Kaheaastane on kodus imehästi potil käima hakanud ja nüüd kevade tulles mõtlen, kuidas väljaspool kodu potitamisega hakkama saada. Kui seni ta veel õues mähkmesse pissib, siis kakada ta enam mähkmesse ei taha. Hiljuti olime seetõttu sunnitud mänguväljakult koju jooksma, sest meie üsna suures kodulähedases pargis ei ole tualetti.
Kuigi avalike tualettide puudus Eestis on mulle varem ka silma jäänud, siis täiskasvanuna saab ikkagi kuidagi hakkama. Planeerid käike natukene rohkem ette ja arvestad variandiga, et käid vetsus enne kodust lahkumist ja uuesti koju naastes. Aga laps ju nii kaua ei kannata ja nüüd on mulle see tualettide puudus täielikku peavalu hakanud valmistama.
Lasete lastel ka linnas põõsasse häda teha? Pissi ja kaka ka? Jooksete koju/poodi/kohvikusse? Või hoiate ikkagi lihtsalt õues käies endiselt mähet? Aga kui kaua ja millal siis õues käies mähkevabaks lapsed saavad?
Mul sama vana laps ja sama probleem. Seni oli õues mähkmega aga kui nüüd soemaks läheb, siis tuleb kaasaskantav pissipott autosse või seljakotiga selga.
– Väljas ka, kui juhuslikult WC lähedal, siis tasub ära käia (kuna väljas on põnev ja liikumist ka, on vahed väiksemad, mulle tundub). Ja üldse tasub silma kellal peal hoida, et viimasele hetkele ei jääks.
Lasete lastel ka linnas põõsasse häda teha? Pissi ja kaka ka?
Loomulikult ei planeeri oma elu nii, et käiks avalikus pargis põõsa all hädal. Kui ikka täielik hädajuhus on, on teine asi, aga mitte nii, et planeeridki ette, et küll põõsaid leidub. Väikesed kilekotid võta loomulikult kaasa, junne ei saa vedelema jätta.
Mina oma lastele panin potitreeningu ajal õue minnes mähkme. Loomulikult püüdsime potile jõuda, aga kui ei jõudnud, polnud probleemi, riided jäid ju kuivaks. Samuti jätsin ööseks mähkme, sest ei tahtnud iga päev kõiki linu ning tekki läbi pesta. Mähkmevabaks said lapsed sellegipoolest ja varsti polnud enam õues ega magades mähet vaja.
Lapsel tassisin pissipotti kaasas kui käisime autotripil. Laps 2a kandis väljas käies mähkmeid. Kui olin kindel, et kannatab, siis kasutasin kaubanduskeskuste wc. Ülemistes on nt lastepotid
See aeg on ju üsna lühike Kui potil käimine selge, siis kasvab ka pidamise aeg. Autos on üks väike pissipott olnud, käruga käies pole vaja olnud. Ja no soojemal ajal saab ju vajadusel tõesti ka põõsas asja ära ajada.
Te mähkmeid ei kasuta enam üleüldse? Kui kasutate veel, siis pikkadel autosõitudel olen pannud ikkagi mähkme- isegi kui potitada jne, siis julgestuseks. Piss tuleb nagunii kui piss juba tulemas on, on lihtsalt koristamise vahe, kas tuleb püksi ja autoistmesse või mähkmesse. Esimene valik muidugi pott. Eks võib see lapsele väikse segaduse tekitada, et kas siis võib püksi jälle teha või mitte.
Või siis autoistme peale need imavad voodikatted, mida voodihaigetel kasutatakse (meil olid meed mähkimislaua alused, võtsime reisile paar tükki kaasa lihtsalt) või madratsikaitse tükk jne.
Neid kaasakantavaid/volditavaid ja igatmoodi kokkupandvaid potte on poodides ja ka järelturul ohtralt.
Ma kandsingi väikest potti kogu aeg kaasas, oli vankris pakikorvis eraldi kilekoti sees. Laps käis juba ilusti potil, kuid ei nõustunud pikka aega suurel potil istuma, seega tihtipeale ei olnud meil abi ka sellest kui wc oli olemas.
Päris alguses peale mähkmevabaks saamist ma ikkagi panin püksmähkme, kui nt pidulik üritus (kellegi sünnipäev vms) või kui plaanisime jalgsi minna kuskile kaugemale. Aga reaalsuses ma lihtsalt maksimaalselt vältisin igasuguseid kohti alguses, kuhu oli tarvis mähe tagasi panna, et last mitte segadusse ajada. Käisimegi kaugemal mänguväljakul siis mõnda aega autoga lihtsalt. Ühistranspordiga ka ei liikunud, sest seal ei ole ikkagi ühtegi varianti. Ja autoga minnes oli lihtne suhteliselt, kogu aeg oli pissipott kaasas. Ja olemegi pissinud Tartu mnt ääres ja Haapsalu maantee ääres ja isegi Pirita teel oli tarvis ühes parklas peatus teha ükskord, ma mäletan ????
autoga muidugi lihtsam. pott kaasa ja igas kohas, kus häda tuleb, proovid peatuda, pott maha jne.
meil oli oma lastega suurem probleem see, et elu südalinnas, kus pole eriti murulapikestki. tõesti suurel mänguväljakul ei lähe ju põõsasse häda tegema. aga harjusin arvestama enam-vähem, millal kakada võiks ja sellest lähtuvalt siis kuhugi läksin. varupüksid kaasas. mähet ei pannud, sest siis nagu nulliring, hakka otsast peale harjutama. aga põõsasse pissida olen küll lasknud. ja kui on vähe metsistunum park, siis ka kakada… no midagi pole teha, väikese lapsega ikka muud moodi ei saa alati.
Just nagu öeldud, et enne piss ära teha. Suvisel ajal pissimisega nüüd küll probleemi pole, oli ka juhuseid, kus läkski põõsa alla ka, kui tuli väga äkki häda kuskil ringi trippides või mingil matkal. Turvatoolis panime selle aluslina alla igaks juhuks (molicare), pikemal sõidul võtsime poti kaasa või siis kuskil tanklas käies viisin lihtsalt vetsu, et ehk tuleb midagi siiski.
Just nägin Rootsis poiss istus põõsas oma poti peal. Ise panin turvatooli imava lina alla ja kaugemale minnes võtan poti kaasa. Kodu lähedal pissime põõsasse ja suurema hädaga jookseme koju. Mähkme panen ainult une ajaks. Muidu tekib lapsel segadus. Aga eks õnnetusi algul ikka juhtub, et pool tuleb enne juba püksi ja siis ütleb, et pissihäda.
Kui juba soojad ilmad, siis õues ka ilma mähkmeta. Käime peamiselt kodu lähedal mänguväljakul ja kui juhtub õnnetus, siis lähme tuppa riideid vahetama, eks nad nii õpivadki, et püksi pissida ei ole mõnus. Vanema lapsega pissisime vahel põõsas ka. Kui mõnikord mähet kasutada, siis venib potitreeningu aeg väga pikaks, sest laps satub segadusse. Oma lastega on kogemus, et kui mähe on all, siis seda ka kasutatakse.
Mina panin vajadusel ikka mähkme (ühistransport, pikem autosõit, üritus, kus piss põrandale tulla ei tohtinud jms). Mingit segadust tal ei tekkinud. Tihti kiputakse lapsi alahindama – võib juhtuda, et nad saavad asjadest kenasti aru, see ei ole päris rumala olendi treenimisprotsess, vaid inimese arenguetapp. On kindlasti ka lapsi, kellele tõesti tekib segadus, aga tasub proovida.
Kannad poti parki kaasa, laps laseb seal potti, ei lase põõsasse. A mida siis edasi teed? Valad poti põõsasse?
Põõsasse jah. Lapsel on mugavam istuda normaalselt poti peal ja oma häda sinna teha (eriti kakahäda), kui kükitada kuskil põõsas, sina riideid hoidmas, et midagi muud märjaks või mustaks ei saaks. Lisaks, pott on ju asi, millega laps on harjunud. Ja kogu potitreeningu idee ja mõte ongi tekitada lapsele POTIL käimise harjumus. Minu vanem poiss näiteks keeldus vabas looduses pissimast ja alguses üldse püsti pissimast (mida muidugi ka ei soovitata väga). Laps tahab ikka rutiini ja sama asja. Kui A ja B on selged, siis hiljem võib muidugi muid katseid ka teha.
Meil oli My Carry Potty alati kaasas. See on selles mõttes mugav, et saabki poti lihtsalt kinni panna ja pärast kodus või korralikus avalikus vetsus ära tühjendada ja puhtaks pesta. Välja midagi ei leki.
