Teema: Pood, kus müüja ei tohi toetuda

Mina küll mingit konfliktset mölakat tööle ei võta. Minu põhimõte on, et ela ise ja lase teistel ka elada.

#3347566:

Appi-appi! Minu müüjana töötamise aeg jääb küll mingi 20a. tagusesse aega ja siis küll tohtis istuda. Kui klient sisenes, tõusid püsti. Mis selle tänapäevase müüjate piinamise mõte peaks olema?? Ausalt öeldes mind kliendina isegi ei huvita, mida müüja teeb, peaasi et nad olemas on kui vaja maksma hakata või nõu küsida. Ei oskaks küll solvuda kui müüja istub, toetub või telefonis on kuniks ta sõbralikult ja koheselt reageerib kui ta poole pöörduda.

Just minu mõte. Mul sügavalt savi, millega see müüja seal tegeleb, kui mina teda ei vaja. Kui pöördun tema poole, eeldan, et reageerib, kui ei reageeri, lahkun. Aga seda, et minu sisse astudes müüja kohe krapsakalt minu kõrvale materialiseerub ja mind hirmsasti abistada tahab, ma ei salli. Siis lähen ka pigem minema.

#3349395:

Naised, mis te vererohkete päevade ajal teete? Töötasin 2 aastat väikses poes ja WC mure korral tõmbasin poe ukse lukku ja tegin oma asjad rahulikult paari minuti jooksul ära. Mina kohe kindlasti ei suudaks ühe-kahe pausiga ära olla (hakkab lekkima vms ja mis ma siis teen, läheb palgast maha, kui tualetti küsin?).

Peale keskkooli sai päris mitmes kaubanduskeskuse poes tööl oldud aga tualetis käimist ei keelatud küll üheski.

mul tuleb halva töökeskkonnaga meelde, kui ma otsisin ettekandjana tööd, ja igal pool pakuti 4,50 kätte, siis Elevant pakkus mulle 3,5 bruto ja üritas mind jootrahaga motiveerida. väga ülbe ja nipsakas juhataja oli, kes üritas mulle argumenteerida, et “aga sa saad ju jootraha ka”. kuna ma olen päris kogenud ettekandja ja teadsin umbes, mida turul pakutakse, siis oskasin talle ka vastata, et tegelikult ei tohi ta jootraha palga sisse arvestada… oi, kuidas see tibin läks närvi…. ilmselt nooremate tüdrukutega läheb selline nali läbi, osad ei oska ka palka küsida, ja nii see läheb…
pärast seda ma pole kordagi Elevandis söömas käinud ja üritan seda kohta vältida.

#3350570:

Ei saa aru, miks norm tingimusi kirjeldav kommentaar ei meeldi. Ei tundu usutav, et on ka inimlikke tingimusi kuskil?

Pakun, et ei meeldi pigem see, et sa ütlesid, et teiste jutt halbade tingimuste kohta on jama.

#3350506:

Sportland.

Käisin umbes 7 aastat tagasi proovipäeval..Pikk vahetus. Liigud siis iga tunni või paari tagant uude osakonda/alasse, kus seisad ja pead inimesi ahistama hakkama. Puhata võis pool tundi lõunapausi ajal.

Täielik õudus tundus see töökoht. Juhatajad olid ka vastikud ülbikud.

Pidasin vastu pool päeva ja siis läksin ja ütlesin juhatajale “Ei aitäh, ma pole veel nii halba töökeskkonda veel näinud”…ning läksin minema. Midagi kaotada ju polnud.

Loodan, et olukord on seal paremaks läinud..kuigi kahtlen.

Samad kogemused! Lisaks anti veel kellegi eelneva kantud riided selga!

Paar aastat tagasi käisin GoWorkabit vahendusel erinevates kohtades tööl ja kogemused sellised: Massimo Tutti – kassa koht ei tea, ma kassas ei olnud, aga kaubapaigutajana ja nn garderoobitüdrukuna (see, kes annab numbri, mitu eset proovimiseks võtad) istumisvõimalusi ei olnud. 11h tööpäev kohta oli 1h lõunat, see ei läinud tööpäeva sisse arvesse. Vahepealseid pause mulle üldse ei antud, aga ega ma ei küsinud ka- olin seal 2 päeva ja lihtsalt vaatasin, et saaks päeva õhtusse. Vahetus oli ülihalb – kl 12st 21ni, st sisuliselt raisus päev – kuhugi peale poe enam ei jõua inimene, lapsi see päev ei näe. Lahkudes juhataja kontrolib kotti, st vaatab su erakotti sisse, et sul sel midagi kaasa võetud pole. Ei tea, ks see on üldse lubatud, piiluda minu isiklikku kotti? Seda enam et ega kott müügisaalis kaasas olnud, oli eraldi kapis, aga ikka vaadati sisse. Tasu 4h tunnis.
H&M – olin kauba turvaelementidega märgistaja – istumisvõimalus puudus, 1h lõunat 8h tööpäeva kohta. Vahepealsed pausid puudusid, aga ei osanud ka küsida, äkki oleks saanud. Samuti õhtul kotikontroll, kuigi kott oli eraldi lukustatavas kapis. Tasu 4h tunnis.
Reserved – töötasin laos, pakendasin kaupa lahti ja märgistasin turvaelementidega. Istumisvarianti polnud, aga vahetus vad 4h ka. Toetuda sai küll pakkelaua najale. Suhtumine oli kõige inimlikum, wc-sse sai kui vaja ja kotikontroll puudus, kuigi siin oli kott samas ruumis, kus töö käis.

Väga alandav oli tegelikult selline asi, nagu poleks inimene, vaid masin. Kõntsa tunne tuli peale.

#3350798:

Kui peaksid veel kuskile tehasesse liini taha sattuma, siis veelgi raskem ja nüristavam töö. ega sinna vist eestlased lähe ka (vähemalt kodumaal mitte).

Lähevad-lähevad. Maakohtades, kus erilisi valikuid pole, tehakse liinitööd 600-eurose kuupalgaga.

#3350798:

Aga nendes poodides, millest siin jutt käib, vist tööjõupuudust pole või kuidas? Ma olen kuulnud, et maximasse ei leita töötajaid, aga kuidas hilfigeri jt lood on?

Töökuulutuste järgi paistab, et Põldma kaubanduse poodides on palgad veidi kõrgemad. Kui Maximas on palk mingi 600-700, siis Denim Dreamis, Tommy Hilfigeris jne lubatakse 1200. Pidid saama ka:

https://foorum.perekool.ee/teema/keegi-tootanud-guessi-th-vms-poldma-kaubanduses/

Põldma kaubanduses saavad nad tõesti sellist raha, aga enamuse sellest teeb müügiprotsent (kui ma nüüd ei eksi). Umbes 10 aastat tagasi, kui ma ise veel La Senzas töötasin, siis suhtlesime ka Denim Dreami tüdrukutega, ja on nagu meeles, et palk oli sama. La Senzas (praegune Change) oli ka väga hea palk, mis tugines müügiprotsendile (muidu oli miinimum tunnitasu), aga no mis hinnaga see palk välja teeniti…. pidevad konfliktid töötajate vahel, kes kelle klient on ja pidevad süüdistused, et vanadelt olijatelt võetakse kliendid ära. vanemad (vanuse poolest) töötajad olid alatihti tülis noorematega, ja kui noorem töötaja müüs õhtuks veidi rohkem, siis oli kohe häda ja ussitamine lahti. Kollektiiv oli pidevalt kahes leeris ja peaaegu alati tülis. Palusin korduvalt, et jätke see jube süsteem ära, töötame kõik ju ühise eesmärgi nimel, aga juhtkonnale polnud see kasulik, sest siis võistlusmoment puudus ja müügid langesid. Lõpuks avati pood Roccasse ja ka siis töötajad sunniti seal tööl käima, kuigi algselt oli töökoht Ülemistes, ja paljudele ei sobinud Roccas käia. Aga omanike suhtumine oli alati selline, et kui ei sobi, siis mine minema. See oli veel kriisijärgne aeg ja tööandjad tundsid ennast kui jumalad.

Sellest, et istuda ei tohtinud ja rääkida ei tohtinud ja kaameraid passiti 24/7 pealt (nooruke juhataja passis iga õhtu neid ja kohe helistas poodi, kui midagi valesti), ma ei hakka isegi rääkima.

#3351147:

Isikliku müügi pealt palgalisa on kõige kurja alus kollektiivis. Mäletan ka ise sellist aega, nagu kaarnakari ootas saaki, tekkis väga agressiivne müügitaktika jne.

Jah, mul samuti läbitud kogemus. Need isiklikud müügiboonused tekitasid niivõrd palju probleeme ja pisaraid, et nõrgemad, kes seda survet taluda ei suutnud lihtsalt lahkusid töölt. Ka mina.

Mõni aeg hiljem astusin sealt poest läbi, et ühte toredat ekskolleegi näha, aga teda polnud seal ja mulle teatati, et X lasti lahti, sest “ta ei tootnud numbreid”, (loe: läbimüük oli väike).

Hmmm… töötasud vast mitte.
Mäletan enda tööastaid Tallinki kõnekeskuses, aasta oli siis 2004. Siis pandi näiteks kõikide kõnekeskuse klienditeenindajate kohta tabel seinale, kuhu oli märgitud siis broneeringute arv, maksumus, tegelikult väljaostetud piletite hinna kogusummad, kõnede arv, kõnede keskmine kestvus.
No ja sealt saigi näha kes kiire, tegija, kes aeglane mitte-tegija.
No milleks see?
Sellest saan aru, et kui igale töötajale eraldi saadetakse meilile just tema tulemused, ise otsustab kas jagab oma statistikat.

#3351357:

#3351147:

Isikliku müügi pealt palgalisa on kõige kurja alus kollektiivis. Mäletan ka ise sellist aega, nagu kaarnakari ootas saaki, tekkis väga agressiivne müügitaktika jne.

Sellistes poodides saavad noored inimesed ikka varakult juba hullu elukooli, ma vaatan. Ja selline ongi ju tegelikult selle maailma elu ja õnnelikud on need, kes saavad oma elu ära elada olelusvõitluseta.

Lähen teemast väheke kõrvale, aga mind hakkas huvitama, et kui “kaarnakari” (saan aru, et müüjad siis) ootasid-valisid kliente, siis mille järgi otsustati, et see klient on potensiaalne ostja või et see ostab kindlasti midagi või et see ei osta midagi.

Ja kas siis müüjate töötasud olid avalikult teada, et see sai niipalju ja see sai poole vähem jne, et sellest paksu verd tekkis.

Müügiprotsent oli kõikidel sama, müüke said teenindajad ise arvutist vaadata ehk lihtne matemaatika.

Kui klient juba näppis mingit toodet, siis lähenesin talle äraõpitud küsimuste ja tehnikaga, veensin rinnahoidjaid proovima. Kui juba proovitud, rääkisin veel erinevaid benefite juurde, et läheneda müügile. Kogu teenindus oli väga personaalne, sageli mõõtsin klienti, et teada saada õiget rinnahoidja suurust, seejärel leidsin parima variandi (mis istus tõesti hästi ja tegi rinnapartii ilusaks). Kui klient nägi, kui hästi rinnahoidja tal seljas istub (ja paljud naised ei tea oma tegelikku rinnahoidja suurust, mis omakorda muudab rinnahoidja ebamugavaks ja seljas koledaks), ostis ta selle enamasti ära + müüsid aluspükse (samuti kasutades erinevaid müüginippe). Müügikoolitusi saime tohutult palju ja müümine ei olnud üldse keeruline. Pigem oli probleem selles, et kui samal ajal tegi teine müüja ka tehingu, ja suutis sama ajaga vähem müüa või üldse jäi ostust ilma… siis oli solvumine terveks päevaks garanteeritud, et kuidas ma võisin.

#3350172:

#3350137:

Minu ettevõttele pakuti aastaid tagasi kohta populaarses kaubanduskeskuses, lugesin lepingu läbi ja olin pehmelt öeldes shokeeritud, seal olid kõik orjapidamise tingimused mis olla saab, muidugi kavalalt läbi juriidilise isiku, mitte otseselt töötajate reeglitena, sest muidu nad rikuksid töötajate õigusi. Firma pannakse olukorda, kus ta peab allutama oma töötajad olukorda, mille kohta ma arvan, et ei ole enamus tööandjate jaoks normaalsed. Eks iga firma teeb oma otsused, kas võtab selle lepingu vastu või mitte.

See jutt on küll täielik jama. Olen aastaid ühes suurimas keskuses rentnik ja mitte midagi ülakirjeldatud asjadest meie töötajatele ei kehti. Toolid olemas kassa juures ja puhkeruumis, pissil võib käia nii palju, kui vaja ja lõuna ajal äraoldud aega keegi ei mõõda. Loendurid puuduvad, rääkimata sellest, et nende järgi müüjate tasu arvestada. Täiesti loomulik, et inimesed käivad teinekord kümme korda vaatamas ja arutamas enne, kui midagi ostavad.

Sa ajad jama, näiteks kui on jõulud või aastalõpp ja sul on pood ostukeskuses, siis ostukeskuse leping ei luba sul nendel päevadel kinni olla kui keskus ise on avatud. Need lepingud on orjastavad.

#3351370:

Kas keegi siit Euronicsis on töötanud või nende tingimustega kursis?

Mind üllatab see, et kui saaliteenindaja tuleb abi pakkuma, siis kassasse minnes annab ta alati kauba teisele teenindajale üle ning läheb ise ära, nö ei tee kliendiga müüki lōpuni.

Kas neil siis ei ole mingit klientide pealt boonuste kogumist? Või miks peaksid nad teistele teenindajatele nö kliente ette viima?

Saavad ikka boonust, see on lihtsalt meeskonnapõhine. Pole mõtet raisata spetsialistist saalitöötaja aega kassatöö peale, mis on lihtsam ja madalamalt tasustatud.

No see teema avas mul silmad.

Ma just kogu aeg arvasin, et mis rõivapoodide müüjatel viga, nii mõnus töö- säravalt puhas, valge ja soe keskkond, muusika mängib vaikselt, hõljud seal ringi ja aeg-ajalt tõstad mõne kerge hilbu ühest kohast teise või ajad paar sõna kliendiga juttu..

Edaspidi ostan riided netist.