Teema: Poja pruut ja tema käitumine

#3789692:

kuidas see vaene tüdruk ja minu enda poeg ennast tunnevad, äkki jäävad nendel eluaegsed hingehaavad,

Su pojale jäävad sellest tüdrukust kindlasti eluaegsed hingehaavad. Kui nad kokku peaksid jäämagi. See bitch tuleb välja visata ja riskida ka suhetega oma pojaga. Lapsed ei mängi kodu, vaid kui tunnevad, et on koduloomise aeg, siis loovadki selle. Asi on tõesti nii üle võlli, et ilma suurema riiuta seda enam ei lahenda. Sul on muidugi pojast kahju, aga isegi selle peale ei saa enam vaadata, sest see plika on kõige hullem kahju, mis üldse olla saab. Ja kui ta rasedaks jääb, siis jääb ta teile eluks ajaks kaela. Vaevalt teil nii palju raha on, et nad Ameerikasse elama saata nagu Harry oma Meghaniga.

Ma ei saa aru mis seal keerulist on – võta poeg ette, ütle, et kui tahavad kodu mänguda, siis mingu tööle ja rentigu korter. Tüdruk koligu koju tagasi.
Nii veider, et sellise probleemiga hakkama ei saada.

#3789606:

mina sellises olukorras paneks mehega seljad kokku, toetaks kanna vastu maad ja kehtestaks noortele kindlad reeglid. Näiteks et tüdruk tohib teie pool külas olla ühel nädalavahetusel kuus ja nädalavahetus on R õhtu – P õhtu. See on sinu ja mehe rajatud kodu, teie maja/korter, liiga tihe külaline on teile tülikas, kõik. Rohkem argumenteerida polegi vaja. Kui noortele ei meeldi, siis nad on täisealised, palun väga – rajagu oma kodu ja elagu seal perekonnaelu.
Pojaga kokkulepe, et autoga tagasi peab olema alati kokkulepitud kellaajaks, nt kui ta ise läheb sel P õhtul tüdrukut koju viima, siis auto peab olema kodus tagasi nt kella 23ks. Ta ei kasuta ju enda autot, see on vanemate oma ja vanematel on õigus seada reeglid oma vara kasutamisele. Kui pojale ei meeldi, las läheb tööle, teenib raha ja ostab ise endale auto ja sinna bensiini, ja las siis kärutab sellega pool ööd.
Üleüldse tuleks selle pojaga üks tõsine jutuajamine maha pidada, ammu oleks pidanud juba. Mitte isegi selle tüdruku asjus, vaid täiskasvanu olemise asjus. Ta on täiskasvanu, muidugi on tal õigus perekonda looma hakata – aga seda mitte oma vanemate majas lastetoas. Kui tema tahab naisega kokku elada, siis see ei käi vanemate rahakoti peal, lastetoas ja vanemate autot kuritarvitades.

Soovitaks sama ja TA-l tuleks eelkõige rääkida oma pojaga. Kui viimane sai täisealiseks ja tahab elada suure inimese elu, siis tuleks hakata iseseisvaks, lõpetada kool, minna tööle ja teenida raha, mitte elada koos pruudiga lastetoas, vanemate rahakoti peal. Imelik, et täiskasvanud poeg peab normaalseks, et toob pruudi nädalateks vanemate koju elama, ostab isa ja ema raha eest kingitusi, süüa ja bensiini.

#3789692:

Mees küll nii ei arva, et me tüdrukule kuidagi haiget teeme, ta on algusest peale arvanud, et tüdruk on lihtsalt nahhaalne ja ülbe, aga minu jutu peale ka tavaliselt rahuneb ja ütleb, et las ta siis tuleb, aga ainult kaks päeva.

Kuna see teemaqalgatus tundus TÕESTI täiesti üle võlli olevat, siis ma keerasin selle kiige siin teistpidi kiikuma ja omakorda lasin veel kolm tiiru samuti üle võlli peale lennata:

Sai selline tulemus – nii, et kõigil hakkab kiikumisest pikaks ajaks paha:

Teemaalgataja on täielik vampnaine, kes oma “leebuse kattevarjus” üritab oma pere täiesti vee alla lasta.

1. Tinistab oma alul täitsa normaalse mehe ära (aga pärast muidugi ise nutab)
2. Üritab meeletu jõuga oma poja elu täiesti perse keerata. (tolereerides tema suhet psühhopaadist nahaaliga; see nö “tüdruk” ei ole ju inimene.)
3. Ainuke asi, mis loo juures kahtlust tekitab, on see, et PÄRAST seda kõike oma suurepärast saavutatut ta ikka ei ole rahul ja – tuleb lausa perekooli romaane kirjutama.????
Miks, teemaalgataja? Sa oled oma valikud teinud ja ka soovitud tulemuse saavutanud.

Kui mina oleks see mees selles loos, siis
1. Majast lendaks minema see tüdruk. Kasvõi jalgsi ja sekundipealt. Kellaajast hoolimata. See oleks talle nö. hoiatuslask õhku. Prints võib loomulikult soovi korral ta koju saata, aga jalgsi/jalgtratastega/ühistranspordiga jne, mitte minu autoga.
2. Majast astuks minema ka see teemaalgataja. Paariks kuuks, et oma elukese üle järele mõelda.
3. Vanemal pojal on valikuvõimalus, a. kas hakkab edaspidi (JA KOHE) koos oma külalistega täitma “my house, my rules” reegleid VÕI, kui tussu ikka väga kõvasti peas on, siis läheb proovib mõneks ajaks mujal elada.
4. See noorem laps, kes normaalne on, saaks veel rahulike teismeea.

#3789692:

Ütlesin et õhtupoole räägime teie suhtest tõsisemalt, mõtlen veidi mida ja kuidas rääkida, aga neljapäeval siia ta tõenäoliselt ei tule.

Ei usu! No, ei usu! Kui sa kindel oleks, oleks sa kirjutanud neljapäeval siia ta ei tule. Poiss teeb teile haledat nägu ja pruut on jälle mitmeks nädalaks platsis.

#3789850:

Ta ei saaks elada teie pojaga kokku voodielu ilma kihlatud olemata.

Tohoh, kristlus ka alla käinud. Ei peagi abielluma enne, vaid ainult kihlatud olema. Muudkui siis aga kihlud selle ja teisega, ega sellepärast veel abielluma pea. Ja ongi teie arust kõik korras.

Ma ei saa aru, kas teemaaalgataja on üldse tüdrukuga ühe laua taha maha istunud ja kõik need teemad läbi arutnud, või plärtsub niisama?

#3789983:

võibolla ei saadaks. Ta oma raha ju ka pätsati ära ja mõtles hoopis vabandused välja, mitte ei pööranud pilku tüdrukule. Võib-olla muidugi ilmselgete tõendite puhul oleks asi teine, aga võib ka olla, et oleks hoopis vanemate peale vihane, sest kirg on nii suur. Ma küll vargaplikat oma kodus ei kannataks. Ainus asi ongi praegu, et kui kindel see teemaalgataja saab olla, et tüdruk võttis.  Tema jutt oli muidugi veenev, aga vahel on juhtunud, et inimesed ise on midagi ära unustanud või on ikkagi võtnud mõni oma inimene, kuigi see tundub vähetõenäoline.

Kardan ka, et praegu on see poiss nii ära tinistatud, et väljaviskamine ei saa muud kaasa tuua, kui suurt perekondlikku skismat. Küll plika poisi veel kord ära tinistab, et tema ei võtnud, ja poiss usub ja tunneb talle kaasa.
Tüdruk ongi kurja juur praegu, ükskõik mis otsast vaadata. Hästikasvatatud inimesed ei oska seda näha, eriti kui nad on armunud.
Siin ongi ainult kaks võimalust: kas lasta vanamoodi edasi ja kõik ära taluda või teha lühike konkreetne lõpp ja minna pojaga mõneks ajaks riidu. Rõhutan, et mõneks ajaks, sest see suhe nüüd surmani kestma küll ei jää. Ühel päeval tuleb kadunud poeg koju tagasi, kõrvad lontis, tunnistama, et vanematel oli õigus. Selle tüdrukuga ei tule mingit elu.
Valik on TA oma, aga pojale väärtusliku õppetunni andmise nimel ma teeksin selle läbiraiumise siiski ära.

#3790017:

#3790014:

Valik on TA oma, aga pojale väärtusliku õppetunni andmise nimel ma teeksin selle läbiraiumise siiski ära.

Nii on.

KUI JUBA EI OLE HILJA.

Ja kõik teavad, mida see tähendada võib. Et taas üks isatu laps on tulekul.

Paraku jah.

#3789692:

. Aga teadagi, saab sellest kahest päevast kaks nädalat, sest kuulen vahel, kuidas tüdruk pojale ütleb, äkki saab veel olla, sest ta ei saa koju sisse või on mingid muud probleemid.

Mõelge nüüd korraks nende faktide peale. Mis on sellel tüdrukul seal kodus sellist, mille eest ta põgeneb. On nõus olema isegi poisi juures ja kuulama poisi isa sõimu ning taluma väljaviskamist.

#3789692:

Poeg on rääkinud, et kui nad koos pole, siis tüdruksõber on mõne sõbranna juures, kus ta ka siis päevi, kui mitte terve nädala aega veedab.

Tüdruk ju väldib oma kodu. Järelikult tal on seal midagi väga halvasti. Ei usu mina, et keegi niisama oma kodu väldiks. Äkki sa teemaalgataja räägid selle tüdrukuga ja uurid, et ega tal midagi juhtunud ei ole kodus?

Isegi kui on kodus väga õudsed lood, siis see ei vabanda mitte vähimalgi määral tüdruku ülbet ja isekat käitumist. Lastakse sul külas elada, siis tuleb ise ka ikka inimene olla. See on nüüd küll täielikult tema enda käes. Aga kui ei oska olla, siis aidaa – saa hakkama, nagu oskad, kuid mitte minu elu peal.

Sa oled lihtsalt jälle üks empaatiavõimetu helbeke, kes üritab oma hirmus head südant demonstreerida, aga ei kuku hästi välja, tead. Sellised nagu sina on alati valel poolel ja näevad ohvrit valedes inimestes.

Mina olen tuttavate peres sama situatsiooni näinud, kestis aastaid. Tüdruk vedeles arvutis, kui kool sai läbi, siis ei läinudki enam kuhugi, päevad läbi arvutis, süüa ei teinud, pesu ei pesnud, lappi kätte ei võtnud, puhkas nagu hotellis. Poisi ema tuli töölt, hakkas süüa tegema, poiss käis lõpuks kahel kohal tööl, et oleks raha neidisega puhkepäevadel chillida (ema-isa enam ei andnud).  Poiss oli ise pehme, sai juba ise ka aru, et reha otsa astunud, aga ei olnud iseloomu, et tüdrukule ei öelda või teda koju saata. Neil lõppes asi õnneks tüdruku algatusel kui nad hakkasid kodus remonti tegema ja elasid värvipottide otsas, siis preilil polnud enam mugav, läks uut ohvrit otsima, kelle külge end imeda.

Võite ette kujutada, kui õnnelik oli kogu see pere, et sellest puugist lahti sai. Teil on ka vaja midagi ruttu ette võtta, kui preili peaks rasedaks jääma, on ta terveks eluks teil kasida, ülal pidada ja teenindada.

Ja tüdruk reaalselt elab täieliku terrori all. Vahepeal käib mingi mees röökimas.

See “mingi mees” on juhuslikult selle maja omanik, kes on selle oma töö ja vaevaga teeninud. Tüdruk ei ela terrori all, tüdruk terroriseerib ise teisi (sealhulgas “mingit meest”) oma soovimatu kohalolekuga. Tal on võimalus igal sekundil uksest välja astuda ja ennäe!, ei mingit terrorit enam. Järgi talle ei joosta karjuma, karjutakse ainult siis, kui ta kutsumatu külalise ehk kontvõõrana teiste inimeste kodus viibib vastu nende soove. Poja kutsest ei piisa, poeg pole maja omanik, poeg peab ISE endale maja ostma/teenima, kuhu võib siis kutsuda keda tahab.

Mingil mehel, mingil naisel ja mingil tütrel ei ole kusagil mujal olla, see on nende kodu. Tüdrukul on oma kodu, olgu see siis selline nagu on. Poisi vanemate majas olemisele pole tal mingit õigust, isegi kui ta temaga abielus oleks.

Sa pead ennast lõpuks ometi kehtestama õppima. Kehtestamine ei tähenda kärkimist ja konflikti. Googelda, mis on mina-sõnum. Probleem ei ole praegu poja pruudis ja tema käitumises. Probleem on selles, et te mehega ei suuda end kehtestada sellises olulises küsimuses, et kes teil ööbib ja kes mitte. Ometi hiljemalt 2-aastase lapse vanem ju õpib, et lapse soovidele vastutulek enda heaolu arvelt pole jätkusuutlik strateegia ning et laps armastab vanemat edasi ka siis kui vanem ütleb mõnikord EI.

Kui tips salaja varastab, siis kas see pole sulle piisav ohumärk? Minu poeg läks samuti sellise tüdruku õnge. Ta suutis selle tipsi küll minema ajada, aga too oli nii tähtust täis, et tuli tagasi mingite sõpradega. Terve see kamp tuli sisse. Tüdruk ässitas, et andke aga peksa, andke aga peksa. Õnneks ei huvitanud kaake peksmine. Nende huvi oli meie väärtasjad, võeti kõike, mis näppu jäi. Tüdruk ise virutas küll mulle jalaga. Politsei pani kaks selle kamba liiget kinni. Aga tüdrukul diagnoositi mingi veider häire, tema viidi Jämejalga.

Issand, kui matslik su mees on! Ütleb tüdrukule, et teie peres olemine tuleb välja teenida.  ??? Öäk! Ütleb pojale, et tema tüdrukut nagunii keegi teine ei taha. ???

Teie siin imestate, kuidas noor tüdruk pärast läbi sõimamist sinna jäi. Mina imestan, kuidas täiskasvanud naine vahib mokk töllakil pealt, kuidas tema mees teist naisterahvast alandab!

Noored on ju kogenematud ja neile tulebki õpetada käitumist ja elulisi asju, aga jumala eest, rahulikult ja sõbralikult selgitades. Mitte, et kogute vimma enda sisse mitu päeva järjest ja siis prahvatate vihaga välja. Teie olete siin olukorras täiskasvanud, kes peaksid targemad olema ja noori suunata oskama. Väga piinlik perekond ja eriti see matslik mees.