Teema: Põhikooli matemaatika eksam

Matemaatikas tarkadele kerge, rumalamatele raske. Nagu igal aastal. See ei muutu.
Näiteks reaalikad oigavad igal aastal, kui lihtne on põhikooli lõpueksam võrreldes nende töödega, mida nad kontrolltöödeks või ka gümnaasiumikatseteks tegema pidanud on.

#2848649:

Kui ei ole reaalikas, siis on automaatselt rumal?

Ütlesin midagi sellist? Ei öelnud. Reaalikad oli näide.
Okei, nõus, et väljendusin hooletult. Parandan teksti ära, lisan sõna “matemaatikas” (tark, rumal).

#2848649:

Mulle on arusaamatu inimeste rumalateks ja tarkadeks liigitamine, kuidagi must-valge maailm ning näitab inimese ebaküpsust.

Ära ole ometi nii poliitkorrektne (sinu kirjand küll huvitav olla ei saaks). Loomulikult jaguneb maailm tarkadeks ja rumalateks, pikkadeks ja lühikesteks, peenikesteks ja paksudeks, ilusateks ja koledateks. Jah, nõus, kriteeriumid võivad tarkusel, pikkusel ja ilul erinevates olukordades olla erinevad. Hetkeolukorraks on matemaatika – ja selles kontekstis võikski ometi mõelda üks end arukaks pidav inimene.

#2848649:

Kui ei ole reaalikas, siis on automaatselt rumal? Kas reaalikas kirjutab 100 punkti väärilise kirjandi? Võibolla, aga üldjuhul jääb sisust ja sügavusest puudu. Mulle on arusaamatu inimeste rumalateks ja tarkadeks liigitamine, kuidagi must-valge maailm ning näitab inimese ebaküpsust.

Saad ju aru küll, et esimene vastaja mõtles matemaatikas tarku ja rumalaid.
Minu lapse jaoks on reaalained lihtsad ja eksam oli ka lihtne, sai umbes tunni ajaga valmis. Gümnaasiumikatsed olevat raskemad olnud, seal ta sai u 90%.

Töö oli väga lihtne. Ülesannete sõnastused olid lihtsad, tekstülesandeid ei olnud. Kerge oli taibata, millise tüüpülesande alla ülesanne kvalifitseerub.

Minu lapse sõnul ei olnud kõige raskem. Tulemused on ka juba käes ja sai maksimum punktid

Palun loe uuesti läbi teemaalgataja küsimus ja oma vastus. Mõtle, kas sa tegelikult vastasid küsimusele või pigem elasid ennast välja.
Teadmised võivad olla, aga see ei tähenda, et ollakse tark.
Parandan oma vea, kerged olid olnud 2016 ja 2017 eksamid, 2015 oli olnud raske.

Kool Harjumaal. Tulemusi ei ole veel. Samuti ootame.

#2849056:

Milleks selline kaitsepositsioon? Ma olin nördinud, et arukas inimene kasutab väljendit “rumal”, kui tegelikult võiks mõista, et on erineva tasemega lapsi ka matemaatikas, mitte ainult targad ja rumalad. Võiks vähem üldistada oli minu vastuse mõte.

.. ja üldistasid ise, arvates, et reaalkooli lapsed ei suuda emakeele eksamit maksimumile teha, sest “sügavust jääb puudu”.
nii et milleks sinult sellised rumalad väited ja üldistused? Mina pole kaitsepositsioonil. Olin ainult nördinud, et arukas inimene (või ei ole sa seda?) ei saa aru, et antud teemas mõeldi tarkust konkreetses aines ning lisaks arvab, et reaalainete hästioskamine välistab emakeele hea oskuse.

#2849321:

Palun loe uuesti läbi teemaalgataja küsimus ja oma vastus. Mõtle, kas sa tegelikult vastasid küsimusele või pigem elasid ennast välja.

Loomulikult vastasin küsimusele. Mida mul välja elada on? Või mis see õige vastus siis on? Et “väga-väga raske”?

#2849321:

Teadmised võivad olla, aga see ei tähenda, et ollakse tark.

Milleks see tühi targutus. Teadmised mitte ei või olla, vaid peavad olema, et tark olla. Teadmisteta tarkusest võime rääkida ainult äärmiselt elukogenud inimese, mitte aga lapse puhul. Lapse puhul on siiski üsna üheselt võimalik panna võrdusmärk teadmiste (tunnetatud teadmiste – ehk neid osatakse ka kasutada) ja tarkuse vahele.

#2849528:

Ära pane tähele. Kuidagi peavad ju need ka oma enesehinnangut üleval hoidma, kes reaalkooli ega muusse eliitkooli ei pääse, aga oma arvates siiski teistest paremad on. Las seletab. Igaüks näeb, et reaalkooli tulemused on väga head nii keeltes kui reaalainetes ja see, et perekoolis keegi midagi “sügavusest” jahub on isasveise ekskrement. Mul sugulane lõpetab hetkel reaalkooli, ise olen reaalaineõpetaja tema ema on eliitkooli emakeeleõpetaja. Lõpetajal on jah rohkem huvi reaalala vastu, kuid kirjandi kirjutamine pole talle ei keeleliselt ega ka sisulise poole pealt kõigi nende aastate järel kindlasti mingi probleem. Punktid vist veel ei ole teada, aga arvata on, et esimene number tuleb punktidelt vähemalt 8 ja tõenäoliaelt rohkemgi vaatamata sellele, et TTÜ võu TÜ teda huvitavatel aladel poleks nii palju vajagi.

Snoooo-ooooob.
Aga mina olen psühholoog ja julgen oma pikale kogemusele toetudes väita, et nii eliitkoolide õpilased kui ka vilistlased lõpetavad erinevate ärevushäirete ja depressiooni ilmingutega minu juures kordades sagemini kui nn. tavakoolide õpilased. Just sellel põhjusel olen ka oma lapsed pannud kodulähedastesse koolidesse – ühel läheb keskpäraselt, teine juba aastaid puhas viieline. Ja ei ole ülemäärast stressi.
Inimesed, kes kasutavad sõnu isaveise ekskrement, on omaette tõug, kes forsseerib enda erilisust ja iseteadlikkust kompenseerimaks päris pinna lähedal lainetavat ebakindlust ja alaväärsust. Olla natuke vähem erakordne teiste erakordsete seas jätab jälje. Nad on kindlad, et see ei paista välja. Aga paistab.

#2850582:

Tuleks eksamimuljete juurde tagasi.

Tean, et eesti keele eksamil, kus max on 1oo punkti, ümardatakse ülespoole, st 74,5 punkti loetakse 75 punktiks ja laps saab “4”.

Matemaatika eksamil 75% max punktidest oli 37,5, aga hinne “4” algas alles 38st punktist. Tundub nii ebaõiglane.

kas sa oled päris kindel, et ainult eesti k eksamil ümardatakse ülespoole? mu laps lõpetas küll mõni aasta tagasi, aga mäletan, et see ülespoole ümardamine oli üldine reegel, mis kehtis kõigi eksamite kohta.

#2850863:

#2850755:

#2850582:

Tuleks eksamimuljete juurde tagasi.

Tean, et eesti keele eksamil, kus max on 1oo punkti, ümardatakse ülespoole, st 74,5 punkti loetakse 75 punktiks ja laps saab “4”.

Matemaatika eksamil 75% max punktidest oli 37,5, aga hinne “4” algas alles 38st punktist. Tundub nii ebaõiglane.

kas sa oled päris kindel, et ainult eesti k eksamil ümardatakse ülespoole? mu laps lõpetas küll mõni aasta tagasi, aga mäletan, et see ülespoole ümardamine oli üldine reegel, mis kehtis kõigi eksamite kohta.

Ta mõtles seda, et hindamisjuhend teebki poole punktiga tünga ja kui arvutada, siis 75% on 37,5, aga hindamisjuhend ütleb, et 38, mis tähendab, et poole punktiga ümardamisest saab vähem kasu kui eesti keele eksamil, kus 4 hakkaski ausalt 75%st ja 74,5 laps sai ka nelja, mitte juba suuremast numbrist. Ma esitaks sellisel juhul, kui see väide paika peab, protesti, et eksami hindamisjuhend ei ole vastavuses riikliku õppekava hindamisjuhendiga.

kui nagunii käsib hindamisjuhend ümardada tulemuse pool punkti üles, siis ei ole ju mingit vahet, kas neli algab 37,5 või 38 punkti juurest. või ma olen rumal ja ei näe mingit võimalust, mida teie näete? laps, kes saab 37 punkti, ei saaks ju nelja ka siis, kui piir oleks 37,5 p peal ja laps, kes saabki 37,5 p, tema tulemus ümardatakse 38 punktini ja ta saab nelja olenemata sellest, kas min punktisumma nelja jaoks on 37,5 või 38. või kuidas teie meelest see hindamine/ümardamine lapse suhtes ebaõiglane on? kui on kokku lepitud, et hinne kujuneb täispunktides, siis ei saa ju ka hinnete piiriks panna murde.

Lihtne ja eluline eksam.

Sellised lihtsad eksamid ei näita õpilase head taset (st ei tasu 5-ga kiidelda), kuid halba taset näitavad küll, st et kui sellise eksamiga ka ei saa hakkama, siis pole ikka suurt midagi põhikoolis õppinud.