Elus esimest korda kutsus. Mees kokkuelamisest saati alavääristas ta last, aga kallale polnud veel üritanud minna. Peale seda naine võttis lapsed ja läks minema ja mingi aeg pärast seda kui taas üritasid, siis suhtles normaalselt selle lapsega.
Paar parajaid ühesõnaga.
Üldiselt tundub, et tolles olukorras keegi ei saanud viga ja olukord oli stabiliseerunud (“tahtis kallale minna”, aga ei läinud, mees rahunes ja temast sai distantseeruda)
Ilmselgelt sõbranna ei oleks soovinud ka avaldust teha ähvarduse pärast (talt ehk küsiti seda) – milleks siis politsei tulema pidi, kui ei olnud mingit juhtumit ja keegi polnud ohus?
Muidugi ei saanud kallale minna kui naine ees oli. Kust loed välja, et ei oleks avaldust teinud? Ta nõudis, et politsei tuleks ja mehe kainerisse viiks, aga noh 10a tagasi oli see vb normaalne, et peretülidesse ei sekkutud.
miks seda ajaloolist näidet siia tuua üldse? 10 aastaga on suhtumine perevägivalda ikka väga palju muutunud
See on minu ainuke nii lähedane kokkupuude perevägivallaga. Aga kui kuulata teisi või lugeda ajakirjandust, siis pole aru saanud, et olukord paremaks läinud. Millest ma ise muidugi aru ei saa, on see, et miks naised elavad koos mehega, kes neid peksab.