Esileht Sünnitus Positiivne sünnituskogemus

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Positiivne sünnituskogemus

Postitas:
Kägu

Juhtusin lugema sellist artiklit: https://feministeerium.ee/hea-sunnituskogemus-on-rohkemat-kui-terve-beebi/

Missugune teie sünnituskogemus suhtumisega teisse ja teie pere soovidesse oli?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mult oodati, et suudaksin valudes olles oma keha kontrollida ja üldse jäi mulje, et miks ma nii kehv sünnitaja olen, endal kolmas laps.

Vaatasite artiklis pilte? Esimesel pildil : mees toetab naist selja tagant, kaks toetavad jalgu, üks võtab lapse vastu. Noh, mul oli 1 ämmaemand…

Kuni pressideni olin sünnitustuppa üksi jäetud, mul puudus moraalne tugi, julgustus, coachimine. Ja siis tuli ämmaemand – lõpuks, jalgade hoidmine oli mu jaoks raske (valuga instinktiivselt soovid jalgu ju sulgeda selmet avada) ja noh, ei jätnud talle vist head muljet, et valudes krambipuntraks muutusin, ei suutnud valu ajal lõõgastuda. Ka kolmandal korral kuulsin jälle, kuidas ma pressida ei oska.

Rohkem võiks sünnitajaid toetada. Ma ei sünnita iga päev, seda ei saa treenida muud moodi kui sünnitades.

(See muide oli 1 ämmaemand 3 samaaegse sünnitaja peale, niiet tema frustratsioonist tuleb kah aru saada.)

Lisaks veel sünnitusjärgne põetus – seda lihtsalt ei ole… Palud peale sünnitust juua ja sulle öeldakse tass on seal, kraan seal, võta ise. Kui endal tugiisikut kaasas pole, on ikka väga ebamugav. Sul on endal nõrk ja valus olla kuid pead suutma ka beebikese eest hoolitseda selmet end korralikult välja magada ja puhata.

Esimesest sünnitusest on meeles, kuidas mu palvet ignoreeriti – kuulati külma metallstetoskoobiga alakõhtu – see oli valus. Nad ei lõpetanud protseduuri hoolimata u väänlemisest. See koht kõhul oli valus sünnituse lõpuni.

Eesti haiglad eeldavad, et sünnitajad on kitsed : vupsti kõik kohe instinktiivselt oskavad ja on mõne tunni pärast ka jalul. Vo 15 % sünnitajaid on tõesti nii suutlikud kuid on palju neid kes pole ja neid poleks vaja seetõttu halvustada.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sünnituse osa oli minu jaoks kõik ok ja ämmakas väga toetav.

Sünnitusjärgne oli nii ja naa. Sünnitasin sel ajal, kui sünnitusjärgsesse ei võinud mees jääda (koroona teema). Füüsiliselt olin mina siis ilmselt selle 15% sees, s.t kalpsasin kohe omal jalal ringi, käisin pesus, wc-s jne. Aga minu jaoks oli tegu esimese beebiga ning kõiki asju seletati nii kiirelt ja kuna ma olin nii sellises seisundis, siis ei jäänud mul lihtsalt kõik meelde. Tihti küsisin ämmakaid enda juurde, kui laps ei hakanud rinda võtma jne, aga siis ka tundus, et ma pigem tüütan neid jne.. Ühesõnaga ma olin päris kurb seal üksinda beebikesega. Ainult 1 töötaja puhul võisin aru saada, et ta oli tõesti nii tore, see oli keegi, kes käis beebi kuulamist kontrollimas. Kõik muu personal suhtus asjasse nagu liinitöösse.. Hea oli lõpuks koju saada.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli ka sünnitus väga positiivne, läks kiiresti ja ämmaemand oli toetav. Alguses tundus, et ei usu, et asi nii kiiresti läheb aga muidu oli väga toetav.
Sünnitusjärgne aeg oli hirmus, peale sünnitust olin väga nõrk, pidin 2 korda kokku kukkuma sünnitustoas wc-sse minnes ja ikka saadeti koos lapsega palatisse. Põletikunäitaja oli väga kõrge ja kedagi ei huvitanud, peale haiglast välja saamist läksin järgmine päev emosse ja seal kohe avastati kuseteedepõletik ja sain antibiootikumid peale. Kuna oli ühispalat ja öö siis mees kaasa tulla ei saanud. Keegi midagi lapse hooldamisest, pesemisest mitte millestki ei rääkinud. Järgmine päev ka nägin korra hommikul ämmaemandat ja päeva peale kui ta mu toanaabrit käis välja kirjutamas kuulis, et mu laps teeb imelikku häält viis ta kontrolli ja oli kõik sellel päeval. Sellest järgmine päev uurisin, kas koju saab ja siis oli selle päeva ämmaemand ehmunud, et keegi pole mulle midagi lapse pesemisest rääkinud, polnud vatti toodud, et lapse silmi puhastada ega midagi ja ma ei osanud küsida ka ise, sest esimene laps oli. Olin ka õnnelik kui lõpuks koju ära sai ja mees abiks oli.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minuga suheldi sünnitusmajal igati viisakalt ja inimlikult, aga vähe. Meeles on ootamine ja valutamine pikad tunnid üksi ja teadmatuses. Oleks soovinud, et keegi tihedamalt käiks, seletaks mis toimub, julgustaks, midagi pakuks või soovitaks, kas mulle asendeid või mingeid võtteid mehele minu toetamisel. Mees oli küll kaasas, aga temalgi esimene sünnitus ja samamoodi 24 h magamata juba haiglasse jõudes. Igatsesin koju oma laia voodisse, et saaks mugavamaid asendeid võtta. Ettevalmistavates loengutes olime koos käinud, aga no see pole piisav ettevalmistus, et veeta kogu aeg kuni pressideni omapäi. Valuvaigisteid ei pakutud mitte ühtki. Epiduraali ma ei soovinud, aga mitte midagi muud ka ei pakutud.

Perepalatisse ka meid keegi ise õpetama ei tulnud, aga kui mees käis koridorist abi kutsumas, siis näidati hea meelega, näiteks millise haardega hoida imiku peput kraani all ja kontrollimas imetamisvõtet.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul läks esimene sünnitus väga hästi, oli kiire spnnitus ja toetust sain palju. Ka järeltoetus arstide/õdede näol oli väga hea – näitasid beebi pesemist, käisid ta silmi puhastamas ja näitamas kuidas ise seda teha, imetamisnõustaja käis kord-kaks päevas, emakat käidi kontrollimas ja üleüldist heaseisu käidi küsimas, seega toetus ja nõu oli omal kohal.

Peale sünnitust olin nõrk, verekaotus, magamatus, söömatus, seega olin mitu korda sellises olukorras et pilt hakkas eest minema. Õnneks oli mees kaasas, kes aitas mind näiteks WCsse ja voodisse, andis juua jne. Üksi ma poleks hakkama saanud, kuid usun et ehk oleks õdedest natukene ikka abi olnud.

Nüüd varsti tuleb teine sünnitus ja kui koroona on teemaks sel ajal, siis täitsa kardan kuidas üksi hakkama saada, eriti kui on oht jälle peaaegu minestada. Ma igatahes olen valmis selleks kuidagi, et peabki üksi olema ja üksi hakkama saama, vajadusel peab kutsuma kedagi õdedest/arstidest appi, ei jää muud lihtsalt üle (esimene päev on kindlasti hull).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul oli sünnitustel kõik ok. Üldiselt ma nagunii rohkem suhtlesin mehega ja delegeerisin teda personaliga suhtlema. Ilmselt üksi sünnitades oleks kogemus teine…ma ei tea, kuidas ma seal paljalt oleksin käinud ämmakaid kutsumas või mismoodi see asi oleks välja näinud 😀

Esimese lapsega oli pigem sünnitusjärgselt palju negatiivselt, ämmaemandad kõik sellise suhtumisega, et mismõttes ma ei tea neid asju mida nemad teavad, kohati oli lausa selline suhtumine, et jälle üks tüütu objekt siin… No tõesti, mõni vanem ämmaemand suhtuski minusse nagu ma oleks mingi asi, mitte elav inimene

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänud teile kõigile! Kas kellelgi on veel hiljutisi kogemusi, mida jagada sooviks? Suured tänud ette!

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Sünnitus Positiivne sünnituskogemus