Kättesaadav on kõigile 12 aastat, aga kui ikka ei taha õppida, siis vägisi ei saa. Mingit mõtet pole akadeemilisest haridusest mittehuvitatud noori sundida gümnaasiumisse, nemad peaksid peale põhikooli kutsehariduse omandama.
Näiteks Holland. Laps läheb kooli 4-aastaselt. Esimesed 2 klassi on mänguline õpe. Kolmandas lisanduvad mängule ained. Vanuses 11-12 sooritatakse akadeemiline test. Sõltuvalt tulemustest jätkab õpilane praktilisel suunal (siht meie mõistes kutseõppesse) või akadeemilisel suunal (siht ülikooli). Erandjuhtudel saab suunda tulevikus korrigeerida.
Päris õudne mõelda, et mõnel maal peab juba 11-12aastase lapse saatus olema otsustatud, kas ülikooli või kutseõppesse. Eesti kord mulle meeldib rohkem, kuna kuni 16-eluaastani saavad meie lapsed enam-vähem ühtse hariduse ja on ka küpsemad kaaluma, mida tulevikus teha tahaksid.
Samuti meeldib mulle see, et Eestis ei sunnita pisikesi 4-aastaseid igapäevaselt lasteaias (või väljamaa nimega koolis) käima. Või vähemalt pole see kohustuslik.
Ühtse hariduse osas Eestis elad sa küll omas mullis. 9. klassi lõpetamise hetkeks on ikka mäekõrgune vahe hariduses sees, sõltuvalt mis koolist laps tuleb
Kättesaadav on kõigile 12 aastat, aga kui ikka ei taha õppida, siis vägisi ei saa. Mingit mõtet pole akadeemilisest haridusest mittehuvitatud noori sundida gümnaasiumisse, nemad peaksid peale põhikooli kutsehariduse omandama.
Näiteks Holland. Laps läheb kooli 4-aastaselt. Esimesed 2 klassi on mänguline õpe. Kolmandas lisanduvad mängule ained. Vanuses 11-12 sooritatakse akadeemiline test. Sõltuvalt tulemustest jätkab õpilane praktilisel suunal (siht meie mõistes kutseõppesse) või akadeemilisel suunal (siht ülikooli). Erandjuhtudel saab suunda tulevikus korrigeerida.
Päris õudne mõelda, et mõnel maal peab juba 11-12aastase lapse saatus olema otsustatud, kas ülikooli või kutseõppesse. Eesti kord mulle meeldib rohkem, kuna kuni 16-eluaastani saavad meie lapsed enam-vähem ühtse hariduse ja on ka küpsemad kaaluma, mida tulevikus teha tahaksid.
Samuti meeldib mulle see, et Eestis ei sunnita pisikesi 4-aastaseid igapäevaselt lasteaias (või väljamaa nimega koolis) käima. Või vähemalt pole see kohustuslik.
Ühtse hariduse osas Eestis elad sa küll omas mullis. 9. klassi lõpetamise hetkeks on ikka mäekõrgune vahe hariduses sees, sõltuvalt mis koolist laps tuleb
Jajah, tean küll seda juttu et koolid on erineva headusega, omalgi laps kesklinna katsetega kooli lõpetamas. Kuid siiski ma väidan, et õppekava on üle Eesti enam-vähem ühtne. Jah, nad seal süvaõppekoolis õpetavad mu lapsele küll 1. klassist alates pea iga päev mitut võõrkeelt korraga, kuid 9. klassi lõpuks peab tal siiski olema matemaatika, eesti keel jt põhiained omandatud ühtse üle-eestilise kava järgi. Arvan, et 9 aastaga omandatud baasteadmised maailmast, matemaatikast ja keelest on elementaarsed.
Koolide tase võib olla väga ebaühtlane. Meil nt pole inglise keele õpetajat, õigemini jäi ta sinisele lehele sügisel ja…siis andis keegi, siis andis järgmine ja siis järgmine…
No gümnaasiumisse sisseastumistestid näitasid ka, et õpetajat väga olnud pole. Õnneks sai laps soovitud koolidesse sisse, aga eks lappimist tuleb veel palju.
