Esileht Pereelu ja suhted Pojal pole sõpru

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )

Teema: Pojal pole sõpru

Postitas:
Kägu

Ei pane seda teemat pere ja suhete alla, kuna tahaksin lihtsalt diskuteerida ja arvamusi vahetada üldisena.

Nimelt on 20-aastane poeg, kes on kurb, sest tal pole parimat sõpra.  Ütleb, et tema viimane ja vist ka ainus parim sõber oli tal algklasside lõpus (tolle sõbraga on suhted katkenud). Tunneb hinges tühja kohta sellel kohal, kus peaks olema sõber, kellega midagi koos teha, koos käia jne. Noh, nagu asjad käivad parima sõbraga.

Oma tüdruk on tal olemas. Aga tundub, et erilist kirge seal ei ole ja kindlasti ei asenda see suhe talle sõbra puudumist.

Küsisin, et kas siis koolikaaslaste, trennikaaslaste vm inimeste, kellega kohtub,. hulgas ei ole neid, kellega oleks tekkinud sõprus vms, üritades siis omalt poolt olukorrast aru saada, kuna sellised asjad peaksid kuidagi loomulikult arenema. Ütles, et ei ole kellegagi sellist kontakti tekkinud ja enamik inimesi talle ei meeldi ja ta ei soovi nendega pikemalt suhelda. Et ta ei tea ühtegi inimest, keda ta võiks oma parima sõbrana näha.

Ma ei oskagi omalt poolt midagi kosta. Kas keegi on sellise asjaga kokku puutunud?

Ma olen muidugi ise samasugune, aga mina olen siiski 46-aastane ja tema vanuses olin suur suhtleja ja oli palju sõpru ning selliseid probleeme ei tekkinud.

+20
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei pane seda teemat pere ja suhete alla, kuna tahaksin lihtsalt diskuteerida ja arvamusi vahetada üldisena.

Nimelt on 20-aastane poeg, kes on kurb, sest tal pole parimat sõpra. Ütleb, et tema viimane ja vist ka ainus parim sõber oli tal algklasside lõpus (tolle sõbraga on suhted katkenud). Tunneb hinges tühja kohta sellel kohal, kus peaks olema sõber, kellega midagi koos teha, koos käia jne. Noh, nagu asjad käivad parima sõbraga.

Oma tüdruk on tal olemas. Aga tundub, et erilist kirge seal ei ole ja kindlasti ei asenda see suhe talle sõbra puudumist.

Küsisin, et kas siis koolikaaslaste, trennikaaslaste vm inimeste, kellega kohtub,. hulgas ei ole neid, kellega oleks tekkinud sõprus vms, üritades siis omalt poolt olukorrast aru saada, kuna sellised asjad peaksid kuidagi loomulikult arenema. Ütles, et ei ole kellegagi sellist kontakti tekkinud ja enamik inimesi talle ei meeldi ja ta ei soovi nendega pikemalt suhelda. Et ta ei tea ühtegi inimest, keda ta võiks oma parima sõbrana näha.

Ma ei oskagi omalt poolt midagi kosta. Kas keegi on sellise asjaga kokku puutunud?

Ma olen muidugi ise samasugune, aga mina olen siiski 46-aastane ja tema vanuses olin suur suhtleja ja oli palju sõpru ning selliseid probleeme ei tekkinud.

Mis sõpra, mis tüdruksõber? 20-aastane võiks juba mehe moodi käituda: abielluda, lapsed saada ja pereisa kohustusi täitma hakata. Tundub, et tüübil on igav lihtsalt.

+4
-71
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hilja.

Meie perel seis sama, üksikul pojal (25) pole sõpru, pole tüdrukut. Käib trennis, nüüd tööl, ju seal suhtleb. Õhtuti on suur sõber arvuti, seal räägitakse mängusõpradega. Eks sealt see suur suhtlemishälve alguse sai. Mitte midagi muud teda ei huvita. Aga tema on oma olukorraga rahul.

Meie täielik vastand, lihtsalt mõistus ei võta.

On, nagu on.

+12
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hilja.

Meie perel seis sama, üksikul pojal (25) pole sõpru, pole tüdrukut. Käib trennis, nüüd tööl, ju seal suhtleb. Õhtuti on suur sõber arvuti, seal räägitakse mängusõpradega. Eks sealt see suur suhtlemishälve alguse sai. Mitte midagi muud teda ei huvita. Aga tema on oma olukorraga rahul.

Meie täielik vastand, lihtsalt mõistus ei võta.

On, nagu on.

Eks see probleem on ka selles, kuidas vanemad oma mehe eas poega suhtuvad. Täismehe eas (25-aastane) kohta ütlemine, et tal pole TÜDRUKsõpra on natuke naljakas. Kui suhtuda neisse nagu lastesse (poisid ja tüdrkud), siis ei saagi ju midagi rohkemat loota. Selles vanuses tuleks mõelda juba ammu NAISEvõtu peale.

+11
-40
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellised, kel ainult 1 parim sõber on, ilmselt jäävad kergemini pikemalt üksi, sest uut sama head on raske leida. Sõbraks kasvatakse aastatega. Need, kel suur sõpruskond, ei võta teisi nii tõsiselt, et mõelda, kas meeldib v ei meeldi. Pigem lihtsalt suheldakse ja see lähendab ajapikku.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu poeg ka 25 ja sõpru pole. Teda ennast ei tundu see häirivat, mis siis minagi silmi pööritan. Käib tööl, käib trennis, passib arvutis. Teised ajad, teised kombed.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on sarnane mure, kuid pojal pole pruuti ja ta ise paistab parimate sõpradeta olukorraga rahul olevat. Ütleb ka, et talle paljud inimesed ei meeldigi ja tema saab energiat üksinda olemisest, koolis peab niikuinii suhtlema. Kuid nûüd ei ole kooli. Mõningad sõbrad arvutis suhtlemiseks siiski on.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui tal oleks see mingi üks parim sõber, kellega igapäevaselt suhelda, siis võib see omakorda saatuslikuks saada tulevikus naisevõtmisele.

Mul on olnud kaks peigmeest, kellel mõlemal oli üks parim sõber. No see nägi välja siis selline, et ma sain korraga justkui kaks kutti endale, sest ALATI oli see sõber ka kaasas tolknemas. Kinos, rannas, kohvikus, ikka see sõber ka ilmus mingil hetkel välja. Teist korda ma enam väga pikalt sellist asja ei talunud, lõpetasin suhte paari kuuga. Esimesel puhul kannatasin paar aastat välja seda, et sõber oli söögi alla ja söögi peale iga jumala hetk kõigesse kaasatud. Okei, magamistuppa just ei roninud, aga muul ajal oli hommikul esimene kõne kohe sõbrale või sõbralt ja õhtul samamoodi. Teisel kutil oli facebookis mingil hetkel isegi profiilipilt selline, kus ta oli peal oma sõbraga.

Muidugi on tore, kui mehel on sõber, kindlasti peaks ta selle sõbraga ka omavahel suhtlema, aga mitte niimoodi, et see sõber on justkui suhtes mingi kolmas, igal pool ja alati kaasas.

Sõprus on ju tore küll, aga kui see on niisugune ülevoolav kleepumine, siis see ka päris eluterve ei ole (kui tegemist ei ole just homopaariga, siis saaks veel aru).

Poeg aga peaks sellega arvestama, et sõpruse nimel tuleb ka pingutada. St et ta peab ise kontakti otsima, ise helistama, ise teisele ettepanekuid tegema kuskile minna jne. Äkki ta kuskil trennis kellegagi jutustab, aga sellega asi piirdubki, muidugi ei teki niimoodi mingit sõprust. Tuleb ise samuti aktiivne olla, mitte oodata, et äkki keegi teine helistab. Ja kui pruudi leiab, siis muidugi jama majas, kui enne seda on õnnestunud mingi sõber saada. Siis on sõber olulisem kui naine ja jääbki ilma naiseta.

+25
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei ole sinu asi ja veel nõmedam, et kuskil foorumis selle üle pläkutad.
Mida sa siit ootad? Me ei hakka ju su “lapsele” sõpru pakkuma. Tahad egoistlikult enda lohutamist lapse isikliku teema pärast. See ei ole ilus.

+6
-25
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis on sõber olulisem kui naine ja jääbki ilma naiseta.

30+ hakkavad naised ise ligi pressima, seda ohtu küll pole, et normaalne mees ripakile jääb. Meestel ju aega on rohkem.

+5
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei pane seda teemat pere ja suhete alla, kuna tahaksin lihtsalt diskuteerida ja arvamusi vahetada üldisena.

Nimelt on 20-aastane poeg, kes on kurb, sest tal pole parimat sõpra. Ütleb, et tema viimane ja vist ka ainus parim sõber oli tal algklasside lõpus (tolle sõbraga on suhted katkenud). Tunneb hinges tühja kohta sellel kohal, kus peaks olema sõber, kellega midagi koos teha, koos käia jne. Noh, nagu asjad käivad parima sõbraga.

Oma tüdruk on tal olemas. Aga tundub, et erilist kirge seal ei ole ja kindlasti ei asenda see suhe talle sõbra puudumist.

Küsisin, et kas siis koolikaaslaste, trennikaaslaste vm inimeste, kellega kohtub,. hulgas ei ole neid, kellega oleks tekkinud sõprus vms, üritades siis omalt poolt olukorrast aru saada, kuna sellised asjad peaksid kuidagi loomulikult arenema. Ütles, et ei ole kellegagi sellist kontakti tekkinud ja enamik inimesi talle ei meeldi ja ta ei soovi nendega pikemalt suhelda. Et ta ei tea ühtegi inimest, keda ta võiks oma parima sõbrana näha.

Ma ei oskagi omalt poolt midagi kosta. Kas keegi on sellise asjaga kokku puutunud?

Ma olen muidugi ise samasugune, aga mina olen siiski 46-aastane ja tema vanuses olin suur suhtleja ja oli palju sõpru ning selliseid probleeme ei tekkinud.

Kas sa otsid nüüd oma 20 aastasele pojale sõpra või kirge tekitavat pruuti siit. Vale koht suur suhtleja.

+2
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

30+ hakkavad naised ise ligi pressima, seda ohtu küll pole, et normaalne mees ripakile jääb.

Selline mees, kellel on 30ndates eluaastates mingi üks eluparimsõber, ei ole normaalne mees. Ta ongi suhtes oma sõbraga, ükski naine ei kannata sellist asja pikalt välja.

+15
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Parimate sõprade puudumise üle ahastamine käib tegelikult ka siin Perekoolis ja mitte oma laste, vaid täiesti võõraste inimeste elukorraldusest kuuldes. Ma ise olen üks neist ahastajatest 🙂

Minu jaoks on sõbrad läbi elu olnud vaat et olulisemad kui perekond, kuna pole saanudki kasvada täisväärtuslikus perekonnas. Sõprade tugi oli oluline ja on siiani. Seepärast tundubki üle mõistuse veider, et osadel inimestel pole lähedasi sõpru ja neist ei tunta ka puudust. Parimaks sõbraks nimetatakse vaid oma meest/naist ja sellest piisab.

See on inimtüübis kinni ilmselt. Mõni ei vajagi rohkem sõpru kui üks. Või ei vajagi kedagi peale elukaaslase. Ja mis seal ikka ahastada. Kui vajaks, küll siis need inimesed enda ümber ka leiaks. Küllap leiaks ka teemaalgataja poeg, sest siis ei oleks ta teiste inimeste suhtes kohe algselt tõrget (“ah, mulle ei meeldigi enamik inimesi” jne). Sõprus tekib ikka siis, kui inimene on sellele avatud.

+10
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

30+ hakkavad naised ise ligi pressima, seda ohtu küll pole, et normaalne mees ripakile jääb.

Selline mees, kellel on 30ndates eluaastates mingi üks eluparimsõber, ei ole normaalne mees. Ta ongi suhtes oma sõbraga, ükski naine ei kannata sellist asja pikalt välja.

Hehee, mingi kogu maailma naiste eeskõneleja oled või? Tegid küsitluse või hääletasite?

+5
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hehee, mingi kogu maailma naiste eeskõneleja oled või? Tegid küsitluse või hääletasite?

Sul ilmselgelt puudub kogemus niisuguse inimesega kooselu osas, muidu sa siin niimoodi ei rõõmustaks.

Või siis oled ise see, kellel on suhe sõbraga ja naine veel üritab head nägu teha.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siis on sõber olulisem kui naine ja jääbki ilma naiseta.

30+ hakkavad naised ise ligi pressima, seda ohtu küll pole, et normaalne mees ripakile jääb. Meestel ju aega on rohkem.

No anna kannatust! Meestel on aega rohkem milleks? Laste saamiseks? Kas mees saab lapse üksinda või, et nii rumalat juttu ajad? Ei, koos naisega- seega viljakuse puhul tuleb arvestada mõlema vanust ja tervislikku seisundit (ka mõned kolmekümnendates mehed on juba paraku viljatud).

Sellist juttu, et naised hakkavad ise ligi pressima, saab rääkida vaid hoorajast mees, kel pole vahet, mitme erineva naisega tal lapsed on ja kas on oma laste emaga koos või mitte – sisuliselt vastutusvõimetu mees.

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No anna kannatust! Meestel on aega rohkem milleks? Laste saamiseks?

Täpselt nii, kui selline soov peaks tekkima.

Samuti on vanemal mehel rohkem partnerite valikut.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nimelt on 20-aastane poeg, kes on kurb, sest tal pole parimat sõpra.  Ütleb, et tema viimane ja vist ka ainus parim sõber oli tal algklasside lõpus (tolle sõbraga on suhted katkenud). Tunneb hinges tühja kohta sellel kohal, kus peaks olema sõber, kellega midagi koos teha, koos käia jne. Noh, nagu asjad käivad parima sõbraga.

Pakun, et see memmekas pole ka kaitseväes käinud?
Ja kaaslast seljas tassinud, kui see enam joosta ei jõua. Ja siis omakorda vastupidi, et teda taasitakse…

Aga jah, ilmselt hommikust õhtuni arvutis istudes neid sõpru ei tekigi. Eriti, kui veel on suhtumine, et “enamik inimesi talle ei meeldi”. Ega ta ise samuti enamikule ilmselt ei meeldi.

+5
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No anna kannatust! Meestel on aega rohkem milleks? Laste saamiseks?

Täpselt nii, kui selline soov peaks tekkima.

Samuti on vanemal mehel rohkem partnerite valikut.

Ega siis mees last üksinda ei saa. Mis su kõrgemast viljakusest kasu on, kui naine sind ei taha?

Mismoodi siis vanemal mehel rohkem partnerivalikut on, kui naised juba ammu võetud on selleks ajaks: abielus ja nendega lapsed saadud.

Oledki üksinda.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täiskasvanud inimese suhteid keegi teine luua ei saa. Üleolev suhtumine, et enamus inimesi ei vääri sõprust, sest pole piisavalt huvitavad, targad vm, ei aita ka kuidagi sõprade tekkimisele kaasa. Esmatähtis on inimesel leida see kamp inimesi, kellega ta klikib, kes on “minu inimesed”. Siis ei ole ka probleemi, et ei leia sõpru, kellega oleks huvitav suhelda. Mina leidsin sellised ülikoolist oma erialalt. Oli väga vabastav see tundmus, et lõpuks ometi olen sattunud nende keskele, kes minuga samal moel mõtlevad ja tegutsevad. See oma inimeste punt ei pruugi leiduda ülikoolis, selle võib leida ka töölt või hobidega seoses. Aga kui sa kunagi e suhtle inimestega, kes sinuga samadest teemadest sära silmi saavad, siis on ka raske neid südamesõpru leida. Selles vanuses, kus inimestel on juba pere ja lapsed, ei ole see sõprus enam niikuinii nii tihe ja lähedane, kui vallalisena tekkinud sõprus, kus on aega ja võimalust igal kellaajal ühiseid tegevusi ette võtta. Aga sina vanemana ei saa enam oma täiskasvanud lapse muresid niikuinii lahendada, vaid ta peab õppima ise oma teed leidma.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No anna kannatust! Meestel on aega rohkem milleks? Laste saamiseks?

Täpselt nii, kui selline soov peaks tekkima.

Samuti on vanemal mehel rohkem partnerite valikut.

Vanem mees on intelligentne, truu, rahulik, kaalutlev jne. Super. 20 on tänapäeval veel laps, eriti USAs on seda näha. Isegi deitimine olla noortel vähenenud. Mida aeg edasi, seda aeglasemalt läheb.

Küsiks, et mis vanuses on “vanem mees”? Väljend nagu “vanem mees” viitab justkui viiekümnendates-kuuekümnendates mehele.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No anna kannatust! Meestel on aega rohkem milleks? Laste saamiseks?

Täpselt nii, kui selline soov peaks tekkima.

Samuti on vanemal mehel rohkem partnerite valikut.

Ega siis mees last üksinda ei saa. Mis su kõrgemast viljakusest kasu on, kui naine sind ei taha?

Mismoodi siis vanemal mehel rohkem partnerivalikut on, kui naised juba ammu võetud on selleks ajaks: abielus ja nendega lapsed saadud.

Oledki üksinda.

Lol. Sa ise pole abielus. In your dreams. Mis iganes põhjusel. Sinu mees oli päris küpsenud ahjus kui su noore ja pringi keha endale sai. Luxpakett.

Mis juttu sa ometi ajad. Ma justnimelt olen abielus ja sinusugust rumalat meest neverever ei tahaks.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei ole tulnud siia pojale sõpra otsima, kust seda võetakse? Enda meelest kirjutasin esimeses lauses konkreetselt, et tahaks diskuteerida, arvamusi kuulda jne. Kas see generatsioon ongi ehk tänu arvutiajastusele sellise probleemi küüsis, kuna ollakse distantseerunud pärissuhetest ja need on nüüd viljad?

+17
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Küsiks, et mis vanuses on “vanem mees”? Väljend nagu “vanem mees” viitab justkui viiekümnendates-kuuekümnendates mehele.

Üle 30 hakkab naiste pakkumine tugevalt ületama meestepoolset nõudlust. Ja see skoor paraneb meeste kasuks iga aastaga. Kui vähegi mees oled, siis neid 30+ meeleheitel naiskasid on varsti pikk rivi ukse taga ootamas.

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No anna kannatust! Meestel on aega rohkem milleks? Laste saamiseks?

Täpselt nii, kui selline soov peaks tekkima.

Samuti on vanemal mehel rohkem partnerite valikut.

Ega siis mees last üksinda ei saa. Mis su kõrgemast viljakusest kasu on, kui naine sind ei taha?

Mismoodi siis vanemal mehel rohkem partnerivalikut on, kui naised juba ammu võetud on selleks ajaks: abielus ja nendega lapsed saadud.

Oledki üksinda.

Lol. Sa ise pole abielus. In your dreams. Mis iganes põhjusel. Sinu mees oli päris küpsenud ahjus kui su noore ja pringi keha endale sai. Luxpakett.

Mis juttu sa ometi ajad. Ma justnimelt olen abielus ka sinusugust meest neverever ei tahaks.

Ma pole mees. Ja muidugi ei tahaks, sest su mees on minust kordi intelligentsem, käeline tegevus on super, päris hot jne. Perekoolis on kõik abielus. Pulmakleiditeemasid polegi ammu olnud.

Oled naine ja nii rumal ja vääritu?

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuulge, teie kaks siin, kas piinlik ei ole risustada teemat?

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu pojal ka pole sõpru. Milles küsimus? Teda see ei huvitagi, sest mõistab, et võõrad jäävad alati võõrasteks, ka need nn sõbrad. Tuttavaid on, kellelt abi paluda või keda ise aidata.

Mul ka ei ole sõpru, Mul on mu perekond – täiesti piisav.

Kõige ebameeldivama osana meenutab laps oma isa lapsepõlvest, kes ka neid sõpru ja tüdruksõpru mu pojale pähe määris.

Sõbrad ja naine ei ole mingi kohustus. Kui tekivad, siis tekivad, kui mitte, siis mitte.

Probleem on perekond, kes toetada ei oska ega taha. Perekond peab olema tugev ja panustama oma lastesse. Sõbrad on tilulilu, naine/mees on äritehing, mille õnnestumist näitab vaid aeg.

+5
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu pojal ka pole sõpru. Milles küsimus? Teda see ei huvitagi, sest mõistab, et võõrad jäävad alati võõrasteks, ka need nn sõbrad. Tuttavaid on, kellelt abi paluda või keda ise aidata.

Mul ka ei ole sõpru, Mul on mu perekond – täiesti piisav.

Kõige ebameeldivama osana meenutab laps oma isa lapsepõlvest, kes ka neid sõpru ja tüdruksõpru mu pojale pähe määris.

Sõbrad ja naine ei ole mingi kohustus. Kui tekivad, siis tekivad, kui mitte, siis mitte.

Probleem on perekond, kes toetada ei oska ega taha. Perekond peab olema tugev ja panustama oma lastesse. Sõbrad on tilulilu, naine/mees on äritehing, mille õnnestumist näitab vaid aeg.

Jah, ma saan aru mida sina kirjutad. Aga asi on ju selles, et minu poja jaoks on see probleem ja tema igatseb endale sõpra. Ja isegi väga, muidu ei tuleks ju 20-aastane inimene oma emale sellist juttu rääkima. Kui sina v mina v keegi kolmas ei vaja sõpru ja on sellega rahul, siis ongi kõik korras. Aga antud juhul räägime ju just probleemist, kus inimene oma ellu sellist sõpra soovib. Ja loomulikult, on arusaadav, et otsida sõpra võimalik pole, see peaks tekkima loomulikul teel, kuid ei ole tekkinud sellist sõpra. Inimesel, kes tegelikult sõpra väga soovib. Selles on asja tuum. Miks ei teki, ise vastab, et ei ole tema teele sattunud sellist inimest, kellega tal klikiks ja kes talle huvi pakuks, keda tahaks sõbraks.

+13
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Fakt on see, et teemaalgataja ise ei saa suurt midagi teha. Saan aru, et võimalused ju trenni ja muude ühiste huvide näol olemas, aga talle ei meeldigi teised inimesed. Kas sel juhul pole hoopis kusagilt mujalt see surve, et tal VÕIKS ja PEAKS olema sõber? Kindlasti on ka neid, kes kuidagi ühiskondliku surve peale püüavad hästi sotsiaalsed olla, sest seegi on kohati edukuse näitaja, just noorte hulgas.

Tegelikult on palju neid, kellel pole täiskasvanueas ühtegi sõpra. Mul äi näiteks selline ja ta on ka öelnud, et ta absoluutselt ei mõista meeste-vahelist sõprust. Kunagi põdes seda, aga tänaseks täitsa rahul oma eluga.

Ise olen 45 ja paljud sõbrad kaugeks jäänud. Vahest on ka tunne, et tahaks kedagi uut ja kui siis kuskil koolitusel või hobi kaudu tekib mõni tutvus, siis peagi saan aru, et ma tegelikult ei viitsi. Ei viitsi panustada sellesse, et mul tegelikult omaettegi väga mõnus.

Aaa, ja selle kaks-ühes mehe variandiga olen ka kokku puutunud. Oli jah kohutav. Mäletan, et ootasin akna peal autot ja lootsin, et kas ometi TÄNA on mees üksinda, aga mitte koos sõbraga. Meil õnneks läks asi paremaks, kui kolisime linnast maale ära.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teda see ei huvitagi, sest mõistab, et võõrad jäävad alati võõrasteks, ka need nn sõbrad.Sõbrad on tilulilu, naine/mees on äritehing, mille õnnestumist näitab vaid aeg.

Minu jaoks selline mõttearendus sõpruse teemal näitab, et ilmselgelt polegi inimene kohanud teist, kellega ta klikiks. Hea sõprus annab elule ikka nii palju värvi juurde, et selle nimetamine tiluliluks ja sõbra võrdlemine võõraga on ikka veider minu silmis. Sõber võib olla kordades lähedasem kui pereliige, kuigi mul on perega väga lähedased suhted. Sõbra saab aga valida sellise, kellel ongi sinuga sarnane maailmavaade, hobid ja soovid. Sugulased ei pruugi sugugi olla sinu moodi inimesed.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )


Esileht Pereelu ja suhted Pojal pole sõpru