See ongi täiesti normaalne, et gümnasist näeb vaeva ja pingutab.
Ma olen siin korduvalt püüdnud selgitada, et gümnaasiumiharidus et ole põhiõigus, kuid kahjuks helikopteremmed ei taha sellest aru saada.
Meil ei ole mitte põlvkond noori, kes arvavad, et peavad eimillegi eest häid tulemusi kirja saama, vaid meil on põlvkond lapsevanemaid, kes oma lapsukese ninaesisest kaugemale ei näe ja oma lapse puudulikku võimekust konkurentsis ellu jääda riigi, koolide ja õpetajate probleemiks peab. Kõik algab lastetoast ja võimekusest, mitte ei ole mingisugune loterii, nagu üks eelkõneleja siin nimetas. Ühes teemas siin perekoolis arutatakse, et kas ja kuidas saaks II kooliastme laps kohustusliku kirjanduse lugemisest viilida.. !?! Algklassides nõutakse, et midagi tegema ei peaks, tööharjumuse kujundamisest on asi väga kaugel ja üks õigus ajab teist taga. Ja seda teevadki lapsevanemad ise.
Kõige kurvem selle olukorra juures on see, et need samad kriitikameeleta lapsevanemad põletavad ise oma lapsed läbi..
Me räägime siin lastest. Sealhulgas täiesti tavalistest keskmistest lastest, kes on keskmiste võimetega ja suudavad keskmiselt pingutada, kuid kes on muuhulgas parasjagu läbimas üht kõige keerulisemat arenguetappi oma elus (teismeliseiga on osade laste jaoks väga raske, hormoonid jms., põhimõtteliselt toimuvad neil ajus sellised ümberkorraldused, et piltlikult öeldes neil pool ajust ei tööta). Me ei peaks sundima neid lapsi valima 15-aastaselt nende väheste kutsete vahel, mida põhikooli baasil pakutakse – las nad käivad mõned aastad veel gümnaasiumis, olgugi nõrgemas, saavad küpsemaks ja otsustavad siis, mida edasi õppida. Tean muide mitmeid, kes pole põhikooli kuigi hiilgavate tulemustega lõpetanud, aga gümnaasiumis on mneil hakanud järjest paremini minema, nad on astunud ülikooli, saanud magistrikraadi jne. Ei võta need lapsed ju Sinu laste eliitkoolikohti ära.