid, kui ripakil olijaid on.

No aga miks ta on siis sul neljaline ja ei suutnud lõpueksameid hästi teha? Tulebki ainult iseendale otsa vaadata, mitte riiki süüdistada.

Olen õpetaja põhikoolis ja minu tagasihoidlik arvamus on, et keskmiselt neljaline õpilane võiks küll soovi korral gümnaasiumis õppida ja ei pea kedagi süüdistama, et ained on omandatud hindele hea. Neljalised ja isegi need, kel sekka mõned ausalt saadud kolmed, teevad siiski põhikooli eksamid vähemalt kolmele ära. Kui nad just suurest närvipingest teovõimetuks ei muutu. Aga selle vastu aitab harjutamine, rahustav ja toetav suhtumine kõigi poolt ning mitmesugused antud õpilasele sobivad strateegiad. Enamusel annab häid tulemusi, kui esmalt teha lihtsad ülesanded ja kuhugi toppama jäädes minna esialgu teiste ülesannete juurde, mille lahendamine on hetkel kergem. Ja lisaks: palun tuletage kindlasti kõigile meelde, et kõige esimese asjana tuleb läbi lugeda tööjuhendid ja vastata ikka seda, mida küsiti, mitte midagi muud. Neljalised ei peaks põhikooli eksamite pärast muretsema, isegi ausalt kolme väljateenijad mitte. Gümnaasiumikohta on märksa raskem saada kui põhikooli eksamilt läbi saada.

#4191911:

#4191455:

#4189745:

#4189731:

Gümnaasiumihariduse mõte on tõesti edasi ülikooli minna, Gümnaasium ei anna ametit. Kui ei ole võimeid või soovi ülikooli minna, on kutseharidus tunduvalt parem valik.

Paljud siiski lähevad kutsekast gümnaasiumi. Hetkel ei mahu gümnaasiumisse neljalised lõpetajad. Nad ei ole nõrgad aga riik sulges gümnaasiume jõuliselt. Ja ka kutsekatesse kõik ei mahu, sest vastu võetakse vähem õppureid, kui ripakil olijaid on.

No aga miks ta on siis sul neljaline ja ei suutnud lõpueksameid hästi teha? Tulebki ainult iseendale otsa vaadata, mitte riiki süüdistada.

Nagu nii lyhinägelik oledki?

Milles mu lühinägelikkus seisneb?

Kui minu lapsed, kõik kolm, on lõpetanud põhikooli viielistena ja sooritanud lõpueksamid 90+ punktidele ning seda eliitkoolis, siis kas peaks nemad välja jääma, sest su neljaline on sobivam gümnaasiumimaterjal? Ilmselgelt jääbki sinu oma välja.

Lihtsalt gümnaasiumikohti on liiga vähe! Loomulikult peaks neljaline saama oma koha gümnaasiumis!

#4189026:

#4188955:

#4188946:

#4188936:

Järeleksam on kergem ja laps saab üle 50%.

Mdil on siin viimased aastad olnud koroona tõttu asjad leebemad, seega kaasaja infot raske öelda.

Minu lapsel ei ole gümnaasiumi kohta. Lahendus oleks ntx laps istuma jätta ja testid uuesti teha.

Nalja teed vä? Siis läheb laps talle võimetekohasesse kooli. Mida te vanemad korraldate ja oma lapsi piinate? Kui ta ei suuda õppida nii, et sisse saaks, siis käiks ülejäänud 3 aastat tal ka üle jõu.

Ei ole päris nii. Varasematel aastatel on vähem lapsi korraga põhikooli lõpetamas olnud, aga kohti gümnaasiumisse sama palju, kui sel aastal. Praegu jäävad gümnaasiumist välja lapsed, kellega samal tasemel olnud õppurid eelmistel aastatel gümnaasiumites kohad on leidnud. Enamik neist ka 3 aasta jooksul gümnaasiumi lõpetab. Tõenäoliselt pole nad just klassi priimused ja mõnes aines võivad vajada õppimisel lisatuge, aga gümnaasiumi neist enamus lõpetab. Sel aastal ei anta nendele lastele võimalustki ennast tõestada.

See on lihtsalt täiesti uskumatu, kuidas vanemad oma lapsi survestavad ja arvavad, et gümnaasiumile on samasugune õigus nagu põhikoolile. Gümnaasiumisse mingu ikka need, kes reaalselt ka ülikooli edasi lähevad, mitte kolm aastat jalgu lohistades depreka käes väänlevad. Kutsekas saavad selle ajaga ameti ja tööturule. Need, kes gümnaasiumis vaevlevad, ei saa ei ülikooli ega lõpuks ka normaalsele tööle. Siis jällegi süüdistatakse koole ja õppekavu, et keeravad laste vaimse tervise pekki.

Istuma jätta? Võtke kokku end, vanemad, ja lõpetage see survestamine. Las noored õpivad endale võimetekohastes koolides ja tunnevad elust ka mingit rõõmu.

Ei ole üldse nõus sellise jutuga, igaüks ise otsustab. Ja gümnaasium on elementaarne ja peab olema kõikide õigus, kes tahavad seal õppida.

Miks peaksid kõik, kes soovivad, koha saama? Miks?

Riigil on kohustus tagada põhiharidus, mis on õpilasele kohustuslik. Punkt. Gümnaasiumiharidus EI OLE põhiõigus, ilma naljata. Selleks tuleb vaeva näha ja pingutada. Mõnel tuleb lihtsamalt, mõnel raskemalt. Looduslik valik.

#4192129:

Miks peaksid kõik, kes soovivad, koha saama? Miks?

Riigil on kohustus tagada põhiharidus, mis on õpilasele kohustuslik. Punkt. Gümnaasiumiharidus EI OLE põhiõigus, ilma naljata. Selleks tuleb vaeva näha ja pingutada. Mõnel tuleb lihtsamalt, mõnel raskemalt. Looduslik valik.

Väga ebamõistlik on piirata võimekatele lastele juurdepääsu gümnaasiumiharidusele. Nelja-viielised ja ka need, kellel tunnistusel mõni kolm, võiksid vabalt soovi korral gümnaasiumis õppida, silmaringi avardada ja oma tõelise kutsumuse leida. Nad on kõik vaeva näinud ja pingutanud ja riigi ülesanne on võimaldada neile koht neile sobivas õppeasutuses, soovitavalt kodule võimalikult lähedal.  On loogiline, et kui aasta-aastalt suureneb põhikoolilõpetajae arv, siis tuleb vastavalt ka gümnaasiumikohti juurde luua. “Looduslik valik” ei tohi tähendada, et gümnaasiumiharidus jääb vaid oivikute privileegiks. Nii ei tagata riigile vajalike spetsialistide (nt meditsiini -või tehnikaaldkonnas) juurdekasvu. Põhikooli baasil kutsekooli erialade valik on üsna piiratud, samas kui gümnaasiumi baasil on võimalused palju paremad. Väga hea hariduse saab nt rakenduslikes kõrgkoolides, kuhu ei pääse põhihariduse baasil. Muidugi saab ka kutsekooli diplomiga nendesse kandideerida, kuid fakt on see, et ilma gümnaasiumihariduseta kutsekoolilõpetajate konkurentsivõime on oluliselt madalam ja edasiõppimise tõenäosus väiksem.

Kui mina keskkooli läksin, olid paljudel klassikaaslastel tunnistusel (tugevad) kolmed. Keskkoolist välja langesid mõned üksikud. Lõpetanud läksid edasi kes-kuhu. Osadel neist on praeguseks doktorikraad. Kui siis oleks kehtinud praegune “looduslik valik”, siis oleks riik praegu nii mõnegi tippspetsialisti võrra vaesem. Ehk et Eesti suurune riik peab ära kasutama iga lapse potentsiaali ja mitte suruma lapsi vastu tahtmist kutsekooli tingimustes, kus ta pole valmis eriala valikut tegema, pole motiveeritud kokaks või keevitajaks õppima ning gümnaasiumihariduse toel saaks oma riigi hüvanguks oluliselt rohkem panustada.

Gümnaasiumikohti (vähemalt Tartumaal) peab kindlasti juurde looma. Ei ole mõistlik murdeealisi lapsi üle Eesti kodust eemale laiali pilduda. Kodune tugi on väga oluline vaimse tervise ja õpitoe seisukohalt ja suurendab tõenäosust, et laps gümnaasiumis ka lõpetamiseni jõuab. Pealegi ei ole paljudel peredel rahalisi võimalusi, et kodust eemal õppivale noorele maksta kinni eluase ja muud olmekulud.

#4192142:

Sellepärast, et 15-aastane laps väga tihti – ei oska tihti veel valida endale sobivat kutset – ei suuda kodust kaugemal kutsekoolis üksi elamisega hakkama saada

Vabandust, aga siis peaks küll perekond endale otsa vaatama.

Mul läks laps gümnaasiumisse teisele poole maakera, täiesti üksi, sai hakkama.

#4192735:

#4192142:

Sellepärast, et 15-aastane laps väga tihti – ei oska tihti veel valida endale sobivat kutset – ei suuda kodust kaugemal kutsekoolis üksi elamisega hakkama saada

Vabandust, aga siis peaks küll perekond endale otsa vaatama.

Mul läks laps gümnaasiumisse teisele poole maakera, täiesti üksi, sai hakkama.

Mul on kolm last aga vat see üks ei saa ise hakkama ja teised kaks läksidki suurlinna gümnaasiumi ja on ilma jamadeta ka head õpitulemused saanud.  Ma küll seda ühte teisiti kasvatanud ei ole.

Te siin räägite gümnaasiumikohtade puudusest, aga reaalne puudus on gümnaasiumihariduse omandamiseks võimelistest noortest. Ei jää ükski neljaviieline gümnaasiumist välja. Ja võetakse vastu gümnaasiumisse ka kolmepuruga. Tartu linnas võibolla mitte, aga maal küll.

Juba praegu on gümnaasiumis liiga palju neid, kes lihtsalt läbi lohisevad või õpetajate poolt läbi veetakse. Nende enda pingutus on minimaalne.

Koroonaajal ei viitsitud õppida, riik käskis õpetajatel Ad panna ja eksameid ei tehtud. Tagajärg on nüüd käes. Põlvkond noori, kes nõuavad et ilma oma panuseta antaks tunnistused kätte. Pilt on üsna masendav.

#4193287:

Kas sa nôuad koolis ka oma kolmanda lapse erikohtlemist. Äkki tuleks lausa erikoolid teha. Seda kuldset kolmandat tulebki teisiti kasvstada, ta ju eriline, Eestimaa päästja.

Jälle keegi, kes arvab, et tema tubli, tark ja korralik laps on tema kasvatuse vili, mitte puhas loterii.

#4193277:

Te siin räägite gümnaasiumikohtade puudusest, aga reaalne puudus on gümnaasiumihariduse omandamiseks võimelistest noortest. Ei jää ükski neljaviieline gümnaasiumist välja. Ja võetakse vastu gümnaasiumisse ka kolmepuruga. Tartu linnas võibolla mitte, aga maal küll.

Juba praegu on gümnaasiumis liiga palju neid, kes lihtsalt läbi lohisevad või õpetajate poolt läbi veetakse. Nende enda pingutus on minimaalne.

Koroonaajal ei viitsitud õppida, riik käskis õpetajatel Ad panna ja eksameid ei tehtud. Tagajärg on nüüd käes. Põlvkond noori, kes nõuavad et ilma oma panuseta antaks tunnistused kätte. Pilt on üsna masendav.

Kus selline imegümnaasium küll asub? Meie väikelinnas võetakse tõepoolest gümnaasiumi vastu kõik, kelle tunnistus seda võimaldab. Viimase viie aasta jooksul on gümnaasiumist lahkunud kaks noort- üks tõepoolest ei viitsinud ega tahtnud pingutada ja lendas ka üsna ruttu välja ja teine pidi pooleli jätma temast sõltumatutel asjaoludel (tervis). Mitte kedagi ei lohistata ega lükata ja kõik õpivad. Ning mis eriti oluline – kooli sisekliima ja kokkuhoidmine on kadestamisväärne.