Teema: Põnevaid hobisid, millega kodus tegeleda

Sellist tegevust on raske leida mis silmi ei riku ja mida siin juba mainitud pole. Üle jääb ainult võimlemine ja tantsimine. Hakka nt joogat tegema. Võtad mingi raamatu või video ette ja selle järgi teed.
Käsitöö ja kokandus on iseenesest lahedad ja nokitsemiseks ideaalsed. Seega võiksid ikkagi natuke uurida, äkki sobib sealt ikkagi midagi.
Võid ju osta ka omale 1000-tükilise pusle, mitu päeva kohe sisustatud.

hakka hamabaid pesema…ma arvan ka, et pigem võib olla okserefleksi põhjustajaks mõni hambapasta koostises olev aine.
endal oli probleem lapsepõlves: ükskõik millise “laste”hambapastaga hambaid pesin, siis oksendama hakkasin, kõige jäledamad olid minu meelest mingid ananassimaitselised ja kaneelimaitselised, neil piisas mul lõpuks juba tuubi avamisest, et oksendama hakkaksin. “suurte” pomoriin ja meri, mis sellist efekti esile ei kutsunud, olid tookord paraku tohutu defitsiit ja ainus, millega ma peale nende veel hambaid pesta sain, oli mingi piparmündimaitseline lesnaja.
õnneks tänapäeval on valik oluliselt suurem ses vallas, aga “laste” hambapastadest käin ikka veel kaarega mööda.

Kägu kirjutas:

Olen alati palju lugenud, vaatan arvutist filme ja huvitavamaid seriaale, uurin genis oma suguvõsa, ristsõnu ka vahel lahendan

See pole küll hobi aga kui armastad lugeda ja samas peale tööd silmi koormata ei taha, siis äkki erinevate harivate ja huvitavate raadiosaadete kuulamine oleks lahendus? Ma ise viskan tihti pikali ja panen eelnevalt arvutis mängima mõne saate nagu Müstiline Venemaa või Kuula rändajat. Eriti mõnus on see aga mõne nokitsemist nõudva töö taustal.

tee kaarte või ilusaid karpe.

Podcastide kuulamine?

Nagu minu kirjutatud teema. Mul ka kipuvad kõik hobid sinna silmade väsitamisse välja jõudma – lugemine, arvutist ajalooteemade uurimine, filmid. Ja samuti ei salli käsitööd, kokkamist, meisterdamist. Mina käin vahel “hulkumas”, sõidan autoga kuhugi kas Tallinnas või eemal ning siis lähen ja kolan ümbruses just nii kaugel või palju kui pähe tuleb. Just üksi meeldib sellist asja teha, kuid mees tunneb end siis kõrvale jäetuna, seega ma väga tihti ei saa “hulkuda”. Ööülikooli olen kuulanud, aga seda saab teha siis, kui keegi ei sega. Kui aga lapsed mingeid asju küsimas käivad, siis see häirib ja ei tunne mõnu kuulamisest. Üldiselt – see ongi kõik. Ma ka hädas, et kõik tegevused sumbuvad lõpuks arvutisse.

Akvaarium

Kui minul oleks selline olukord, siis mis ma teeks… Käsitööd ei armasta, aga on kätega tegemise võimalusi, mis nn naiskäsitöö alla ei liigitu. Ma olen ammugi mõelnud, et kui kunagi on palju vaba aega, siis õpin korvipunumise selgeks. Ma usun, et raamatu järgi on täitsa võimalik https://pajukorv.wordpress.com/2013/07/26/korvi-punumise-raamatud/ .

Teine asi, millega võiks tegeleda, on kalligraafia. Praegusel ajal on saadaval täitesulepea tüüpi suled (näiteks sellised, ise ei ole neid küll kasutanud http://www.hammond.ee/index.php?page=91&action=show_product_details&product_id=7888&group_id=1328 ), Villu Tootsi Kirjakunsti ABC sarja kuulunud “Laisulekirjad” https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?105179 võtaks raamatukogust (kui kodukoha raamatukogus ei ole, siis raamatukogu saab tellida mujalt, endal on vaja postikulu kinni maksta).

Süüa teha mulle ei meeldi, aga vot kooke ja torte on põnev katsetada. See on hoopis midagi muud kui kohustus õhtusöögiks midagi lauale panna.

Raadiosaadete järelkuulamine on midagi sellist, mis sobib kõigi nende hobide kõrvalt teha. Vikerraadios, Raadio 2s, Klassikaraadios ja Kuku Raadios on kõigis palju huvitavaid saateid arhiivis. Kuku nädala raamatuga on küll see jama, et sa ei saa arhiivist kuulates teada, mis raamatut loetakse ja pooleli jääb see kah. Nõmme Raadiost saab ka raamatuid kuulata, näiteks terve “Tõde ja õigus” on seal olemas.

Siis on veel selline tore asi nagu bridž. Raamatukogus leidub mitmeid õpikuid ja mängida saab bridgebase.com. Seal on küll teistsugune pakkumissüsteem kui Eesti autorite õpikutes olev ranna ruutu, aga robotitega mängides saab vaadata, mida mingi pakkumine tähendab. See on küll ka arvutis toimuv meelelahutus, aga see ei pinguta mu meelest küll niimoodi silmi kui arvutiga töötamine.

Noh, ja maalimine ja joonistamine on ju ka olemas. Eks sealgi lähe silmi vaja, aga ei pea pingutama sedasi nagu arvuti taga töötades. Või koomiksite joonistamine. Selleks ei ole vaja teab mis joonistamisoskust, ideed on vaja.

Või ostad kitarri ja kitarriõpiku ning hakkad pilli õppima – kunagi ei ole ju liiga hilja. Kitarr ei ole lärmakas pill, ei aja naabreid ka hulluks.

Mul ka arvutiga töö ning õhtul ei taha silmi koormata. Olen omale mitmeid võõrkeelseid audioraamatuid tõmmanud ning teen õhtuti jooksuringi ja kuulan raamatuid. Mida huvitavam raamat parasjagu käsil on, seda pikem jooksuring.