need naised, kes aborti tegema lähevad ja eriti need, kes teevad seda korduvalt, on tõenäoliselt just need naised, kellele lapse kasvatamine oleks kõige keerulisem ja kes ise oleksid kõige vähem kohased lapse kasvatamiseks.
Otsustage juba ära, mis see probleem on – kas see, et poolearulised naised liiga palju aborte teevad või et poolearulised naised peretoetuste tõttu liiga palju lapsi saavad. Ei klapi nagu kokku.
EKRE võib küll igati kahtlane erakond olla ja sageli ka väga kummaliste ideedega, aga et Sina suvalistel tontidel ennast “trukkida” lased ja pärast seda pead loogiliseks na väärikaks aborti tegema minna, selles ei saa nüüd küll EKREt süüdistada. Austa ennast ise, siis austavad Sind ka teised.
Mis suvalistel tontidel. Suurem osa aborte teevad abielus ja püsisuhtes naised, kelle mehed ei taha rohkem lapsi. Samas survestavad naisi ilma vahenditeta seksima.
Sa vist ei saanud ise arugi, et sa räägid iseendale vastu? Väidad, et abort peab olema, sest neid tehakse põhiliselt püsisuhtes naiste poolt, kes ise sooviksid sünnitada (sest muidu poleks mehepoolne abordisoov ju survestamine, vaid kahepoolne kokkulepe), aga kelle mehed rohkem lapsi taha. Mõtle, kui abordivõimalust poleks, siis oleksid need mehed ju sunnitud rasestumisvastaste vahenditega nõustuma, sest lapsi nad ju ei taha ja naist abordile saata ka ei saa. Feministlik läbimurre!
Ja ka ultrahelile kutsumine on naise õigus ja vabadus. Kui ei taha, ei kutsu. Ainult isadust saab sünnitunnistusele nõuda, et pandaks, aga kui ei pane, ka see on naise õigus. Naise õigus on lapsele ka oma perekonnanimi panna.
See on jah omapärane, kuidas Eestis naised ise nõuavad, et lapsed oleks ainult naiste projekt (kus siis mees võib/peab naise taktikepi all kaasa lööma) ja samas vinguvad, et raske on. Rootsis näiteks läheb vanemate lahutuse korral automaatselt hooldusõigus 50:50, üks nädal lapse emaga, teine nädal isaga. Eestis võitlevad selle vastu naised ise ja pärast vinguvad, et isa tegeleb vähe. Ja muide, kui Rootsis ema sünnitunnistusele isa nime ei pane, siis määratakse talle automaatselt sotsiaaltöötaja, kelle ülesandeks on aidata emal välja selgitada, kes lapse isa võiks olla. Sest lapsel on õigus mõlemale vanemale ja mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada. Kujutan ette, kui Eestis midagi sellist üritataks, oleks jälle kisa taevani. Aga et riik üksikemadele rohkem toetust maksaks – andes sellega meestele selge sõnumi, et nad ei peagi oma järeltulijat ülal pidama, küll riik hoolitseb – seda osatakse küll nõuda.
Pidi olema poliitika ja peresuhete teema. Nüüd on nii kaugel sellest arutelu.
Aga lisan omalt poolt, et meil on suhe algusest olnud väga erinevad poliitilised vaated. Jah, alguses vaidlesime tuliselt vastu teineteisele, aga aja jooksul on riigis palju muutunud ja meie oleme targemaks saanud, nii et nüüd on meie poliitilised vaated üsna sarnased ja tülisid ei ole. Ja ei ole mõtet ka sellise asja pärast tülitseda, igal inimesel on õigus oma arvamusele.
Ma ise olen slaavi rahvusest, aga pean end eestlaseks, kodus räägin ainult eesti keelt ja lapsed vene keelt üldse ei mõika. Ja abikaasal vahest lööb pähe, et ma ju võin olla “Putini käsilane”, mis mind ajab väga vihale, sest ma olen totaalselt Venemaa vastu 😀 vot siis tekivad tülid ja millised veel.
Abort on ju vaid üks teema. Selle ususekti põhiidee on domineerimine mõttevabaduses. Ainult üks partei (usk) on lubatud, teised on kõik saatanast, sest on “liberastid”, kusjuures põhiargument on, et meie vabadusi tahetakse piirata ja ära võtta. No haburamat kontseptsiooni annab ikka välja mõelda, liberaalne maailmavaade ahistab ja piirab vabadust????. Kõik muud seisukohad on ka üles ehitatud segaduse ja vaenu külvamisele- kõik see, mida 80+ % eestlastest tahab, on paha, ja see vaevalt viiendik lolle on siis “eesti rahvas”, “oma peaga mõtlejad”, “tõe nägijad, kelle eest ei õnnestu mingil müstilisel eliidil suurt pilti varjata”.
