Esileht Tööelu, raha ja seadused. Praegusel ajal inimeste tööle võtmine on kohati naeruväärne ja mõnitav

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 89 )

Teema: Praegusel ajal inimeste tööle võtmine on kohati naeruväärne ja mõnitav

Postitas:
Kägu

Töötan ülikoolis ja praktikakoha peavad üliõpilased ise leidma, samamoodi töökoha.

Jah, töötad ülikoolis. Olgu, tööta. Kui ütled, et teil peavad tudengid omale praktikakoha ja töökoha ise leidma siis järelikult ülikool kus töötad ei tee koostööd tulevase tööandjaga ja kui te ei tee koostööd tulevase tööandjaga siis ei ole teil ka enam konkreetset teadmist mille jaoks te inimesi koolitate üldse. Ma usun sügavalt, et selline teadmatus omakorda viib lektorite erialase taseme alla ja sealt omakorda käib tudengite tase alla kuna nii mõnigi lektor on tegelikult laisk, ei tunne tegelikku huvi oma valdkonna suhtes ja võib sisuliselt öelda, et tal puudub ülikooli vääriline tase hoolimata sellest, et ollakse ülikooli lektoriks tööle saanud.

Sellest saad sa küll valesti aru. Praktika juurde kuulub ka ISE töökoha leidmise kogemus, suhtlus võimalike tööandjatega, kandideerimine, tingimuste läbirääkimine. Koostöö tööandjaga algab ülikoolil alles siis, kui praktikakoht on leitud, aga see on igal juhul olemas.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ütled, et teil peavad tudengid omale praktikakoha ja töökoha ise leidma siis järelikult ülikool kus töötad ei tee koostööd tulevase tööandjaga ja kui te ei tee koostööd tulevase tööandjaga siis ei ole teil ka enam konkreetset teadmist mille jaoks te inimesi koolitate üldse.

Koostöö on täiesti olemas, aga seda projektide, lõputööde juhendamiste, loengute andmise, teadustöö jne näol. Küll aga otsustab siiski ettevõte ise, keda ta võtab ja keda mitte. Tublimatele tehakse tõesti pakkumisi, aga nagu ütlesin, inimene peab olema ise sobiv, kõikidele praktika- ja töökohti ei ole meil küll kohustust otsida. Mõne üliõpilase kohta oleme pigem öelnud, et ei soovita teda võtta. Ma ei kujuta ette, kuidas sinu suhtumisega võiks kuskile tööle saada üldse, kes sellist vingatsit tahab.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et siin teemas räägitakse ilmselt kahest asjast läbisegi – üks on konkreetsele inimesele tööpakkumise tegemine, teine on info vahendamine. Ma ei tea, mida teemaalgataja mõtles, kui kirjutas, et temani ei jõudnud ühtegi sobivat tööpakkumist ega ka praktikapakkumist. Käsin TÜ õigusteaduskonnas ja praktika- ning tööpakkumised tulid suuremas osas just kooli kaudu. Kui nt mõni ministeerium, advokaadibüroo või eraettevõtte otsis töötajad või praktikanti, siis edastasid nad kuulutuse kooli, kust see siis tudengitele kursuse listi kaudu e-postile saadeti ja infotahvlitele pandi. Erasektorist tuli väga palju pakkumisi, mida kuskil mujal ei avaldatudki. Oma praktikakoha, millest sai hiljem töökoht, just nii saingi, et tuli pakkumine mailile ja kandideerisin.

Üldiselt, kui soovitud töökohale võetakse vastava hariduseta töötaja, ju siis ei ole haridus määrav. On väga palju erialaseid töökohti, kuhu ilma konkreetse hariduseta mitte tööle ei saa, aga on ka erialasid, kus haridus võib olla, kuid ei pea olema. Mu sõbranna on tootmisjuht, üks tuttav on logistik, teine müügijuht, kõik nad on keskharidusega ja töötavad Eesti mõistes suures ettevõttes.  Mõni aga õpib majandust ja ilmselt ka kirub, et miks küll tema tootmisjuhi kohta ei saa, ta on ju seda õppinud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ütled, et teil peavad tudengid omale praktikakoha ja töökoha ise leidma siis järelikult ülikool kus töötad ei tee koostööd tulevase tööandjaga ja kui te ei tee koostööd tulevase tööandjaga siis ei ole teil ka enam konkreetset teadmist mille jaoks te inimesi koolitate üldse.

Koostöö on täiesti olemas, aga seda projektide, lõputööde juhendamiste, loengute andmise, teadustöö jne näol. Küll aga otsustab siiski ettevõte ise, keda ta võtab ja keda mitte. Tublimatele tehakse tõesti pakkumisi, aga nagu ütlesin, inimene peab olema ise sobiv, kõikidele praktika- ja töökohti ei ole meil küll kohustust otsida. Mõne üliõpilase kohta oleme pigem öelnud, et ei soovita teda võtta. Ma ei kujuta ette, kuidas sinu suhtumisega võiks kuskile tööle saada üldse, kes sellist vingatsit tahab.

Hästi, saan aru, et ettevõte ikkagi ise otsustab lõpuks keda tööle võtab. Selge. Ok.

Aga kui ütlete, et teil pole kohustust kõikidele praktika-ja töökohta otsida ja mõne üliõpilase kohta olete öelnud, et te ei soovita teda võtta – andke andeks aga võtate oma õppeasutusse tudengi vastu, ta lõpetab teie õppeasutuse ja siis hiljem te hakkate teda erialaselt diskrediteerima tulevase tööandja silmis? Kas te, lektorid ja kogu muu õppejõudkond, olete siis ise nii puuduliku kvalifikatsiooniga, et te õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad? Te ei märka neid vigu või siis ei viitsi märgata, ei tee sellele tudengile ka tähelepanekut nende puuduste osas õpingute ajal, et ta ennast parandaks või vajadusel ei eksmatrikuleeri tudengit? Võtate sealjuures tööle mingeid seebikeetja-kvalifikatsiooniga lektoreid? Kas te, sellised lektorid, tõesti usute, et teie selline töö üldse midagi väärt on või, et teil endal üldse mingit kvalifikatsiooni on?

 

+2
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad?

Märkame küll. Need vead on inimese töösse suhtumises ja isikuomadustes, mida ülikool muuta ei saa. Kui inimese teadmised ei ole piisavad, saab teda eksamil läbi kukutada, aga kui inimene on negatiivne, konfliktne, ainult teisi süüdistav, ilma enesejuhtimisoskuseta, on see täpselt sama halb, kui olla halbade erialaste teadmistega. Sellist inimest endale tööle ei soovita ja ülikool neid puudusi kuidagi likvideerida ei saa.

+19
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Igas Ülikoolis ja igal korralikul erialal on PRAKTIKA imeline võimalus saada töökoht!

Nii ta on, aga on ka võimalus oma mark nii maha teha, et sind sinna asutusse iialgi tööle ei võeta. Tublid ja meeldivad inimesed leitakse ise üles, teised peavad rohkem vaeva nägema, et endale midagi leida.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad?

Märkame küll. Need vead on inimese töösse suhtumises ja isikuomadustes, mida ülikool muuta ei saa. Kui inimese teadmised ei ole piisavad, saab teda eksamil läbi kukutada, aga kui inimene on negatiivne, konfliktne, ainult teisi süüdistav, ilma enesejuhtimisoskuseta, on see täpselt sama halb, kui olla halbade erialaste teadmistega. Sellist inimest endale tööle ei soovita ja ülikool neid puudusi kuidagi likvideerida ei saa.

Jah, Ülikool loomulikult ei saa muuta tudengi töössesuhtumist ja isikuomadusi kuid tudengi käitumiste ja olekute suhtes on võimalik teha tugevalt soosivaid ja mittesoosivaid tähelepanekuid, märkuseid mille suhtes tudeng siis kas reageerib ja korrigeerib ennast või mitte ja kui seda näha ei ole on võimalik tudeng eksmatrikuleerida.

Kirjutad väga huvitavalt. Lause: “Kui inimese teadmised ei ole piisavad, saab teda eksamil läbi kukutada”. Mõtlesin ikka, et kui teadmised ei ole piisavad siis ta kukub eksamil läbi, mitte ei ole justkui mingisugust valikuvarianti, et äkki ikka ei kuku läbi. Või on?

Ja oled mõelnud, et mõnikord võib inimesel olla sulle veel teadmata põhjus miks ollakse nagatiivne, sinu sõnade järgi väidetavalt konfliktne, teisi süüdistav ja ilma enesejuhtimisoskuseta?

+3
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja oled mõelnud, et mõnikord võib inimesel olla sulle veel teadmata põhjus miks ollakse nagatiivne, sinu sõnade järgi väidetavalt konfliktne, teisi süüdistav ja ilma enesejuhtimisoskuseta?

Ja kuidas see puutub ülikooli või tööandjasse, miks inimene selline on? Ülikool pole lapsehoidja või kellegi kasvataja. Sinu probleem on juba esmapilgul see, et sa ei näe enda suhtumises probleemi, vaid süüdistad ülikooli, miks sulle ei pakutud praktikakohta, töökohta ja mida iganes. Tööle kandideerimine on sinu jaoks naeruväärne ja mõnitav. Kas tõesti sa ei märka siin probleemi oma suhtumises? Kõik teisedki kandideerivad ja otsivad endale töökoha. Keegi ei paku lihtsalt niisama töökohti, enne tuleb end heast küljest näidata. Ja nagu juba ütlesin, ei ole olulised vaid erialased teadmised, vaid ka hoiakud, väärtused ja muud isikuomadused. Kui inimesega on võimatu koos töötada, ei soovi sellist inimeste mitte keegi oma ettevõttesse ka mitte praktikale. Selliseid üliõpilasi on, kellel on kogu aeg mingi probleem: õppejõud kiusavad, õppida on liiga palju, pakutavad lõputöö teemad ei meeldi jne, jne.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad?

Märkame küll. Need vead on inimese töösse suhtumises ja isikuomadustes, mida ülikool muuta ei saa. Kui inimese teadmised ei ole piisavad, saab teda eksamil läbi kukutada, aga kui inimene on negatiivne, konfliktne, ainult teisi süüdistav, ilma enesejuhtimisoskuseta, on see täpselt sama halb, kui olla halbade erialaste teadmistega. Sellist inimest endale tööle ei soovita ja ülikool neid puudusi kuidagi likvideerida ei saa.

Nn sellised on kõikjal tööl. Pole kohanud kollektiivi, kus sellist poleks. Ussitajad on igas jumala kollektiivis.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nn sellised on kõikjal tööl. Pole kohanud kollektiivi, kus sellist poleks. Ussitajad on igas jumala kollektiivis.

Nii ta on, mõni petab alguses päris hästi ära. Õpingute jooksul tuleb siiski inimese iseloom päris hästi välja ja kui tööandja küsib nõu, siis saab ta ka ausa vastuse.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nn sellised on kõikjal tööl. Pole kohanud kollektiivi, kus sellist poleks. Ussitajad on igas jumala kollektiivis.

Nii ta on, mõni petab alguses päris hästi ära. Õpingute jooksul tuleb siiski inimese iseloom päris hästi välja ja kui tööandja küsib nõu, siis saab ta ka ausa vastuse.

Minu arust on vastupidi. Noored ei ussita ka veel suurt. Need vanad kalad ussitavad. Jahud ikka, et valitakse suurepärast iseloomu, EI valita.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuid tudengi käitumiste ja olekute suhtes on võimalik teha tugevalt soosivaid ja mittesoosivaid tähelepanekuid, märkuseid mille suhtes tudeng siis kas reageerib ja korrigeerib ennast või mitte ja kui seda näha ei ole on võimalik tudeng eksmatrikuleerida.

Õppejõud ei tegele täiskasvanud inimeste kasvatamisega. Ülikool on teadusasutus ja  õppejõud saab anda tagasisidet ainult tudengi töödele, mitte  iseloomuomadustele. See oleks ka üsna imelik, kui seda tehtaks. Kedagi pole ka võimalik eksmatrikuleerida sita iseloomu pärast.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Noored ei ussita ka veel suurt.

Sa võib-olla imestaks, kui sa teaks, milliseid tudengeid on olemas. See praegune teemaalgataja ilmselt ei olnud ka kõige kergem üliõpilane. Kõik on süüdi, miks tema elu pole selline, nagu tema tahaks. Õppejõud on kehvad, ülikool on süüdi, miks pole talle töökohta otsinud, kandideerimine on alandav, miks ta sitta iseloomu pole ära parandatud jne, jne.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Noored ei ussita ka veel suurt.

Sa võib-olla imestaks, kui sa teaks, milliseid tudengeid on olemas. See praegune teemaalgataja ilmselt ei olnud ka kõige kergem üliõpilane. Kõik on süüdi, miks tema elu pole selline, nagu tema tahaks. Õppejõud on kehvad, ülikool on süüdi, miks pole talle töökohta otsinud, kandideerimine on alandav, miks ta sitta iseloomu pole ära parandatud jne, jne.

Jaa, aga kuhu selle jutuga minna? See jutt on kökimöki.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ussitamine on ikka töökius. Töökius on laiem mõiste.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jaa, aga kuhu selle jutuga minna? See jutt on kökimöki.

On päris palju kitsaid erialasid, mida õpetatakse näiteks vaid ühes kohas Eestis ja tööandjad küsivad küll ülikoolidest üliõpilaste kohta iseloomustust, kui see on neile tööle kandideerinud. Konfliktseid ja keerulisi isikuid ei soovita endale tööle, selline inimene tööl on üks paras nuhtlus. Enne rumal ja tore inimene, kui veidi targem, aga selline, kellega mitte keegi koos töötada ei suuda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jaa, aga kuhu selle jutuga minna? See jutt on kökimöki.

On päris palju kitsaid erialasid, mida õpetatakse näiteks vaid ühes kohas Eestis ja tööandjad küsivad küll ülikoolidest üliõpilaste kohta iseloomustust, kui see on neile tööle kandideerinud. Konfliktseid ja keerulisi isikuid ei soovita endale tööle, selline inimene tööl on üks paras nuhtlus. Enne rumal ja tore inimene, kui veidi targem, aga selline, kellega mitte keegi koos töötada ei suuda.

Saad sa aru, et kõik inimesed ei tule kitsalt erialalt? Et kõik pole konfliktsed? Et igas kohas iseloomustust eelnevalt ei küsita? Võetakse objektiivsuse alusel see, kes kiiremini töö ära teeb ja tulemuslikum on. Iseloom on teisejärguline. Lisaks tööjõupuudusega kohtadel nagu õpetajad hetkel, piisab magistrist. Õpetajate seas on ussitajaid ka magistritasemel.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saad sa aru, et kõik inimesed ei tule kitsalt erialalt? Et kõik pole konfliktsed?

Saan küll aru, aga hetkel püüab teemaalgataja leida põhjust, miks teda kuskile ei soovita ja miks ülikool talle töökohta ei pakkunud. Siin on välja pakutud üks võimalik variant. Teemaalgatajat ma nimetaks küll konfliktseks. Mis puutub siia see, et kõik erialad pole sellised ja sinna võetakse ükskõik kes. Kui teemaalgataja eriala oleks selline, siis ta ju ei kurdaks, vaid olekski juba kuskil ammu tööl.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisaks tööjõupuudusega kohtadel nagu õpetajad hetkel, piisab magistrist.

Hea mõte. Soovita teemaalgatajal õpetajaks minna, saab lapsi kiusata ja oma frustratsiooni välja elada, sest sinna võetakse ju ükskõik millised.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saad sa aru, et kõik inimesed ei tule kitsalt erialalt? Et kõik pole konfliktsed?

Saan küll aru, aga hetkel püüab teemaalgataja leida põhjust, miks teda kuskile ei soovita ja miks ülikool talle töökohta ei pakkunud. Siin on välja pakutud üks võimalik variant. Teemaalgatajat ma nimetaks küll konfliktseks. Mis puutub siia see, et kõik erialad pole sellised ja sinna võetakse ükskõik kes. Kui teemaalgataja eriala oleks selline, siis ta ju ei kurdaks, vaid olekski juba kuskil ammu tööl.

Ma nimetan elukaugeks. Kinfliktne on midagi muud. Hinnete väljapressimine kindlalt õpetajalt on konfliktne nt, aga vingumine, et õpetajad ei hinda objektiivselt, on vingumine. Nt tervishoiutöötajate väljamaale mineku üle arutlemine on vinguv, ags mitte konfliktne.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt tervishoiutöötajate väljamaale mineku üle arutlemine on vinguv, ags mitte konfliktne.

Seda juttu ma siiski nimetaks konfliktseks:

Kas te, lektorid ja kogu muu õppejõudkond, olete siis ise nii puuduliku kvalifikatsiooniga, et te õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad? Te ei märka neid vigu või siis ei viitsi märgata, ei tee sellele tudengile ka tähelepanekut nende puuduste osas õpingute ajal, et ta ennast parandaks või vajadusel ei eksmatrikuleeri tudengit? Võtate sealjuures tööle mingeid seebikeetja-kvalifikatsiooniga lektoreid? Kas te, sellised lektorid, tõesti usute, et teie selline töö üldse midagi väärt on või, et teil endal üldse mingit kvalifikatsiooni on?

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt tervishoiutöötajate väljamaale mineku üle arutlemine on vinguv, ags mitte konfliktne.

Seda juttu ma siiski nimetaks konfliktseks:

Kas te, lektorid ja kogu muu õppejõudkond, olete siis ise nii puuduliku kvalifikatsiooniga, et te õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad? Te ei märka neid vigu või siis ei viitsi märgata, ei tee sellele tudengile ka tähelepanekut nende puuduste osas õpingute ajal, et ta ennast parandaks või vajadusel ei eksmatrikuleeri tudengit? Võtate sealjuures tööle mingeid seebikeetja-kvalifikatsiooniga lektoreid? Kas te, sellised lektorid, tõesti usute, et teie selline töö üldse midagi väärt on või, et teil endal üldse mingit kvalifikatsiooni on?

Siis ma nii pussy pole, et see minu jaoks konfliktne oleks. Kui kaebab või näkku ütleb, siis jah, aga anonüümne ving ei ole minu jaoks sama kaaluga.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kaebab või näkku ütleb, siis jah, aga anonüümne ving ei ole minu jaoks sama kaaluga.

Näitab konfliktset iseloomu ja tekibki see tunne, mida mõni eelnev ka kirjutas – selle inimese arvamus on, et kõik teised on tema enda ebaõnnestumistes süüdi. Alates ebakompetentsetest  õppejõududest, kes ei oska isegi oma ala, rääkimata sellest, et teda ülikoolis ei kasvatatud piisavalt. Veelkord – õppejõu ülesanne on õpetada oma ala ja anda oma teadmisi edasi, mitte kindlustada tudeng tulevikus tööga.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Näitab konfliktset iseloomu ja tekibki see tunne, mida mõni eelnev ka kirjutas – selle inimese arvamus on, et kõik teised on tema enda ebaõnnestumistes süüdi. Alates ebakompetentsetest  õppejõududest, kes ei oska isegi oma ala, rääkimata sellest, et teda ülikoolis ei kasvatatud piisavalt. Veelkord – õppejõu ülesanne on õpetada oma ala ja anda oma teadmisi edasi, mitte kindlustada tudeng tulevikus tööga.

Ebaõnnestumises on süüdi juhus, alati. Juhus, et meeldib alkohol. Juhus, et kasvatakse vinguvate vanematega. Juhusjuhusjuhus. Tark inimene eos teab, et inimesed räägivad teisi taga. Ma ei eelda, et inimesed kiidavad lektoreid või suhtuvad neisse neutraalselt. Isegi koolis on õpetajatel hüüdnimed.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui konfliktile järgneb salaja käru keeramine, mis mõnikord järgneb, siis on päris raske. Ehk kui läheb nüüd lektorite peale nimeliselt kaebama, tekitab lektoritele lisatööd, aga kui lihtsalt vingub, siis vingub.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi vana kibestunud uss rikub mõnuga noorte elu, tulevikku.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi vana kibestunud uss rikub mõnuga noorte elu, tulevikku.

Noore tulevik on ikka eelkõige tema enda kätes. Õppejõud otsivad tikutulega taga asjalikke noori, keda kaasata projektidesse, keda saaks hiljem doktorantuuri võtta. Hetkel on doktorandid peamiselt välismaalaseid, ei leia sobivaid Eestist. Tööandjad otsivad samamoodi asjalikke noori kogu aeg. Väga suur probleem on see, et üliõpilased on nii tööga koormatud, et ei ole aega õppida, katkestavad õpingud, sest teenivad juba nii palju, et õppimine ei tundu enam ahvatlev ja lükatakse edasi. Aga selleks peab ise olema asjalik ja tubli, vaimsed probleemid kontrolli all, oskama teha koostööd, tähaegadest kinni pidamist jne. Praegu on tublil inimesel kõik teed valla.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hakkasin nüüd järgi mõtlema, siis olen käinud elus 10 töövestlusel, kuid kolmel olen osutunud valituks. Neljal korral olen kusjuures kandideerinud asutuse siseselt “paremale kohale”, kuid mind pole valitud — kahel korral on võetud hoopis keegi uus väljaspoolt. Praegu teen töö kõrvalt magistrikraadi. Ses suhtes kibestumuseks põhjust küll ja veel, kuna olen soovinud asutuse sees karjääriredelil tõusta, kuid mind pole peetud piisavaks/sobilikuks. Ülikooli järgselt ollakse alles oma tööelu alguses. Mina hakkasin baka viimasel aastal jaanuaris erinevatele erialastele töökohtadele kandideerima ning esimest korda sain töövestlusele maikuus. Õnneks sain ka tööle. Esimese töökoha, kus võib palka ja töötingimusi normaalseks pidada, sain alles 10 aastat pärast ülikooli lõpetamist. Elu ongi paraku keeruline, kõike võib veel ette tulla. Nt õpid viis aastat mingit eriala ja 10-20 aasta pärast muutub see valdkond mõttetuks.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi vana kibestunud uss rikub mõnuga noorte elu, tulevikku.

Noore tulevik on ikka eelkõige tema enda kätes. Õppejõud otsivad tikutulega taga asjalikke noori, keda kaasata projektidesse, keda saaks hiljem doktorantuuri võtta. Hetkel on doktorandid peamiselt välismaalaseid, ei leia sobivaid Eestist. Tööandjad otsivad samamoodi asjalikke noori kogu aeg. Väga suur probleem on see, et üliõpilased on nii tööga koormatud, et ei ole aega õppida, katkestavad õpingud, sest teenivad juba nii palju, et õppimine ei tundu enam ahvatlev ja lükatakse edasi. Aga selleks peab ise olema asjalik ja tubli, vaimsed probleemid kontrolli all, oskama teha koostööd, tähaegadest kinni pidamist jne. Praegu on tublil inimesel kõik teed valla.

Mina olen 11:41 vastaja. Õpin praegu magistrit ja ütleks, et ülikoolis töötada või doktorantuuri ei saa paljud minna, kuna nõuab samas linnas või selle läheduses elamist. Minul jääb nt ülikool kodust 130 km kaugusele.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpin praegu magistrit ja ütleks, et ülikoolis töötada või doktorantuuri ei saa paljud minna, kuna nõuab samas linnas või selle läheduses elamist. Minul jääb nt ülikool kodust 130 km kaugusele.

Saab küll, väga palju tööd on distantsilt ja doktorandil on suurem osa õppetööst oma töö kirjutamine. Kui koha peal peab käima, elatakse ühiselamus. 130 km ei ole eriline vahemaa, doktorante elab ka välismaal, kes käivad siin mõned korrad aastas.

+3
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 89 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Praegusel ajal inimeste tööle võtmine on kohati naeruväärne ja mõnitav