Mina olen täiskasvanud lapsega poliitilises mõttes täiesti vastaspoolel. Esimene kord, kui sellest aru sain, läksime tülli. Aga mõtlesin endale asjad selgeks ja otsustasin, et see ei saa olla ometi põhjuseks rikkuda suhted kõige olulisemate inimestega mu elus. Kusjuures asja teeb naljakaks veel see, et lapse kaaslane on veel kolmandal seisukohal.
Nad käisid mul just külas nädalavahetusel. Kuna valimised ka tulemas, siis loomulikult oli teemaks ka valimised ja erakonnad. Mina välistan EKRE ja valin Reformi. Mu laps (ka kõrgharidusega tark inimene) välistab Reformi ja valib EKRE-t. Lapse kaaslane välistab EKRE, Isamaa ja Reformi. Kindel oma otsuses veel ei olnud, aga tundus, et kaldub sotside suunas.
Me saime neid teemasid täiesti rahulikult tülli minemata räägitud. Tuleb osata kuulata ja aktsepteerida ning mitte proovida teist ümber veenda. Ma mõneti mõistan oma lapse põhjuseid, miks ta nii on otsustanud. Samas olen kindel, et ta tegelikult ei tunne ära populismi ning ei oska näha reaalseid ohte. Ja tema minu kohta arvab tõenäoliselt üsna sarnaselt. Aktsepteerime teineteise valikuid ja see ei riku õnneks meie suhteid.
Samas, ma tõenäoliselt ei looks suhet RKRE toetajast mehega. Sest noh suhte loomise faasis on selline väärtushinnangute teema hulga teravamana. Ei ole veel ju suhet, mida rikkuda ei raatsiks nii nagu ma oma lapsega ei saa ju suhet sellise erimeelsuse pärast rikkuda.