Esileht Kodunurk Poke kausside koostis

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 125 )

Teema: Poke kausside koostis

Postitas:
Kägu

Ma nüüd küsin, kas kodus tohib teha pizzat

Eestikeelne sõna on pitsa. Minu valulävi on madal ainult valesti kirjutatud sõnade puhul.

Pizza ei olegi eestikeelne sõna, kas tead. Pitsa on eestindatud, aga kirjutaja ei kasutanud seda versiooni.
Oled nagu Kalle Kulbok, kes ronis redeliga Bistro silti lammutama, et see polnud nii kirjas nagu talle sobis?
Lisaks pizza- ja burksikohtadele lähed kärad ka Peugeoti või Circkle esinduse ukse taga ?

Tõesti on madal valulävi igasuguste tühja targutajate suhtes.

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Poke tähendab tükeldatud toitu. Originaalis siis tükeldatud tuuna vms kala, mida oli hea kausis süüa.

Kogu lugu.

Mis tuuna? Tuunikala on selle nimi.

Ei. Selle nimi on tuun. Sa ei kutsu havi havikalaks, vaid ikka haviks.

Kas tõesti keegi kasutab sõna havi? Ikka haug põhiline.

 

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma nüüd küsin, kas kodus tohib teha pizzat

Eestikeelne sõna on pitsa. Minu valulävi on madal ainult valesti kirjutatud sõnade puhul.

Kuidas sa sušit või hamburgerit eestindad? Vorstisai?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Poke tähendab tükeldatud toitu. Originaalis siis tükeldatud tuuna vms kala, mida oli hea kausis süüa.

Kogu lugu.

Mis tuuna? Tuunikala on selle nimi.

Ei. Selle nimi on tuun. Sa ei kutsu havi havikalaks, vaid ikka haviks.

Kas tõesti keegi kasutab sõna havi? Ikka haug põhiline.

Loomulikult. Seega puudub igasugube põhjus seda kutsuda ka tuuniKALAks.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas tõesti keegi kasutab sõna havi? Ikka haug põhiline.

“Oi jummel, mina pole kuulnud/mina ei kasuta, kuidas on võimalik, et keegi erineb minust?”

Tead, eesti keelt ei peeta ilmaasjata rikkaks. Vanu toredaid murdesõnu tulekski rohkem kasutada, sest hästi popid ja noortepärased tikuvad emakeelt võõrkeelsete toortõlgetega risustama ning leiavad, et nad on hästi laia keelekasutusega. Tegelikult on see valus lollus, aga küll ükskord see ka kätte maksab.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Paljud võõrkeelendid on eesti keeles muganenud ning tsitaatsõnadest sobivamad, näiteks võiks eelistada võõrsõnu veeb, pitsa, vokk, fliis, kuskuss, meil, lobi vastavatele tsitaatsõnadele web, pizza, wok, fleece, couscous, e-mail, lobby. (Tsitaatsõnad peavad tekstis olema kursiivis, kuna need ei ole eestikeelsed sõnad).

Tuun on korrektne nimetus zooloogias. Kulinaarias kasutame mõistet tuunikala.

Haug on korrektne nimetus zooloogias. Argikeeles võib öelda ka havi(kala).

 

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma nüüd küsin, kas kodus tohib teha pizzat

Eestikeelne sõna on pitsa. Minu valulävi on madal ainult valesti kirjutatud sõnade puhul.

Pizza asemel pitsa kirjutada on tohutult eestikeelne tõesti. Mina eelistan igal juhul toidu nime originaalkujul. Jah, ma tean, et EKI järgi on pitsa,
aga neid võõramaiseid toite on veel palju, mille kohta EKI keelepeded ei ole osanud midagi kodumaist leiutada ja neid nimetusi kasutatakse just originaalkujul.
Lisaks on need kodumaised nimeleiutised tihti täiesti valed ja mõttetud. Nt creme brûlée kohta brüleekreem öelda on täiesti ajuvaba, olgu see nii “eestikeelne” kui tahes. Creme on koor ja kreemiga ei ole siin midagi pistmist. Ja misasi on brüleekreem???

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult, mu arust ta ei nori. Ta lihtsalt räägib sellest, mida teab ning täitsa neutraalsel toonil. Minul oli küll näiteks praegu huvitav lugeda selle salati tausta kohta.

No minu vastus oli selle teema esimesele vastusele. Ja see oli ikka noriv küll.

“Poke kausside koostis”… Selle asja eestikeelne nimetus on salat. Sega endale oma kaussi kokku selline, mis meeldib ja söö.

Või väidad tõesti, et see oli lihtsalt neutraaalsel toonil asjast rääkimine? See oli konkreetselt etteheide, et miks kägu siin teemas terminit poke kauss kasutas.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja misasi on brüleekreem???

Nagu Evelin Ilves oli meil proua president ????????????

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Või väidad tõesti, et see oli lihtsalt neutraaalsel toonil asjast rääkimine? See oli konkreetselt etteheide, et miks kägu siin teemas terminit poke kauss kasutas.

Kle “kausside koostis” on ikka väga veider kirjutada.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Poke kausside koostis”… Selle asja eestikeelne nimetus on salat. Sega endale oma kaussi kokku selline, mis meeldib ja söö.

Või väidad tõesti, et see oli lihtsalt neutraaalsel toonil asjast rääkimine? See oli konkreetselt etteheide, et miks kägu siin teemas terminit poke kauss kasutas.

Sekkun jutusse…

Etteheide?? Minu arust jälle selgitus ja seejärel soovitus.
Oh, neid lumehelbekesi küll! (Jah, see oli praegu teadlikult öeldud).

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nt creme brûlée kohta brüleekreem öelda on täiesti ajuvaba, olgu see nii “eestikeelne” kui tahes. Creme on koor ja kreemiga ei ole siin midagi pistmist. Ja misasi on brüleekreem???

Crème tähendab prantsuse keeles nii koort kui kreemi. Kreem tähendab selles kontekstis kreemja tekstuuriga toiduainet, mitte mingit konkreetset kreemi.

Muide, crème brûlée on eesti keeles täiesti lubatud kirjutada, ainult kõigi diakriitiliste märkidega ja kaldkirjas, st korrektses prantsuse keeles.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

2) inimene ei peaks Perekooli käo meelest oma kodus nimetama “peeneid” toite, sest… Sest ühel anonüümsel vingatsil võib hajata “väheke naljakas”?

Nagu ma ütlesin, ei viitsinud ma eelmises teemas sel teemal vaielda ega selgitada ega hakka ka seda siin tegema. Niipalju ainult, et kasvata endale väheke enesekindlust. See, et mina või mõni teine kägu seda peene nimetuse kasutamist väheke naljakaks peab, ei tähenda sugugi seda, et sina ei või neid nimetada nii nagu sina soovid. Nimeta aga salatipadjaks, kui sulle meeldib. Mina pean seda naljakaks, sest antud juhul ei anna see padi midagi juurde toidu nimele. Krevetid rohelisel salatil kõlab minu kõrvale palju paremini kui krevetid salatipadjal. Aga sina kasuta kuidas soovid, ära lase ennast häirida sellest, et minu jaoks nalajakas.

Kõik muud su järeldused on lihtsalt sinu solvunud ego kokkupandud oletused. Katsu olla, saa üle, et kõik ei mõtle nagu sina ja räägi täpselt nii nagu sina soovid. Ja mina räägin nii nagu mina soovin ning pean  naljakaks asju, mis minu jaoks on naljakad.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muide, crème brûlée on eesti keeles täiesti lubatud kirjutada, ainult kõigi diakriitiliste märkidega ja kaldkirjas, st korrektses prantsuse keeles.

Just – tahate kirjutada võõrkeelseid nimetusi, kasutage õigeid tähti/märke ja kasutage kursiivi, keegi ei heida midagi ette. Ainult neid ju keegi enamsti ei tunne ega oska. Eestindab lihtsalt oma harituse tasemelt.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nt creme brûlée kohta brüleekreem öelda on täiesti ajuvaba, olgu see nii “eestikeelne” kui tahes. Creme on koor ja kreemiga ei ole siin midagi pistmist. Ja misasi on brüleekreem???

Crème tähendab prantsuse keeles nii koort kui kreemi. Kreem tähendab selles kontekstis kreemja tekstuuriga toiduainet, mitte mingit konkreetset kreemi.

Kummast keelest sa nüüd räägid? Prantsuse keeles ei tähenda creme siin küll mingit “kreemja tekstuuriga toiduainet” vaid koort siiski. Ka inglise keelde tõlgitakse seda kui “burnt cream” mitte nt “burnt custard”.

Aga WTF on brüleekreem? Mingi totaalne tähenduseta leiutis.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muide, crème brûlée on eesti keeles täiesti lubatud kirjutada, ainult kõigi diakriitiliste märkidega ja kaldkirjas, st korrektses prantsuse keeles.

Ja täpselt samaväärne on kirjutada pizza.  Ei ole vaja pitsatada.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii kaua, kui siin osad vaidlevad hoopis muu teema üle siis uurin, kas kuskil müüakse peale 1kg  külmutatud vetikate ka mingeid väiksemaid pakke, mis pole külmutatud ja kas need kuivatatud paisuvad samasuguseks nagu toores.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuivatatud ei tea, kaubsis müüakse lahtist.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Poke kauss on nagu moehaigus, mille puhul loodad ehk läheb varsti üle

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Poke kauss on nagu moehaigus, mille puhul loodad ehk läheb varsti üle

Miks? Ma olen küll keeles  kõikvõimalike pizzade ja creme brüleede vastu, kui keegi tegelikult ei teagi, milliseid keeli ta omavahel segab või kuidas kirjutab, aga poké-salatid meeldivad mulle väga. Aastaid juba. Tõsi, riisi jätan söömata, muu kraam on väga maitsev, eriti mirin kastmega.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks pizza- ja burksikohtadele lähed kärad ka Peugeoti või Circkle esinduse ukse taga ?

See on päris tobe võrdlus. Firmade nimed ei puutu üldse asjasse. Need on nagu on ja eesti keelde ei mugandata ega tõlgita.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tead, eesti keelt ei peeta ilmaasjata rikkaks. Vanu toredaid murdesõnu tulekski rohkem kasutada

Ühesõnaga, tegelikult sa nõustusid temaga. Et sinu “havi” kasutatakse tõesti vähe.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii kaua, kui siin osad vaidlevad hoopis muu teema üle siis uurin, kas kuskil müüakse peale 1kg külmutatud vetikate ka mingeid väiksemaid pakke, mis pole külmutatud ja kas need kuivatatud paisuvad samasuguseks nagu toores.

Minuarust on kaubamaja valmistoidu letis. Millegipärast mäletan, et olen näinud ka Prisma ja Rimi nendes lettides, kus saad ise endale salati kokku panna.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Just – tahate kirjutada võõrkeelseid nimetusi, kasutage õigeid tähti/märke ja kasutage kursiivi, keegi ei heida midagi ette. Ainult neid ju keegi enamsti ei tunne ega oska. Eestindab lihtsalt oma harituse tasemelt.

Nõus. Samas saan aru, et näpukas, aga siiski võiks iga loengupidaja ka oma teksti enne postitust üle redigeerida.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

2) inimene ei peaks Perekooli käo meelest oma kodus nimetama “peeneid” toite, sest… Sest ühel anonüümsel vingatsil võib hajata “väheke naljakas”?

Nagu ma ütlesin, ei viitsinud ma eelmises teemas sel teemal vaielda ega selgitada ega hakka ka seda siin tegema. Niipalju ainult, et kasvata endale väheke enesekindlust. See, et mina või mõni teine kägu seda peene nimetuse kasutamist väheke naljakaks peab, ei tähenda sugugi seda, et sina ei või neid nimetada nii nagu sina soovid. Nimeta aga salatipadjaks, kui sulle meeldib. Mina pean seda naljakaks, sest antud juhul ei anna see padi midagi juurde toidu nimele. Krevetid rohelisel salatil kõlab minu kõrvale palju paremini kui krevetid salatipadjal. Aga sina kasuta kuidas soovid, ära lase ennast häirida sellest, et minu jaoks nalajakas.

Kõik muud su järeldused on lihtsalt sinu solvunud ego kokkupandud oletused. Katsu olla, saa üle, et kõik ei mõtle nagu sina ja räägi täpselt nii nagu sina soovid. Ja mina räägin nii nagu mina soovin ning pean naljakaks asju, mis minu jaoks on naljakad.

Mina ei ole eelmise teema autor. Olen lugeja-kirjutaja, kes siiralt imestas nii seal teemas kui siin, mismoodi keegi kägu võtab nõuks möliseda (vabandust, aga nii see on!) tema jaoks täiesti võõra inimese koduste tegemiste üle. Kui silmaring aher ja keelekasutus vilets, siis võib “salatipadi” muidugi võõrsõnana mõjuda, samas too kägu ning paljud vastajad jälle teadsid/said aru ning probleemi polnud. Ja muidugi veelkord – mis see sinu asi on, mida keegi oma kodus teeb või kuidas ninetab?
Saan aru, et sinu “ma ei viitsinud seal (teemas) kaasa rääkida” tähendab pigem, et oled see (väidetavalt) 20 aastat lasteaia köögis töötanud kokk, kes kõige aktiivsemalt kaasa kisas. Siiamaani ei saa rahu?

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tead, eesti keelt ei peeta ilmaasjata rikkaks. Vanu toredaid murdesõnu tulekski rohkem kasutada

Ühesõnaga, tegelikult sa nõustusid temaga. Et sinu “havi” kasutatakse tõesti vähe.

Ei ole “minu” havi. Olen tolle kommenteerijaga nõus, mitte pole selle postituse autor. Isetegevuslikud järeldused on tobedad.
Aga jah, mul on näiteks palitu, käpikud, pedak ja ka havi. Sinusugusest hale ei ole.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui silmaring aher ja keelekasutus vilets…

ok

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kummast keelest sa nüüd räägid? Prantsuse keeles ei tähenda creme siin küll mingit “kreemja tekstuuriga toiduainet” vaid koort siiski. Ka inglise keelde tõlgitakse seda kui “burnt cream” mitte nt “burnt custard”. Aga WTF on brüleekreem? Mingi totaalne tähenduseta leiutis.

Puust ja punaseks:

Crème tähendab prantsuse keeles nii koort kui kreemi.

Kui toiduaine on kreemjas, siis ta võib olla crème, vahet pole, millest ta koosneb. Nt must kohv, millele tekib masinast lastes kerge vahumüts (mitte piimast ega koorest), siis see on café crème. See ei ole koorekohv.

Inglise keeles öeldakse crème brûlée kohta sageli ka burnt cream või Trinity cream, meie brüleekreem sobib sellesse ritta täpselt sama hästi.

 

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui silmaring aher ja keelekasutus vilets…

ok

Aher jah. Kasin, vilets.
Palun loe keeleveebist:

2. piltl viljatu, vähese anniga; millegi poolest napp, kasin, kehv. Ahtrad kalaveed. Poolkõrbe aher loodus. Rannakülade aher põld. On väga viljakaid, ent ka üsna ahtraid poeete. Vaimselt aher inimene. Sissetulek jäi üha ahtramaks.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kummast keelest sa nüüd räägid? Prantsuse keeles ei tähenda creme siin küll mingit “kreemja tekstuuriga toiduainet” vaid koort siiski. Ka inglise keelde tõlgitakse seda kui “burnt cream” mitte nt “burnt custard”. Aga WTF on brüleekreem? Mingi totaalne tähenduseta leiutis.

Puust ja punaseks:

Crème tähendab prantsuse keeles nii koort kui kreemi.

Kui toiduaine on kreemjas, siis ta võib olla crème, vahet pole, millest ta koosneb. Nt must kohv, millele tekib masinast lastes kerge vahumüts (mitte piimast ega koorest), siis see on café crème. See ei ole koorekohv.

Inglise keeles öeldakse crème brûlée kohta sageli ka burnt cream või Trinity cream, meie brüleekreem sobib sellesse ritta täpselt sama hästi.

Ära targuta, ma tean väga hästi, mida crème tähendab. Sina aga ei näi teadvat, mida brûlée tähendab. Võta siis palun teadmiseks, et see tähendab põletaTUD.

Mõtle nüüd ise, mida tähendab kokku see eestikeelne sõnamonstrum brüleekreem. Just, ei midagi. See on lihtsalt üks sõnamonstrum.  Ei ole olemas mingit asja, mille nimi on brülee, et sellest veel mingit kreemi teha ja seda siis brüleekreemiks nimetada. On koor, mida kuumutatakse ja pealt põletatakse. Tulemuseks põletatud koor – crème brûlée.

Vrdl pain brûlé – kas selle tõlgiksid ka brüleeleivaks? Või siin saad aru, mida brûlé tähendab?

 

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 125 )


Esileht Kodunurk Poke kausside koostis