Esileht Pereelu ja suhted Poja vana pruut on ikka meeles

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Poja vana pruut on ikka meeles

Postitas:
Kägu

Perekool on üks hea asi, siin saad rääkida asjadest, mida ei söenda kellelegi rääkida – et pärast tuleb välja. Poeg läks pruudist lahku ja juba ka uus pruut – aga minul on ikka veel vana pruut hinges. Uus on ka väga tore ja armas ning saame hästi läbi, aga vana on mul endiselt kuskil südame sopis. Oli ju poja esimene, kes siis ülikoolist koju  toodi, hakkasime kohe klappima, oleme FB sõbrad, suhtlesin temaga sms-teel.  Lahku mindi sõbralikult nagu ma olen arusaanud.  Mõtlesin, et blokin FB ära, aga natuke lapsik. Ilmselt on ka tema eluga edasi läinud ja uue leidnud.

Ehk – kuidas te saate üle, kui te lapsed kaaslastest lahku lähevad.

+33
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ehk – kuidas te saate üle, kui te lapsed kaaslastest lahku lähevad.

Ega ta ära ei surnud, elab ikka edasi ja kes keelab sinul suhelda. Minul on ühest pruudist kahju, kellega pojal oli väga hea suhe, läksid lahku, nüüd on mõlemal uued ja uutega lapsedki. Aga nii poeg kui see pruut on mulle rääkinud, et nüüd väga kahetsevad seda lahkuminekut ja tegelikult sobisid hästi, nooruse rumalusest läksid suhteliselt tühistel põhjustel lahku. Aga mis nüüd enam, lapsed ja kõik juba teistega olemas. Vahel mõtlen, et natuke kehv, kui selline kahetsus jääb, et küll selle või teisega oleks ilus elu olnud ja see siis tuleb alati meelde, kui oma suhtes on midagi viltu. Tegelikkuses ei oleks pika suhte puhul see igatsusobjektki eriline ingel olnud, aga tagantjärele tundub teisiti. Tean, et suhtlevad mu pojaga mõnikord edasi. Seda küll ei tahaks, et poeg mingi abielurikkumise korraldaks ja lapsed isata jääksid. Aga noh, läheb kuidas läheb, ega mina siin midagi sekkuda ei saa.

+27
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eeee… Loomulikult suhtlen meeldiva inimesega edasi. Mis variante veel on?

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks see on ka omamoodi õppetund. Nüüd katsun uusi kaaslasi mitte väga sügavale hinge võtta. Meil küll tegemist väimeestega, aga ägedad poisid on olnud ja kui juhtume trehvama, siis ikka paar sõna vahetame, et kuidas on läinud jne.

Ühe tütre eks on poja sõber ja temaga ikka puutume kokku. Õnneks kõik on sõbrad edasi.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekool on üks hea asi, siin saad rääkida asjadest, mida ei söenda kellelegi rääkida – et pärast tuleb välja. Poeg läks pruudist lahku ja juba ka uus pruut – aga minul on ikka veel vana pruut hinges. Uus on ka väga tore ja armas ning saame hästi läbi, aga vana on mul endiselt kuskil südame sopis. Oli ju poja esimene, kes siis ülikoolist koju toodi, hakkasime kohe klappima, oleme FB sõbrad, suhtlesin temaga sms-teel. Lahku mindi sõbralikult nagu ma olen arusaanud. Mõtlesin, et blokin FB ära, aga natuke lapsik. Ilmselt on ka tema eluga edasi läinud ja uue leidnud.

Ehk – kuidas te saate üle, kui te lapsed kaaslastest lahku lähevad.

Sa oled mingi 40+, aga kirjutada ei oska. Häbi.

+4
-43
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on täitsa selline tunne, nagu oleks minu tütre ekspoisi ema selle teema teinud. Minu tütre eelmise poisi ema oli ka selline tore ja armastav. Väga hoidis mu tütart ja hoolis temast. Mina olen tütre ekspeika emaga siiani fb sõber. Ja tema vist minu tütrega ka.

Kahju on küll, et see suhe läks lõhki, aga mis teha…

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama teema, aga arusaadav, sest koos olid nad 10 aastat. Uue elukaaslasega saan ka hästi läbi, väga armsad mulle mõlemad.

Lapse eksiga suhtlen ka mõnikord harva.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes ütles, et praegune pruut jääb püsima? Ära saboteeri poja suhet. Armsa asemele tuleb uus ja hullem.

Sellepärast ma siia teema tegingi, et ei taha ega kavatse kellelegi rääkida. Toetan poega tema valikutes, aga kuskil hinges ikka on see tüdruk alles.

+21
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Midagi pole teha, mõned inimesed “klikivad” omavahel rohkem, see pole ju mingi häbiasi, et teine sulle südame külge on jäänud. Ainult et jah, seda kellelegi rääkida pole mõtet, sest kõik on juba eluga edasi läinud.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk – kuidas te saate üle, kui te lapsed kaaslastest lahku lähevad.

Minu ema suhtles minu exmehega edasi, palju aastaid. Tore on. Minusse nende sprus kuidugi ei puutu ja see, mida ja kas nad minust rääkisid (ja kas üldse) pole ka minu asi. Ära hoida ma seda poleks ju saanud ning ei valinud oma ema sõpru ega ammugi mitte oma eksmehe sõpru.

Ämm mul aga nutab senini taga mu mehe exnaist. St mitte üle minu, aga ta lihtsalt igatseb teda. Mõni ime – on ka erakordselt tore ja meeldiv inimene. Aeg-ajalt saavad nad kokku, aga võiks vast sagedamini. Ämm tahaks kindlasti 2-3 korda aastas.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellepärast ma siia teema tegingi, et ei taha ega kavatse kellelegi rääkida. Toetan poega tema valikutes, aga kuskil hinges ikka on see tüdruk alles.

Mõistan Sind – ka mul on nii. Mõlemal on juba uued kaaslased mitu aastat – elu läheb ju edasi ja kõik on hästi. Aga minu südames on ka eelmisel tütarlapsel alati koht olemas.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellepärast ma siia teema tegingi, et ei taha ega kavatse kellelegi rääkida. Toetan poega tema valikutes, aga kuskil hinges ikka on see tüdruk alles.

Mõistan Sind – ka mul on nii. Mõlemal on juba uued kaaslased mitu aastat – elu läheb ju edasi ja kõik on hästi. Aga minu südames on ka eelmisel tütarlapsel alati koht olemas.

Aga miks sa ei võiks temaga siis suhelda, kui tahad ja kui tema ka tahab? Mingi 25-aastane vanusevahe pole mingi põhjus, miks te ei võiks sõbrustada. Loomulikult ei peaks te eriti keskenduma teemadele sinu pojast, aga omavahel teatris, jalutamas või kinos käia – miks mitte.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen vist imelik, aga mind minu laste armusuhted üldse ei huvita. Võib-olla kunagi kümne aasta pärast. Aga hetkel, ülikooliaegu – ei.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellepärast ma siia teema tegingi, et ei taha ega kavatse kellelegi rääkida. Toetan poega tema valikutes, aga kuskil hinges ikka on see tüdruk alles.

Mõistan Sind – ka mul on nii. Mõlemal on juba uued kaaslased mitu aastat – elu läheb ju edasi ja kõik on hästi. Aga minu südames on ka eelmisel tütarlapsel alati koht olemas.

Aga miks sa ei võiks temaga siis suhelda, kui tahad ja kui tema ka tahab? Mingi 25-aastane vanusevahe pole mingi põhjus, miks te ei võiks sõbrustada. Loomulikult ei peaks te eriti keskenduma teemadele sinu pojast, aga omavahel teatris, jalutamas või kinos käia – miks mitte.

Asi pole sõbrustamises. Lihtsalt kui üks inimene on sulle praktiliselt olnud oma pere liige ja kui see suhe muutub, siis võid ju temaga suhtlema jääda, aga ta ei kuulu enam sinu nö laiendatud perekonda. Sellest see lein. Mul on ka ühe lapse kauaaegne (7 a) elukaaslane hinges justkui oma laps. Siiani läheb süda soojaks tema peale mõeldes, ehkki lahkuminekust on möödas kümme aastat.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lihtsalt kui üks inimene on sulle praktiliselt olnud oma pere liige ja kui see suhe muutub, siis võid ju temaga suhtlema jääda, aga ta ei kuulu enam sinu nö laiendatud perekonda.

Mõtteviisi küsimus. Miks sa ei võiks võtta teda kui oma laiendatud perekonna liiget? Võin täiesti selgelt öelda, et nii mõnigi mu sõbranna või mehe sõber on rohkem meie laiendatud pere liige kui mõni vanaonu lellepoja naine. Rohkematel perepidudel koos jne. Isegi mehe ex on rohkematel meie perepidudel viibinud kui mõni veresugulane.

Kui ta sul 10 aastat hinges on, miks sa teda siis ometi ei kutsu külla ega suhtle temaga? Mingi masohhismi erivorm? Või kardad, mida poeg ütleb. Kas ta valib sinu sõpru?

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul ka. Ma poleks uskunud et üks noor inimene võib saada nii armsaks nagu oma laps.
Ainult et peale noorte lahku minekut ei või me majas endise kallima nimegi nimetada. Ma ei kujuta ette et mu laps taluks seda et ma ta endise kallimaga suhtleks. Mina oleks küll sunnitud pooli valima. Mu laps pole veel nii küps et taluks et ma suhleks edasi. Või sel juhul laseks laps valida kas tema või see endine.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma mõtlen et kas see viha minu vastu on ebaküpsuse märk, kui suhtlen edasi. Küps inimene ju saaks aru, et ta ei saa dikteerida mulle seda kellega ma suhtlen.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks selliste alla 25-aastaste puhul tulebki eeldada, et on ajutine. Ja kui ei ole ajutine, siis ju tore. aga kurb olla tasub siis, kui oma laps on ka lahkumineku pärast kurb – siis kurvasta lapse hingehaavade pärast, mitte aga sellepärast, et ei saa nüüd toreda inimesega suhelda.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti arusaadav, et mõne inimesega klikid paremini ja ta jääb hinge. Mul on selline lugu, et mulle väga sümpatiseeris mu abikaasa venna eelmine kaaslane. Oli kuidagi väga minu inimene ja ma nii rõõmustasin, et selline naine me perekonda sattus. Kui nad lahku läksid, oli mul ikka väga kahju. Nüüd on mehe vend juba teise naisega abielus ja neil on kaks lastki, aga pean tunnistama, et see praegune naine polegi mulle nii omaks saanud. Olen ämmaga lähedastes suhetes ja temagi on tunnistanud mulle, et see eelmine tüdruk oli südamelähedasem. Mõlemad oleme aga täiskavanud inimesed ja oma subjektiivset sümpaatiat mõistagi peresuhteid segama ei lase.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean minagi peret, kus pojal pruut oli juba keskkooliajast. Kuus-seitse aastat olid koos ja siis läksid lahku, pojal tänaseks uus noorik, tüdruku kohta ma ei tea. Poisi ema on rääkinud, kui kurvad nad olid ja temast rohkemgi võttis asja hinge poisi isa.

Ise olen ka oma ämmal “teine”. Pakun, et kui last ei oleks mängus, siis ämm selle naisega ei suhtleks. Kooselu ajal ei olnud nad mingid sõbrannad, nüüd hädavajadus oma last paar korda aastas sinna sokutada.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõtlesin, et blokin FB ära,

Mõtlesin juba algul, et normaalne inimene on teema teinud, aga kui sinnani (ehk FB blokkimiseni) jõudsin, siis sain aru, et taas üks perekooli deb-iil on teematanud.

Kas te iseennast ei taha ükskord ühiskonnast ära blokkida?
Saaks kõigil parem…

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina igatsen väga taga oma ekspeika vanemaid (eriti ema). Esimest korda elus tundsin, et mind ootati kuhugi. Tegu on haritud inimestega ja nii põnevaid vestlusi pidasime maha. Aga suhe läks meil lörri. Alguses ikka suhtlesime tihedalt, eksil on uus naine ja ajaga olen mina kaugeks jäänud. Eks olen teadlikult eelmale ka hoidnud, kuna ei taha kellegi vahele tulla.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitus kõikidele lapsevanematele, kellel samad mured. Palun ärge näidake seda oma lapsele välja, et teile see lahkumineku otsus ei meeldi ja teile ikka nii meeldis see eelmine väimees ( minia). Su lapsel on arvatavasti niigi raske ja siis hakka veel ema ja isa lohutama, et neil raske poleks. Kui raske on , siis oodake kuni laps on ära läinud ja helista sõbrannale ja nuta talle.

Räägin oma kogemusest.

 

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ex

See on loomulik, et kui inimesed klapivad omavahel ei pea suhteid lõhkuma. Mul lausa 2 exi kellega minu perekond (peamiselt õde, õemees ja ema) suhtlesid edasi kui olin need nende jaoks “toredad poisid” maha jätnud. Ühel käisid lapsed ema rühmas seega puutusid mingi aeg päris tihti kokku, teise exi matustel käis just õemees ja andis mulle ka teada et selline lugu juhtus  kuigi mina polnud ammu temaga läbi käinud. Kokkuvõtteks, kui mõlemale poolele sobib siis ei tohiks kellelgi teisel suhtlemise osas ütlemist olla.

0
0
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Pereelu ja suhted Poja vana pruut on ikka meeles