Teema: Poke kausside koostis

#4047361:

#4047352:

#4047338:

#4047321:

#4047275:

#4047096:

Creme brulee on ikkagi põletatud kreem!, mitte põletatud koor!

Aga ehk on hoopis põletatud muna õige?! Ikkagi kuus munakollast ses baasretseptis !!!

No nimetus tuleb siiski prantuse keelest, mis on põletatud kreem.

Nimetus nimetuseks, sisu loeb: kuumutatud muna!!!

Munad on teatud tüüpi “kreemi” väga oluline koostisosa – vaniljekreem, keedukreem jne. Creme brulees pole muna osakaal võrreldes kasutatud koorega üldse muna poole tasakaalust väljas. Mis sa öelda tahad, fondant koosneb ka enam vähem sama suures osas munadest?

Baasretseptis on 50 CL rõõska koort ning 6 munakollast. Üks munakollabe on keskmiselt 20 grammi, kuus seega 120 gr. Seega – kuhu poole kaalukauss kaldub – muna või koor?!

Endiselt pean naeruväärseks siinset tõsimeelset “arutelu” teemal “kuumutatud ja põletatud koor”.

See on valgusaastate kaugusel nii toidutegemise viisidest kui ka toiduterminoloogiast.

Kust sa selle retsepti leidsid?

5 munakollase kohta on u 500-560ml (vahu)koort

Kui eestlasel on vähegi keelevaistu, ei ütle ta mitte iialgi, et silmaring on aher. Silmaring on ahas, kitsas, piiratud või ahtake, kes tahab keelega laamendada, võib öelda ka näiteks, et silmaring on kesine või niru või nigel -need ei ole küll tavapärased kõrvale harjunud väljendid, kuid need ilmselt ei oleks sellist diskussiooni põhjustanud, kuna pole ka otseselt vale keelekasutus. Pole mõtet vaielda, ‘aher’ selles kontekstis on selle sõna väärkasutus.

#4047389:

#4047361:

#4047352:

#4047338:

#4047321:

#4047275:

#4047096:

Creme brulee on ikkagi põletatud kreem!, mitte põletatud koor!

Aga ehk on hoopis põletatud muna õige?! Ikkagi kuus munakollast ses baasretseptis !!!

No nimetus tuleb siiski prantuse keelest, mis on põletatud kreem.

Nimetus nimetuseks, sisu loeb: kuumutatud muna!!!

Munad on teatud tüüpi “kreemi” väga oluline koostisosa – vaniljekreem, keedukreem jne. Creme brulees pole muna osakaal võrreldes kasutatud koorega üldse muna poole tasakaalust väljas. Mis sa öelda tahad, fondant koosneb ka enam vähem sama suures osas munadest?

Baasretseptis on 50 CL rõõska koort ning 6 munakollast. Üks munakollabe on keskmiselt 20 grammi, kuus seega 120 gr. Seega – kuhu poole kaalukauss kaldub – muna või koor?!

Endiselt pean naeruväärseks siinset tõsimeelset “arutelu” teemal “kuumutatud ja põletatud koor”.

See on valgusaastate kaugusel nii toidutegemise viisidest kui ka toiduterminoloogiast.

Kust sa selle retsepti leidsid?

5 munakollase kohta on u 500-560ml (vahu)koort

Kust ma leidsin? No ikka prantsuskeelsest retseptiraamatust, mida mu prantsuskeelne perekondki kasutab.

#4047468:

prantsuskeelne[/quotew

Me ei ole koolikiusajad seetõttu, et õpetame sulle õiget eesti keelt.

Kui kaugele võib minna iseenda egoismis. Arusaadav, raske on tunnistada, et sa niivõrd laialt levinud väljendiga puusse panid, aga sinu kõikide teiste sõimamine on omaette tase.

Eesti keelt rikud sina. Ja kõik.

#4047610:

#4047605:

Me ei ole koolikiusajad seetõttu, et õpetame sulle õiget eesti keelt.

Kui kaugele võib minna iseenda egoismis. Arusaadav, raske on tunnistada, et sa niivõrd laialt levinud väljendiga puusse panid, aga sinu kõikide teiste sõimamine on omaette tase.

Eesti keelt rikud sina. Ja kõik.

Saan aru, et tsiteerid mind, aga mina ei ole selle sõna kasutaja olnud. Küll aga üritan omal kombel pekstavat kaitsta.

Minu senine “sõim” piirdus teie nimetamisega koolikiusajateks (mida te ka olete). Sinu süüdistused täiesti valel aadressil on valed ja inetud.

Sinu kallis kaitsealune mõnitas teisi mõnuga. Kui vastu ütlema hakati, on teised äkitsi koolikiusajad. Miks sa enne teisi ei kaitsnud?

#4047588:

Liitsõna ahervare on siinsete polüglottide ja keeleteadlaste tõlgenduses…mis asi? Viljatu vare? Ikka jätkuvalt ei saada aru, mida tähendavad sõnaraamatus lühendid, antud juhul piltl?

Need piltlikud näited seal on ju hoopis teistsuguste asjade kohta. Sinu arvates tähendab piltlik, et ütle, mida tahad, kõik sobib?

Sinu kohta sobib väga täpselt see ütlemine, et ole vait, paistad targem.

#4047467:

#4047361:

Baasretseptis on 50 CL rõõska koort ning 6 munakollast. Üks munakollabe on keskmiselt 20 grammi, kuus seega 120 gr. Seega – kuhu poole kaalukauss kaldub – muna või koor?! Endiselt pean naeruväärseks siinset tõsimeelset “arutelu” teemal “kuumutatud ja põletatud koor”. See on valgusaastate kaugusel nii toidutegemise viisidest kui ka toiduterminoloogiast.

50 cl on pool liitrit, tola.

Siin on ikka tõelised külakooli kolmelised koos – üks ei oska eesti keelt, teine ei saa elementaarse arvutusega hakkama. Aga klähvima on mõlemad kanged ????

Point oli selles, et kuidas saab ~100ml ühe munakollase koha vähe olla? ~500ml ja 5 munakollast. Kuidas seal munad ülekaalus on.

#4047610:

Saan aru, et tsiteerid mind, aga mina ei ole selle sõna kasutaja olnud. Küll aga üritan omal kombel pekstavat kaitsta. Minu senine “sõim” piirdus teie nimetamisega koolikiusajateks (mida te ka olete). Sinu süüdistused täiesti valel aadressil on valed ja inetud.

Pekstavat? 😀 😀 😀

Sinu “pekstava” esimene vastus, kui tema jämedale veale viidati:

Et kui midagi pole öelda ja said isegi teada, mida aher tähendab, siis on ikka vaja oma lollust näidata ja möliseda? Sa ise ei tundu endale nõme? Uudissõnad ei meeldi, folkloor on põlastamiseks – äkki kobid tahaso sinna Peipsi taha oma keele keskkonda? Siin ananüümselt oled kõva mutt, aga mine laia EKI lehel ja natuke, et misasja nad tõlgendavad ja hoiavad “vanu” sõnu?<br style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;” />Kuu juba oled kord loll, on’s seda vaja pidevalt korrata?

#4048310:

#4047588:

Ahas ja ahtake on samad sõnad, nagu loll ja lollikegi. Viimane veidi leebem variant. Liitsõna ahervare on siinsete polüglottide ja keeleteadlaste tõlgenduses…mis asi? Viljatu vare? Ikka jätkuvalt ei saada aru, mida tähendavad sõnaraamatus lühendid, antud juhul piltl? Aga las tõesti jääb. Eesti keel on minevik, nüüd sööme poke kausse ja vaidleme prantsuskeelsete väljendite õigsuse üle. Inimene, kes tahtis üht unustusse vajuvat sõna kasutada, saab peksa ja mõnitada. Siinsete tarkade teada on ta “külakooli kolmeline”, loll ja vähe lugenud, aga viisakalt inimest aidata/parandada ei osanud keegi. Ikka ainult mõnitamise ja halvustamisega. Olete kõik ühed parajad koolikiusajad!

Sa oled ikka tõesti väga imelik inimene. Nüüd on toodud argumentatsioonisse sisse veel sõna ‘ahervare’. Sellise lolluse peale saab tulla küll väga jäärapäine ja rumal inimene.

Ilmselt tähendab see tema arvates “kitsaid varemeid” 😀

#4046104:

#4046066:

#4046053:

Ma nüüd küsin, kas kodus tohib teha pizzat

Eestikeelne sõna on pitsa. Minu valulävi on madal ainult valesti kirjutatud sõnade puhul.

Kuidas sa sušit või hamburgerit eestindad? Vorstisai?

No hot dogi sai ühest Lõuna-Eesti putkast “lämmi peni” nime alt…

Inimene küsis mida poke kausi sisse panna ja käod vaidlevad lehekülgede kaupa, kas kreembrülees on rohkem koort või rohkem muna.

Tere tulemast Perekooli!

#4048846:

Inimene küsis mida poke kausi sisse panna ja käod vaidlevad lehekülgede kaupa, kas kreembrülees on rohkem koort või rohkem muna.

Tere tulemast Perekooli!

Oleks see vaid siis nii, siis oleks vähemalt enamvähem kokandusteemaline see asi siin.

Enamik teemast oli ikka puhas keeleteadus!

Pokekauss on umbes sama nagu kanapada vms, ei pea tingimata tähendama, et sööd kaussi või pada ennast.

Ma ei saa aru, kuidas küll inimesed viitsivad siin foorumis mingi anonüümse käoga vaielda teemal, kumb on lollim.

ma ütlen teile: te olete mõlemad lolli. Mitt seetõttu, kummal on õigus või mitte, vaid seetõttu, et laete end anonüümse foorumi vaidlusel kaasa kiskuda 😀

ja ma isegi ei hakka ütlema, millise vaidluse kohta see käib, kuna siin paistab olevat mitu sama lolli vaidlust korraga 😀