Teema: Põhikooli lõpueksamid

51% lävend on nii madal, et seda mitte ületajad tõepoolest ei peaks lõputunnistust saama.

Ma loodan, et nii palju alla 50% jääjaid oli eelkõige seetõttu, et kui sa just sellisesse kooli edasi ei plaaninud minna, mis vaatab seda 50% lävendit, siis said kaks viimast aastat lõpetada põhikooli ka 1% eksamitulemusega.

Aga need numbrid ehmatasid ennast ka kui Reporteritunnis neid kuulsin. See ju eriti nõme, kui keegi suure vaevaga saanud koha tugevas koolis ja nüüd eksamiga põrub.

Aga kas keegi oskab kommenteerida, et miks siin tulemusi üldvalimi peal ei analüüsita, vaid on mingi osa võetud? Tundub kuidagi ebaloogiline see analüüs – näiteks kui maakondade lõikes vaadata, et kes valimis.

No ma pakun, et ega eksamitööde koostajad ka lollid ei ole, eks tehakse selline töö seekord, et päris kolmandik läbi ei kukuks. Vaatan eis-est, et ega varem küll nii paljud alla 50% ei saanud.

Eksamid koostatakse KESKMISE õpilase raskusastme järgi, mis tähendab et miski pole seal “liiga raske” või “liiga kerge”. Ühesõnaga, kui teil lapsed on siiani olnud 3-4-5-sed, siis ei tule neil eksamitega mittemingisugust probleemi saada üle 50%.

#4180732:

Eelmisel ja üle-eelmsiel aastal oleks matemaatika lõpueksamis nt vastavalt 35 ja 40% läbi kukkunud (kui oleks olnud lävend 51% nagu on sel aastal). Košmaar ju? Ka käesoleval aastal lõpetajad on pika koroona üle elanud põhikooli ajal, nemad siis peavad järsku aasta-kaks vanematest eelkäijatest kordi targemad olema? Või ongi tulemas pea poolte puhul kurb saatus, et ei pääse ikkagi lõpuks edasi õppima, sest esimesel korral põhikooli lõpueksam ebaõnnestub? Ja eesti keele eksami statistikat teab keegi? Sellega loodetavasti natuke kergem seis.

Korduseksam pidavat lihtsam olema

#4180777:

#4180732:

Eelmisel ja üle-eelmsiel aastal oleks matemaatika lõpueksamis nt vastavalt 35 ja 40% läbi kukkunud (kui oleks olnud lävend 51% nagu on sel aastal). Košmaar ju? Ka käesoleval aastal lõpetajad on pika koroona üle elanud põhikooli ajal, nemad siis peavad järsku aasta-kaks vanematest eelkäijatest kordi targemad olema? Või ongi tulemas pea poolte puhul kurb saatus, et ei pääse ikkagi lõpuks edasi õppima, sest esimesel korral põhikooli lõpueksam ebaõnnestub? Ja eesti keele eksami statistikat teab keegi? Sellega loodetavasti natuke kergem seis.

Korduseksam pidavat lihtsam olema

Korduseksami koostab kool. Lõputunnistusele lähevad seekord mõlemad punktid (põhieksami punktid ja korduseksami punktid).

Ei saa aru, mida neist teismelistest tahetakse? Kõigepealt mitme kooli sisseastumiskatsed, siis lõpueksamid ikka võimalikult karmilt… Räägime, aina räägime, et tegeleme noorte vaimse tervisega, aga tegelikkus? https://epl.delfi.ee/artikkel/95751725/enesetapp-on-eesti-noorte-number-uks-surmapohjus

#4180817:

Ei saa aru, mida neist teismelistest tahetakse? Kõigepealt mitme kooli sisseastumiskatsed, siis lõpueksamid ikka võimalikult karmilt… Räägime, aina räägime, et tegeleme noorte vaimse tervisega, aga tegelikkus? https://epl.delfi.ee/artikkel/95751725/enesetapp-on-eesti-noorte-number-uks-surmapohjus

Vaimse tervise õe aja saab 6 kuu pärast. Noorukite psühhiastrilexselles aastas vaid tasulised ajad.

#4180990:

#4180763:

#4180739:

51% lävend on nii madal, et seda mitte ületajad tõepoolest ei peaks lõputunnistust saama.

Huvitav, kust selline õelus südamesse tuleb? Kas eliidinduse kõrvalmõju? Kus on armastus laste vastu ja heatahtlikkus?

Armastus tähendab alahindamist ja rumaluse ülistamist?

Populatsiooni tasemel ei ole IQ ühtlaselt jaotunud. Lisaks ei ole ühtlaselt jaotunud jõukus, kodune tugi, vaimne küpsemine ja  muidugi ka vaimne tervis. Need kõik mõjutavad lapse edasijõudmist koolis. Seega kui sa teed mistahes testi, siis selle tulemused ongi mingi jaotusega. Seda jaotust tulemustes saab tuunida eelkõige testi enda parameetritega. Nii et jutt sellest, et kui 40% populatsioonis saavad testis alla 50%lise lävendi skoori, siis on nad selles ise süüdi, on minu arust rumalus. Ma laadisin ka alla need mata lõpueksami ülesanded 2017-18-19-21-22 – ja minu arust olid viimase 2 aasta omad märksa keerulisemad. See on ka loogiline, sest need olid tuunitud teisi eesmärke silmas pidades kui varasemad testid (kus kukkus läbi ca 15% lastest).

Populatsiooni tasandil on meil mingid sihid ees: 100% saab koolitust vähemalt 9 aastat, ca80-90% 12 aastat vähemalt. Tegelikult võiks 100% saada 12 a koolitust arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja puhtalt ka seda, et ega 16aastast tööturul midagi eriti roosilist ei oota. Nendel testidel võiks/peaks olema max sorteerimise funktsioon – kuigi ma pole isegi selles kindel, sest keskkoolid sorteerivad juba ise lapsi oma kuid kestva kadalipuga. Võib-olla peaks test välja selgitama need tegelased, keda on tõesti mõistlik 1 lisa-aasta põhikoolis hoida. Ma ei tea, pole spetsialist.

Armastus tähendab seda, et iga laps, olgu tema matemaatika testi tulemus 1% või 100%, on iseenesest suur väärtus. Ta väärib tuge, et saavutada oma potentsiaal akadeemiliselt ja kutse alaselt, millised iganes tema loomuomased võimed ka poleks. See tugi lihtsalt ei ole ühetaoline.

#4181048:

Tegelikult võiks 100% saada 12 a koolitust arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja puhtalt ka seda, et ega 16aastast tööturul midagi eriti roosilist ei oota

Kättesaadav on kõigile 12 aastat, aga kui ikka ei taha õppida, siis vägisi ei saa. Mingit mõtet pole akadeemilisest haridusest mittehuvitatud noori sundida gümnaasiumisse, nemad peaksid peale põhikooli kutsehariduse omandama. Võimalik on õppida kas ainult kutset või omandada kutsekeskharidus. Kui noor pole keskmise ega raske vaimse puudega, siis loomulikult peaks ta peale põhikooli edasi õppima. See on praegu võimalik, soodustatud ja toetatud.

Matemaatika põhikooli lõpueksam ei ole midagi hullu, s.t. vähemalt 50% peale võiks selle küll ka keskmisest nõrgem õpilane ära teha. See punktide andmise loogika ja ülesehitus on seal juba selline, et piisab kui teed mõne tehte õigesti (või kirjutad kasvõi valemi välja), siis juba nende eest saab punkte. Samuti on seal võimalik ühe ülesande osas valida, millist teed.

Mu laps (ei ole olümpiaadilaps või eriline matemaatik) tegi selle eelmisel aastal 100% peale.

#4181129:

#4181102:

Kättesaadav on kõigile 12 aastat, aga kui ikka ei taha õppida, siis vägisi ei saa. Mingit mõtet pole akadeemilisest haridusest mittehuvitatud noori sundida gümnaasiumisse, nemad peaksid peale põhikooli kutsehariduse omandama.

Näiteks Holland. Laps läheb kooli 4-aastaselt. Esimesed 2 klassi on mänguline õpe. Kolmandas lisanduvad mängule ained. Vanuses 11-12 sooritatakse akadeemiline test. Sõltuvalt tulemustest jätkab õpilane praktilisel suunal (siht meie mõistes kutseõppesse) või akadeemilisel suunal (siht ülikooli). Erandjuhtudel saab suunda tulevikus korrigeerida.

Päris õudne mõelda, et mõnel maal peab juba 11-12aastase lapse saatus olema otsustatud, kas ülikooli või kutseõppesse. Eesti kord mulle meeldib rohkem, kuna kuni 16-eluaastani saavad meie lapsed enam-vähem ühtse hariduse ja on ka küpsemad kaaluma, mida tulevikus teha tahaksid.

Samuti meeldib mulle see, et Eestis ei sunnita pisikesi 4-aastaseid igapäevaselt lasteaias (või väljamaa nimega koolis) käima. Või vähemalt pole see kohustuslik.

Hollandi rangele koolisüsteemile tean mina omalt poolt lisada, et õppetöölt puudumine perereiside ettekäändel on keelatud. Kui seda siiski tehase, trahvitakse lapsevanemat 100€ päev.

#4181151:

Matemaatika põhikooli lõpueksam ei ole midagi hullu, s.t. vähemalt 50% peale võiks selle küll ka keskmisest nõrgem õpilane ära teha. See punktide andmise loogika ja ülesehitus on seal juba selline, et piisab kui teed mõne tehte õigesti (või kirjutad kasvõi valemi välja), siis juba nende eest saab punkte. Samuti on seal võimalik ühe ülesande osas valida, millist teed.

Mu laps (ei ole olümpiaadilaps või eriline matemaatik) tegi selle eelmisel aastal 100% peale.

64,6% tegi vähemalt 50%le ja 3,5% lastest 100%le valimi põhjal

#4181173:

#4181161:

#4180825:

#4180817:

Ei saa aru, mida neist teismelistest tahetakse? Kõigepealt mitme kooli sisseastumiskatsed, siis lõpueksamid ikka võimalikult karmilt… Räägime, aina räägime, et tegeleme noorte vaimse tervisega, aga tegelikkus? https://epl.delfi.ee/artikkel/95751725/enesetapp-on-eesti-noorte-number-uks-surmapohjus

Vaimse tervise õe aja saab 6 kuu pärast. Noorukite psühhiastrilexselles aastas vaid tasulised ajad.

Kusjuures paljud lapsed käivad aastaid ja aastaid vaimse tervise õdede ja arstide ja psühholoogide vastuvõtul ja järgivad täpselt nende ettekirjutusi, aga see ei muuda midagi. Meie suurim vale on, et pöördu vaimse tervise spetsialisti poole ja saadki abi! Enamikul juhtudest ei saa. Sellise vale lakkamatu levitamine on ohtlik, kuna jätab mulje, et põhiprobleem on noorte mittepöördumises. Tegelik põhiprobleem on pöördujatel abi mittesaamises.

Ma olen sinuga täiesti nõus. Kuigi minu arust on ka mittepöördumine väga suur probleem.

No mina pöördusin oma lapsega. Kahetsen. Psühhiaater kirjutas 13-aastasele temaga ühekordse 20-minutise vestluse järel välja vaid kanged antidepressandid ja soovis uuesti näha 3 kuu pärast. See, mis need AD-d põhjustasid, oli aga koshmaar. Lapsel tekkisid nende võtmise ajal konkreetselt hallutsinatsioonid ja suitsiidsus. Kui võtsin ühendust arstiga ja sellest teatasin, siis arst ainult pahandas, et omad kõrvalmõjud on ju igal ravimil ja harjugu me ära. Laps sõi neid antidepressante aastaid, kuni lõpuks oli ta seisund muutunud juba nii halvaks, et me ei jaksanud enam teda lakkamatult elus hoida. Ta ei saanud enam kooliski käia, jäeti koduõppele. Lõpuks sai ka arst aru, et need AD-d tõepoolest ei sobi, ja vahetas ringi teise vastu, mis vähemalt ei muuda lapse seisundit halvemaks. Niipalju me sellest paljukiidetud “abile pöördumisest” saime.

Praegu on psühhiaatrilise teenuse osutamisse suunatud meeletud rahahulgad, koolitatakse välja hordide kaupa vaimse tervise spetsialiste, sellest on saanud võimas äri. Tervet elanikkonda survestatakse minema vaimse tervise spetsialistide vastuvõtule ikka väga madala künnisega, mittepöördujaid halvustatakse ja mõnitatakse. Tundub, et see on mingi riiklik tellimus, hoida uut ärivaldkonda võimalikult suurelt töös.

Millest aga väga ei räägita, need on tulemused. Ei räägita sellest, et enamus suitsiidi tegijatest juba olid saanud ravimeid ja teraapiat, seega igati viksilt pöördunud “abile”, aga ei saanud seda.

Seega – selmet pimesi kõiki vaimse tervise ärimeeste juurde survestada, tasuks hoopis võtta süsteem ise uuesti ette ja vaadata värske pilguga üle, et miks see ei toimi ja miks pöördujate enamik abi ei saa. Praegu näib, et abi saamine ehk tulemus polegi üldse oluline.