Teema: Praegusel ajal inimeste tööle võtmine on kohati naeruväärne ja mõnitav

#4041054:

Kui ütled, et teil peavad tudengid omale praktikakoha ja töökoha ise leidma siis järelikult ülikool kus töötad ei tee koostööd tulevase tööandjaga ja kui te ei tee koostööd tulevase tööandjaga siis ei ole teil ka enam konkreetset teadmist mille jaoks te inimesi koolitate üldse.

Koostöö on täiesti olemas, aga seda projektide, lõputööde juhendamiste, loengute andmise, teadustöö jne näol. Küll aga otsustab siiski ettevõte ise, keda ta võtab ja keda mitte. Tublimatele tehakse tõesti pakkumisi, aga nagu ütlesin, inimene peab olema ise sobiv, kõikidele praktika- ja töökohti ei ole meil küll kohustust otsida. Mõne üliõpilase kohta oleme pigem öelnud, et ei soovita teda võtta. Ma ei kujuta ette, kuidas sinu suhtumisega võiks kuskile tööle saada üldse, kes sellist vingatsit tahab.

#4041140:

#4041054:

Kui ütled, et teil peavad tudengid omale praktikakoha ja töökoha ise leidma siis järelikult ülikool kus töötad ei tee koostööd tulevase tööandjaga ja kui te ei tee koostööd tulevase tööandjaga siis ei ole teil ka enam konkreetset teadmist mille jaoks te inimesi koolitate üldse.

Koostöö on täiesti olemas, aga seda projektide, lõputööde juhendamiste, loengute andmise, teadustöö jne näol. Küll aga otsustab siiski ettevõte ise, keda ta võtab ja keda mitte. Tublimatele tehakse tõesti pakkumisi, aga nagu ütlesin, inimene peab olema ise sobiv, kõikidele praktika- ja töökohti ei ole meil küll kohustust otsida. Mõne üliõpilase kohta oleme pigem öelnud, et ei soovita teda võtta. Ma ei kujuta ette, kuidas sinu suhtumisega võiks kuskile tööle saada üldse, kes sellist vingatsit tahab.

Hästi, saan aru, et ettevõte ikkagi ise otsustab lõpuks keda tööle võtab. Selge. Ok.

Aga kui ütlete, et teil pole kohustust kõikidele praktika-ja töökohta otsida ja mõne üliõpilase kohta olete öelnud, et te ei soovita teda võtta – andke andeks aga võtate oma õppeasutusse tudengi vastu, ta lõpetab teie õppeasutuse ja siis hiljem te hakkate teda erialaselt diskrediteerima tulevase tööandja silmis? Kas te, lektorid ja kogu muu õppejõudkond, olete siis ise nii puuduliku kvalifikatsiooniga, et te õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad? Te ei märka neid vigu või siis ei viitsi märgata, ei tee sellele tudengile ka tähelepanekut nende puuduste osas õpingute ajal, et ta ennast parandaks või vajadusel ei eksmatrikuleeri tudengit? Võtate sealjuures tööle mingeid seebikeetja-kvalifikatsiooniga lektoreid? Kas te, sellised lektorid, tõesti usute, et teie selline töö üldse midagi väärt on või, et teil endal üldse mingit kvalifikatsiooni on?

#4041129:

Igas Ülikoolis ja igal korralikul erialal on PRAKTIKA imeline võimalus saada töökoht!

Nii ta on, aga on ka võimalus oma mark nii maha teha, et sind sinna asutusse iialgi tööle ei võeta. Tublid ja meeldivad inimesed leitakse ise üles, teised peavad rohkem vaeva nägema, et endale midagi leida.

#4041224:

Ja oled mõelnud, et mõnikord võib inimesel olla sulle veel teadmata põhjus miks ollakse nagatiivne, sinu sõnade järgi väidetavalt konfliktne, teisi süüdistav ja ilma enesejuhtimisoskuseta?

Ja kuidas see puutub ülikooli või tööandjasse, miks inimene selline on? Ülikool pole lapsehoidja või kellegi kasvataja. Sinu probleem on juba esmapilgul see, et sa ei näe enda suhtumises probleemi, vaid süüdistad ülikooli, miks sulle ei pakutud praktikakohta, töökohta ja mida iganes. Tööle kandideerimine on sinu jaoks naeruväärne ja mõnitav. Kas tõesti sa ei märka siin probleemi oma suhtumises? Kõik teisedki kandideerivad ja otsivad endale töökoha. Keegi ei paku lihtsalt niisama töökohti, enne tuleb end heast küljest näidata. Ja nagu juba ütlesin, ei ole olulised vaid erialased teadmised, vaid ka hoiakud, väärtused ja muud isikuomadused. Kui inimesega on võimatu koos töötada, ei soovi sellist inimeste mitte keegi oma ettevõttesse ka mitte praktikale. Selliseid üliõpilasi on, kellel on kogu aeg mingi probleem: õppejõud kiusavad, õppida on liiga palju, pakutavad lõputöö teemad ei meeldi jne, jne.

#4041236:

Nn sellised on kõikjal tööl. Pole kohanud kollektiivi, kus sellist poleks. Ussitajad on igas jumala kollektiivis.

Nii ta on, mõni petab alguses päris hästi ära. Õpingute jooksul tuleb siiski inimese iseloom päris hästi välja ja kui tööandja küsib nõu, siis saab ta ka ausa vastuse.

#4041224:

kuid tudengi käitumiste ja olekute suhtes on võimalik teha tugevalt soosivaid ja mittesoosivaid tähelepanekuid, märkuseid mille suhtes tudeng siis kas reageerib ja korrigeerib ennast või mitte ja kui seda näha ei ole on võimalik tudeng eksmatrikuleerida.

Õppejõud ei tegele täiskasvanud inimeste kasvatamisega. Ülikool on teadusasutus ja  õppejõud saab anda tagasisidet ainult tudengi töödele, mitte  iseloomuomadustele. See oleks ka üsna imelik, kui seda tehtaks. Kedagi pole ka võimalik eksmatrikuleerida sita iseloomu pärast.

#4041247:

#4041242:

Noored ei ussita ka veel suurt.

Sa võib-olla imestaks, kui sa teaks, milliseid tudengeid on olemas. See praegune teemaalgataja ilmselt ei olnud ka kõige kergem üliõpilane. Kõik on süüdi, miks tema elu pole selline, nagu tema tahaks. Õppejõud on kehvad, ülikool on süüdi, miks pole talle töökohta otsinud, kandideerimine on alandav, miks ta sitta iseloomu pole ära parandatud jne, jne.

Jaa, aga kuhu selle jutuga minna? See jutt on kökimöki.

#4041249:

Jaa, aga kuhu selle jutuga minna? See jutt on kökimöki.

On päris palju kitsaid erialasid, mida õpetatakse näiteks vaid ühes kohas Eestis ja tööandjad küsivad küll ülikoolidest üliõpilaste kohta iseloomustust, kui see on neile tööle kandideerinud. Konfliktseid ja keerulisi isikuid ei soovita endale tööle, selline inimene tööl on üks paras nuhtlus. Enne rumal ja tore inimene, kui veidi targem, aga selline, kellega mitte keegi koos töötada ei suuda.

#4041258:

Saad sa aru, et kõik inimesed ei tule kitsalt erialalt? Et kõik pole konfliktsed?

Saan küll aru, aga hetkel püüab teemaalgataja leida põhjust, miks teda kuskile ei soovita ja miks ülikool talle töökohta ei pakkunud. Siin on välja pakutud üks võimalik variant. Teemaalgatajat ma nimetaks küll konfliktseks. Mis puutub siia see, et kõik erialad pole sellised ja sinna võetakse ükskõik kes. Kui teemaalgataja eriala oleks selline, siis ta ju ei kurdaks, vaid olekski juba kuskil ammu tööl.

#4041264:

#4041258:

Saad sa aru, et kõik inimesed ei tule kitsalt erialalt? Et kõik pole konfliktsed?

Saan küll aru, aga hetkel püüab teemaalgataja leida põhjust, miks teda kuskile ei soovita ja miks ülikool talle töökohta ei pakkunud. Siin on välja pakutud üks võimalik variant. Teemaalgatajat ma nimetaks küll konfliktseks. Mis puutub siia see, et kõik erialad pole sellised ja sinna võetakse ükskõik kes. Kui teemaalgataja eriala oleks selline, siis ta ju ei kurdaks, vaid olekski juba kuskil ammu tööl.

Ma nimetan elukaugeks. Kinfliktne on midagi muud. Hinnete väljapressimine kindlalt õpetajalt on konfliktne nt, aga vingumine, et õpetajad ei hinda objektiivselt, on vingumine. Nt tervishoiutöötajate väljamaale mineku üle arutlemine on vinguv, ags mitte konfliktne.

#4041271:

#4041267:

Nt tervishoiutöötajate väljamaale mineku üle arutlemine on vinguv, ags mitte konfliktne.

Seda juttu ma siiski nimetaks konfliktseks:

Kas te, lektorid ja kogu muu õppejõudkond, olete siis ise nii puuduliku kvalifikatsiooniga, et te õppetöö ajal ei märka neid vigu mis tudengi töölesaamisvõimalusi kahandavad või ära võtavad? Te ei märka neid vigu või siis ei viitsi märgata, ei tee sellele tudengile ka tähelepanekut nende puuduste osas õpingute ajal, et ta ennast parandaks või vajadusel ei eksmatrikuleeri tudengit? Võtate sealjuures tööle mingeid seebikeetja-kvalifikatsiooniga lektoreid? Kas te, sellised lektorid, tõesti usute, et teie selline töö üldse midagi väärt on või, et teil endal üldse mingit kvalifikatsiooni on?

Siis ma nii pussy pole, et see minu jaoks konfliktne oleks. Kui kaebab või näkku ütleb, siis jah, aga anonüümne ving ei ole minu jaoks sama kaaluga.

#4041275:

Näitab konfliktset iseloomu ja tekibki see tunne, mida mõni eelnev ka kirjutas – selle inimese arvamus on, et kõik teised on tema enda ebaõnnestumistes süüdi. Alates ebakompetentsetest  õppejõududest, kes ei oska isegi oma ala, rääkimata sellest, et teda ülikoolis ei kasvatatud piisavalt. Veelkord – õppejõu ülesanne on õpetada oma ala ja anda oma teadmisi edasi, mitte kindlustada tudeng tulevikus tööga.

Ebaõnnestumises on süüdi juhus, alati. Juhus, et meeldib alkohol. Juhus, et kasvatakse vinguvate vanematega. Juhusjuhusjuhus. Tark inimene eos teab, et inimesed räägivad teisi taga. Ma ei eelda, et inimesed kiidavad lektoreid või suhtuvad neisse neutraalselt. Isegi koolis on õpetajatel hüüdnimed.

Mingi vana kibestunud uss rikub mõnuga noorte elu, tulevikku.

Hakkasin nüüd järgi mõtlema, siis olen käinud elus 10 töövestlusel, kuid kolmel olen osutunud valituks. Neljal korral olen kusjuures kandideerinud asutuse siseselt “paremale kohale”, kuid mind pole valitud — kahel korral on võetud hoopis keegi uus väljaspoolt. Praegu teen töö kõrvalt magistrikraadi. Ses suhtes kibestumuseks põhjust küll ja veel, kuna olen soovinud asutuse sees karjääriredelil tõusta, kuid mind pole peetud piisavaks/sobilikuks. Ülikooli järgselt ollakse alles oma tööelu alguses. Mina hakkasin baka viimasel aastal jaanuaris erinevatele erialastele töökohtadele kandideerima ning esimest korda sain töövestlusele maikuus. Õnneks sain ka tööle. Esimese töökoha, kus võib palka ja töötingimusi normaalseks pidada, sain alles 10 aastat pärast ülikooli lõpetamist. Elu ongi paraku keeruline, kõike võib veel ette tulla. Nt õpid viis aastat mingit eriala ja 10-20 aasta pärast muutub see valdkond mõttetuks.

#4041524:

Õpin praegu magistrit ja ütleks, et ülikoolis töötada või doktorantuuri ei saa paljud minna, kuna nõuab samas linnas või selle läheduses elamist. Minul jääb nt ülikool kodust 130 km kaugusele.

Saab küll, väga palju tööd on distantsilt ja doktorandil on suurem osa õppetööst oma töö kirjutamine. Kui koha peal peab käima, elatakse ühiselamus. 130 km ei ole eriline vahemaa, doktorante elab ka välismaal, kes käivad siin mõned korrad aastas.