Teema: Põlva või Võru?

Sünnitasin oma esimese lapse 2 aastat tagasi Võrus, ja mina sain sealt ainult positiivse kogemuse. Arst ja ämmakas (neid nägin mitmeid selle 2 päeva jooksul seal) olid väga normaalsed ja asjalikud. Sünnitustoa sain selle kaasaegsema ,vann on seal mõnus ja üldse on seal palju ruumi. Üdiselt seal pole väga nii ,et samal ajal mitu sünnitajat ,nagu tallinnas või tartus ,seega pole vast probleemi selle toaga.. Kõik kes selle 2 päeva jooksul minuga tegelesid olid väga normaalsed ja suhtusid hästi ja kui midagi oli siis seletasid ja õpetasid jne. Üks ämmakas oli ühtlasi ka imetamisnõustaja ja siis ta üks öö vastas minu ja mehe küsimustele hea meelega.
Muidugi olen mina ka kuulnud õuudusjutte võrust, ja sellega on vist tegelt nii ,et ükskaks teatud arsti on sellised karmima käega ,et mõni õrnahingeline võib ruttu solvuda ehk.. ei tea.. 😀
Põlva kohta olen samuti kuulnud nii üht kui teist arvamust.

Aga igaljuhul minu kogemus võru sünnitusosakonnaga on väga hea ja läheks sinna iga kell uuesti sünnitama.

Ega need ei vingugi kes seal kaasaegses toas sünnitanud.
Arstid on seal tõesti sõbralikud(väljaarvatud üks kes oli minu sünnitamise ajal ka kohal, nime ei mäleta aga tean et osadega ta norm olnud)…
Minule jäi halb mulje sellepärast et olin esilekutsumisel ja hommikul tehti veed seal ilusas toas lahti, aga kui sünnitamiseks läks, siis pidin seal väikses toas olema, aga noh valusid elasin nagu palatis üle ja sinna väiksesse vannis aadeti ja du¨¨i alla, samas kui keegi teine lasti sinna korraliku tuppa valutama ja ta sünnitas alles peale mind…Ühesõnaga mina nagu hakkasin enne valutama jne aga mina pidin seda tegema palatis või du¨¨inurgas, samas kui teine last sinna tuppa kohe…Minu kui valudes sünnitaja jaoks oli see ebaõiglane…
Sel korral helistan ette haiglasse, et kas on teisi sünnitajaid…

Ma arvan et kui ma oleks valudega haiglasse läinud ja sinna väiksesse tuppa saanud, siis ei oleks mul sooja ega külma sellest olnud…AGa et veed suures lahti tehti ja see edasi tühjana seisis ka siis kui mul valud hakkasid ja selleks ajaks kui valud olid mul juba 4h kestnud, siis mind sinna väiksesse kupatati oma palavtist, kuna keegi oli jõudnud sinna suurde minna valutama…olin ikka pettunud küll…
Mees ütles et see sünnituslaud oli nagu filmist \”Saag\” 😀

Lisaks oli seal üks torisev ämmaemand tööl sel õhtul…Ma ei saanudki aru mis tal häda oli. Tegi seal oma paberitööd eesruumis. Mina valutasin…üks hetk tuli vaatama ja ütles et seisa ja õõtsu…tegin siis veidi nii aga nii hull valu oli ja mainisin seda kui ta tagasi tuli ja siis ta käratas mu peale \”mis sa siis seisad, mine pikali\”….täitsa lollakas 🙁 Valudes olin mehega kahekesi—keegi välja ei teinud,ei käidud isegi vaatamas et ehk miskit vaja vms…Kui vaja oli siis karjusin üle palati nagu oleks hirmus valuhoog olnud, siis joosti kohale et \”mis on\”…Selline tunne jäi kahjuks et keegi ei tegele sinuga 🙁
Aga järgmine päev olid VÄGA toredad arstid ja õed kohal, kes olid nii hellad ja armsakesed, et hea oli suhelda…Käidi kontrollimas…aidati kui vaja oli. Seal oli ka see imetamisnõustaja Anneli Mandel, kes on supertore 🙂

Ma muidu elan Otepääl:) Praeguseks valikuks mul jääb Põlva kui laps ei otsusta varem sündida vms(siis muidugi Tartu). Mul igassse suunda samad km, et saab valida:D
Eks kunagi varsti tuleb minna tutvuma Põlva sünnitusosakonnaga, mis kus on ja kuidas toimib, hetkel ma veel ei tea isegi, kus seal haigla asub:) Tartus ja Võrus tean vähemalt asukohta.

Ma sünnitasin oma kaks esimest tartus toomel. Teise sünnitusega jäin rohkem rahule kui esimesega.

Kolmanda otsustasin sünnitada Põlvas.

Ei olnud eriti hea mõte. Sünnitustube on seal kaks. Teises oli sünnitaja juba enne mind ammu see solnud. Sellel ajal kui mina hakkasin kergelt presse tundma sündis selle teise naise laps. Mingil põhjusel toodi see laps sinna palatisse kus olin mina. Mind talutati sinna kontrollimise ruumi kus selline voodi nagu perearstidel. Seal meie poja ka sündis.

See on siis see millega ma haiglas rahule ei jäänud. Hiljem selgus aga see, et rahulolematuseks on põhjust veelgi. Sünnitusest oli möödas 9 päeva, kui tõusis palavik 40 peale. alla see tulla ei tahtnus ja seega järgmisel päeval tartusse toomele kontrolli kuna olid ka valud alakõhus. Seal tehti uh ja öeldi, et nemad midagi ei näe ja saatsid mu maarjamõisasse EMO-sse. Seal mind siis tilgutati ja tehti uh kaelast kuni vaagnani ja vaadati kõike. Võeti kõikvõimalikke proove. Katsuti ja pigistati mu kõhtu ja lõpuks ei selgunudki midagi. Palavik tuli alla ja sain koju. Kodus olin pidevalt ikka haige. Palavikud ja ka neerud andsid aegajalt tunda. AB kuure sai neli korda tehtud 2 kuu jooksul .

Väga raske aeg oli arvestades sellega, et mul oli kaks vanemat last 2 ja 4 liasaks beebile veel ka.

Siis kui laksin 2 kuu möödudes sünnitusjärgsesse kontrolli selgus millest kõik minu tervisevead olid põhjustatud. Nimelt oli mul emakakaelal jäätud kinni õmblemata rebend. See oli ka ainuke mis mul selle sünnituse ajal tekkis. Ma olin väga üllatunud, kui günekoloog mulle selle teatavaks tegi. Hiljem olin ka lausa kuri aga mõtlesin, et mis siis ikka.
Poole aasta pärast paluti mul uuesti kontrolli tulla, et mu armi vaadata. See ei meeldinud mu arstile üldse. Ta on onko-günekoloog ja mul on hea meel, et tema mu art oli siis. Järgmised 2,5 aastat käisin ma iga poole aasta tagant tema juures kuna ta oli mutes. Aasta tagasi võttsis ta aga proovid selgitamaks midagi, mis mind väga ehmatas. Ta ütles, et on muutusi ja see viitab tavaliselt vähi eelsele seisule. Õnneks oli proov negatiivne.Siis lubas arst mul edaspidi korra aastas käima hakata.

Minu kogemus siis põlva haiglaga selline. Seega juhtuda võib ükskõik kus haiglas.

Hetkel ootan neiljandat ja ei tea kus sünnitada.