Teema: Põlvkonna erinevus

Ma olen 1973 sündinud.

* Nii enda kui teiste meelest olen optimistlik ja sõbralik inimene. Ma lihtsalt loomu poolest ei suuda ette kujutada muud, kui et kõik läheb alati paremaks.
* Mingeid eelarvamusi mul pole (mille suhtes need üldse olema peaksid?).
* Kipun kergelt solvuma, kui mulle tundub, et keegi mind rumalaks peab.
* Huumorimeelega on asjad halvad, st ma tunnistan, et ei saa sageli aru, kas tehakse nalja või mitte, sest ma kipun kõike tõe pähe võtma. Ja teisi püüan loomulikult mitte solvata, mingeid kahtlaseid nalju küll ei tee.
* Töö peab minu jaoks olema eneseteostus, st jäägitult põnev ja haarav, muidu ma seda teha ei viitsi.
* Maja ja auto pole minu jaoks mingid näitajad. Ma hindan inimeste haridust, silmaringi, andeid jmt.
* Enne koroonat reisisin ikka igal aastal, aga ma ei käinud välismaal puhkamas, vaid pigem teatris ja muuseumis ja sõpradel külas jmt.
* Lapse sain viimati veidi alla 40 olles. Esimese laps sain veidi alla 30 a. vanuses.
* Üle 3 aasta samas kohas töötasin viimati vist mitukümmend aastat tagasi. Pole midagi jubedamat, kui terve elu samas kohas töötada.
* Info leidmine ongi A ja O – kuidas sa muidu tead, mis toimub?

PS. Jajah, ma sain aru, et küsisid nende kohta, kes on sündinud 1990. aastatel. Aga ma ei leia, et inimesi saaks niimoodi aastaarvu või kümnendi järgi lahterdada. Mu esimene laps sündis 2000. alguses ja tema on tunduvalt tõsisem tüüp kui mina. Reisimist ta üldse näiteks ei armasta. Ütleb, et hea meelega koliks maale ja teeks mingit vaikset tööd ja elaks rahulikku elu ühes kohas.

Ma olen 89 sündinud – millennial seega.

Haridusega, elan välismaal, suhteliselt vaene, oma kinnisvara ei soovi (kuigi kunagi selle kahjuks pärin – lähedase kaotuse pärast ikka, ega ma mingi psühhopaat pole).

Lapsed on nii ja naa – oleneb, kas leian kellegi usaldusväärse kunagi.

Keskendumisvõime on suht kehv jah, aga olen alati arvutilaps olnud. Teine kõrgharidus tulebki IT alal.

Eelarvamusi on mul pigem liiga vähe. Tihti olen liiga lahke ja saan vastu näppe.

#3757050:

* huumorimeel pole nii terav, arvestatakse rohkem et mõni nali võib teisi solvata

Nõustun lause teise poolega, aga …

Normaalne, austav suhtumine teisesse = nüri huumorimeel? Nalja saab teha ka näiteks ilma naistevihkamist õhutamata (kahjuks keskealiste huumor suures osas just seda teebki).

Laias laastus nõustun, kuigi nagu iga üldistamine, sisaldab see kõvasti erandeid. Päris imelik, et kohe hüppasid põõsast keskealised, kes hakkasid tõestama, kui toredad nad on. Nagu antud nimekiri välistaks, et ka vanemal põlvel on omad head ja vead vastavalt nende väljakujunemisaastate tavadest, trendidest ja arusaamadest lähtudes.

Ma ei oskaks välja tuua erisusi 1980 ja 1990 vahel, kuid tugev põlvkondade erinevus on 1980 ja 2000 vahel. Näiteks teadlikkus maa ressurssidest (mida teab noorem põlvkond paremini), kuid nt. on tohutu paberraamatuvastasus (enne, kui raamatukokku õpiku järele minnakse,  jauratakse õpetaja/õppejõududega pikki tunde ja kurdetakse, kuidas online tasuta versioonis seda osa ju sees polnud), tundlikumad ollakse hindamise suhtes (nt. vaidlus ja kaeblemine sellel teemal, kas mittearvestatut tohib ikka panna, kui nimi on paberil õigesti ja midagi sa ju tehtud), austuse puudumist, sest ilma küsimata kutsutakse õpetajat/õppejõudu eesnime pidi jne. Ja kindlasti ka see, keda peetakse keskealiseks: 35-aastane on ende hinnangul juba keskealine ja 50-aastane vanur… Minu põlvkonnas oli 65-70-aastane siiski vanemaealine kodanik ja vanuriks sai peetud ikka 80+ kodanikke.

Kui ma mõtlen end nooreks, siis olin paljus samasugune kui praegused noored.
Nüüd olen 50. Veel varem olid hipid. Minu noorusrs olid punkarid. Aga kui paljud neist hipiks või punkariks jäid oma ellusuhtumise poolest. Reisimisest-no mis sa reisid kui perele elamiseks raha ei jää.
Töökoht tagab palga, millest elada.
Ei saa elada kui linnuke oksal. Ja kuna vanus on sealmaal, siis mõtlen ka pensionieale. Surmale ei mõtle. Ma ei mõtle nii nagu kunagi vanemad-kogudes kirsturaha. Vanasti koguti seda. See oli vist nende kõige suurem mure. Mure kuidas elada kirstuni vist neil puudus. Lapsed aitasid. Aga nüüd nagu lastele enam ei loodeta või nad tunnevad ka et vanem on neile koormaks.

Ega need noored ei jää sellisteks. Elu, kogemused ja katsumused muudavad kõiki, enamasti mitte paremuse poole. Särasilmseks lillelapseks jäävad ainult need, kellel elus eranditult hästi läheb või kelle kõrval on tugev inimene, kes rasked otsused enda kanda võtab.

Noh ma ütleks et 1990 ja hiljem on keeruline ühte punti panna. Ma olen 96 sündinud, õde ja täiditütar 99. Samad inimesed on kasvatanud (kõik suvevaheajad koos vanaema juures). Põlvkondade mõistes olen ma palju lähemal oma elukaaslasele, kes 90 sündinud, kui sugulastele kellega vanusevahe väiksem.

Nemad said kooli minnes mobiili, kroone praktiliselt ei mäleta, pildistasid digifotokaga ja kodus oli arvuti internetiga.

Ma tean mis on floppy disc, esimene kaamera oli seebikarp, infot pidi enest otsima, helistamiseks oli lauatelefon.

Eestis kindlasti on vahe enne ja pärast iseseisvumist sündinute vahel, aga paljud punktid millest sa räägid tulevad interneti levikust ja 90 sündinute puhul on sellest veel vara rääkida.

#3757142:

Ma ei tea ühtegi teist riiki kui Eesti, kus juba riiklikul tasandil püütakse inimesi vanuse alusel üksteisele vastandada ja sildistada.

Viimane näide ajakirjandusest:

“Kui viirusenivoo on nagunii madal, haiglad saavad hakkama, siis suvel oleks vaja ära vaktsineerida põhiline tööjõuline elanikkond – gümnaasiumi lõpetajad kuni 40-aastased,” selgitas Kadastik.

Keskmine pensioniiga on 65 aastat, 40 aastasel on rohkem kui pool oma tööeast alles ees! Rääkimata sellest, et Eestis on 20-40 aastaseid oluliselt vähem kui 40-65 aastaseid.

Ma just mõtlesin sama, kui täna Delfi pealkirja lugesin: “Kaks päeva elektrita. 77-aastane Viivi oli vihane, sest ei saanud suletud Selverist lotopiletit osta”. Miks oli vaja rõhutada vanust? Nagu oleks jube naljakas et ise 77-aastane ja tahab lotopiletit osta? Et ei tahagi viimaseid eluaastaid 400-eurose pensioni peal vireleda, vaid loodab lotoga võita? Vaata, kus reo! Või milleks see vanus välja oli toodud?

Positiivsus ja avatus uue suhtes on küll nooremate puhul märksõnad. Samas see positiivsus ja avatus ei rakendu kuigi palju nende enda vanemate- või vanavanemate (või nende eakaaslaste) suhtes, aga seegi vist on alati nii olnud.  Inglise keelt kasutatakse kõnes palju, samas ei osata üldse vene keelt. Paljud täiesti normaalsed noormehed käivad jõusaalis ( minu ajal käisid seal peamiselt rullnoka tüüpi mehed).

Üldiselt nõus listiga. Eriti on noored üldiselt avatumad ja tolerantsemad erinevuste suhtes. Neil ei ole raske ka nt naeratada võhivõõrale. Selle üle ainult hea meel.

See ei tähenda, et kõik on ühesugused ja et vanemas põlvkonnas on ainult sallimatud ja mossitajad.

#3757086:

Eks see on ikka nii, et pole olemas äärmust. Ma tean inimesi, kes vastavad su kirjeldusele ja ma tean inimesi, kes ei vasta sellele pmt üldse.

Emade vanus on asi, millega üldse ei nõustu, kuigi üldine teadmine on, et sünnitatakse pigem hiljem siis mu tutvusringis see ei kehti. Paljud mu tuttavad multitaskivad kooli ja/või töö ja lapsega.

Huumori koha pealt tundub mulle, et nad arvestavad nalja tehes rohkem teiste tunnetega.

Lisan:

– silmaring on tunduvalt laiem;

Vastupidi, silmaring on kitsam ja teistsugune. On tavaline, et ka kõrgharidusega noor ei saa öeldust aru, sest pole eriti lugenud.

Eelarvamused on neilgi, nt veendumus, et nemad on ITs nooruse tõttu tegijad. Aga isegi linuxi käske ei tunne.

#3757316:

#3757313:

Eelarvamused on neilgi, nt veendumus, et nemad on ITs nooruse tõttu tegijad. Aga isegi linuxi käske ei tunne.

Oh, oleks siis asi ainult linuxi või CMD käsurea mittetundmises. Ei teata ka failide organiseerimist ketasteks ja kataloogideks (kaustadeks). Ei saada aru, et kui fail salvestatakse, kuhu ta siis läheb, et järgmises programmis või tegevuses seda kasutada. Jutt pole mingitest suvajorssidest, vaid ülikooli sisseastunud tegelastest.

Ka guugeldamine on kitsa silmaringi tõttu paljudele nö haritud noortele raske. Mõni vana-aja inimene teab ja taipab hoopis kiiremini, kuidas infot leida (võtmesõna: cross reference).

#3757050:

Mis on mõned põlvkondade eripärad, mida olete märganud noorte juures (sündinud 1990 ja hiljem)?

Nimetan mõned, mida ise märganud:

* mida noorem inimene, seda optimistlikumalt meelestatud

* mida noorem inimene, seda sõbralikum teiste suhtes

* vähem eelarvamusi, rohkem avatud eri arvamustele

* tundlikumad, solvuvad kergemini kui 1980 või varem sündinud inimesed

* huumorimeel pole nii terav, arvestatakse rohkem et mõni nali võib teisi solvata

* vähem motiveerib palk, rohkem töö rahulolu

* vähem motiveerivad materiaalsed väärtused (maja, auto)

* rohkem motiveeritud reisimisest ja maailma avastamisest

* lapsi saadakse hiljem (ema keskmine vanus esimese lapse sünnil on 28a – link)

* töökohta vahetatakse sagedamini, sest see on tänapäeval kergem (vähem on inimesi, kes töötavad terve elu ühes firmas)

* ollakse harjunud kiiresti infot otsima, samas keskendumisvõime osadel nõrk

Kas nõustute selle listiga? Mida veel lisaksite või muudaksite?

See on loomulik asi, et noored inimesed on optimistlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, usaldavad, naiivsed. Igas põlvkonnas on noored sellised. Aga vanuse kasvades ei jää keegi lapselikult rõõmsameelseks ja usaldavaks. Vanusega tuleb elukogemus, pettumused, (eel)arvamused ja muidugi skeptilisus. See kõik on normaalne.

Samuti ei ole noorel inimesel veel perekonna ülalpidamise kohustust. Siis võibki töötada väiksema töötasu eest ja töörõõmust. Vanemal inimesel on lapsed, lapselapsed, eakad vanemad, keda toetada ja juba mõeldakse ka enda vanaduspõlve kindlustamisest.

Loomulikult reisivad noored inimesed, kel pole veel peret ja teisi kohustusi rohkem. Samas aga reisivad palju ka majanduslikult kindlustatud pensionärid.

Noorem inimene vahetab töökohtasid, kuni leiab endale sobiva koha. Vanem inimene on selle juba leidnud.

Uut infot on nooremal inimesel kergem vastu võtta, kuid vanemaks saades see võime kaob ning asemele tuleb oskus süveneda ja keskenduda.

Seega on kõik põlvkonnad ühesugused. Erinev on ainult aeg, milles elama peab.

Ning muidugi ei muutu kunagi noorte usk, et just nende põlvkond on väga eriline ja ainukordne ning vanemad ei ole kunagi midagi sellist tundnud ja kogenud, nagu nemad : )))

Ka see naiivne usk leiab oma loomuliku lõpu. Ja kõik kordub…

#3757313:

#3757086:

Eks see on ikka nii, et pole olemas äärmust. Ma tean inimesi, kes vastavad su kirjeldusele ja ma tean inimesi, kes ei vasta sellele pmt üldse.

Emade vanus on asi, millega üldse ei nõustu, kuigi üldine teadmine on, et sünnitatakse pigem hiljem siis mu tutvusringis see ei kehti. Paljud mu tuttavad multitaskivad kooli ja/või töö ja lapsega.

Huumori koha pealt tundub mulle, et nad arvestavad nalja tehes rohkem teiste tunnetega.

Lisan:

– silmaring on tunduvalt laiem;

Vastupidi, silmaring on kitsam ja teistsugune. On tavaline, et ka kõrgharidusega noor ei saa öeldust aru, sest pole eriti lugenud.

Eelarvamused on neilgi, nt veendumus, et nemad on ITs nooruse tõttu tegijad. Aga isegi linuxi käske ei tunne.

Normaalne. Linuxi käsud ongi friikidele. Terve maailma IT käib ikka Microsofti järgi.