Töötasin ühes Denim Dream poes lühikest aega. Meil tõesti toole ei olnudki kassa taga, istuda sai pausi ajal. Coversion rate-i vaadatakse tõesti, iga kord kui nt naine jäi riideid proovima ja mees 4 korda sisse-välja käis, et vaadata, kas on juba valmis kiristasime hambaid, aga kliendile pidime ikka naeratama. Sama lugu ka “lihtsalt vaatajatega”. Mulle endale ka meeldib vahel mööda poode käia, plaanita midagi osta, aga töötajale tähendab see boonusest ilma jäämist. Pärast saime pahandada, et conversion rate nii väike. Pausile minnes kummardasime, et ise mitte kliendina “kirja minna”. Puhkepausid (kokku tund 12-tunnise tööpäeva jooksul) võeti tööajast välja, st on tasustamata. Kohustuslikud on müügikoolitused, mis enamasti pannakse tööpeävale, aga vahel ka mitte. Väga tihti helistas piirkonnajuht, et “paluda” teise kauplusesse asendama vabal päeval. Keeldumisel üritati süümepiinu tekitada. Testostjad käivad iga kuu mitu korda, kui tulemus nõrk on, pead seletuskirja kirjutama. Meie konkreetse poe juhataja vaatas kaameratest, kuidas me töö ajal käitusime (kas nõjatusime letile, kas rääkisime omavahel juttu (mis oli ka keelatud)) ja hiljem tegi selle kohta märkusi. Need teeninduse hindamise nupud- kui laps mängib ja vajutab halb nuppu tähendab see töötajale väikest kaotust palgas. Inventuur on iga kuu ja puudujääk võetakse osaliselt töötajate palgast (seaduse väänamiseks on asi sõnastatud nii, et kui inventuur korras, saad varguse ennetamise boonust, kui ei, on see boonus miinuses). Kui kassas on puudujääk, aga ka ülejääk, läheb see tasumisele vastutava teenindaja või juhataja palgast (puudujääki muidugi mõistan, aga ülejääk-nt kui mõni klient ütleb, et tagasi vaja ei ole.. nojah..) ühesõnaga väga hea meel, et sealt tulema sain.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 31.01 14:15; 31.01 15:35; 01.02 11:46; 01.02 14:13;