Väga suur probleem on see, et üliõpilased on nii tööga koormatud, et ei ole aega õppida, katkestavad õpingud, sest teenivad juba nii palju, et õppimine ei tundu enam ahvatlev ja lükatakse edasi.
Ehk on põhjus selles, et õpetatav ei haaku tegeliku tööga, on elukauge teooria. Tunnevad, et õppimine ei anna midagi juurde.
Ehk on põhjus selles, et õpetatav ei haaku tegeliku tööga, on elukauge teooria. Tunnevad, et õppimine ei anna midagi juurde.
Kui soovid praktilist haridust, tulebki kutsekooli minna. Ülikoolis on ka teooria. Ja selle teooria mõte pole ainult see, et seda otseselt töös vaja läheb, vaid et areneks inimese aju, isiksus, analüüsi- ja seostamisoskus, silmaring. Haritud ja harimata inimese vahel on väga suur vahe ja asi pole ainult konkreetsetes praktilises oskustes.
Igaühe jaoks polegi õppimine huvitav. Leitakse, et raha saab ka lihtsamalt teenida. Paljud siiski tulevad millalgi kooli tagasi ja lõpetavad oma valitud eriala ja omandavad elu jooksul veel mitu uut.
Õppejõud otsivad tikutulega taga asjalikke noori, keda kaasata projektidesse, keda saaks hiljem doktorantuuri võtta. Hetkel on doktorandid peamiselt välismaalaseid, ei leia sobivaid Eestist.
Vähemalt meie erialal (üks reaalala) on probleem pigem selles, et Eesti noortel pole erilist motivatsiooni doktorantuuri astuda – peale ülikoolide ja mõne üksiku teadusasutuse ei anna doktorikraad tööturul mingeid eeliseid (välismaal muidugi annaks, aga õnneks näeb suurem osa eestlastest oma tulevikku siiski Eestis). Ja teadustöötaja/õppejõu karjäär pole kuigi ahvatlev, sest palk pole garanteeritud, vaid see on vaja ise endale sebida – taotleda projekte, konkurents on aga väga suur (keskmiselt 10-15% projektidest saab rahastuse, taotlemine on aga üsna ajamahukas tegevus). Kolmandate riikide kodanikele on aga doktorantuur Eesti ülikoolides ahvatlev, sest tase on tegelikult hea ja nad saavad üsna kergesti edasi minna Euroopa ja Ameerika ülikoolidesse.
Sellest õppeaastast on olukord natuke muutunud, uutest doktorantidest saavad nooremteadurid Eesti keskmise palgaga – ehk motiveerib see veidi rohkem. Siiani said doktorandid ainult stipendiumi ja seega ei olnud neil isegi mitte mõistlikke sotsiaalseid garantiisid ju (st pension ei kogunenud, vanemahüvitist said miinimumi järgi).
Saab küll, väga palju tööd on distantsilt ja doktorandil on suurem osa õppetööst oma töö kirjutamine.
See oleneb ikka erialast. Eksperimentaalsetel aladel on suurem osa tööst laboris, seda ei saa kuidagi distantsilt teha. Lisaks on doktorantidel oma õppetöö, tihti juhendavad nad ka praktikume, seminare jms.
Üldine rusikareegel on ju see, et inimene võetakse tööle oskuste alusel aga lahti lastakse kehvade isikuomaduste tõttu. Kui oskusi ja motivatsiooni napib siis ei saagi tööle. Samas kui väga kõrge kvalifikatsiooniga töötaja on intrigaan, sarikaebaja, joodik vms, siis tahetakse temast vaatamata oskustele ikkagi lahti saada.
Sellest õppeaastast on olukord natuke muutunud, uutest doktorantidest saavad nooremteadurid Eesti keskmise palgaga
See kord on TalTechis juba ammu, ikkagi on suurem osa doktorante välismaalased, sest eestlased pole huvitatud. Eks muidugi saab suurt raha teenida mujal lihtsamalt kui ülikoolis, aga ei ütleks, et näiteks meil professorite elu nii hull oleks. Palgad on korralikud, terve suvi nad ei liiguta midagi, koormus on siiski ka palju väiksem kui erafirmas. Aga muidugi on erialasid ja tingimusi erinevaid.
Sellest õppeaastast on olukord natuke muutunud, uutest doktorantidest saavad nooremteadurid Eesti keskmise palgaga
See kord on TalTechis juba ammu, ikkagi on suurem osa doktorante välismaalased, sest eestlased pole huvitatud. Eks muidugi saab suurt raha teenida mujal lihtsamalt kui ülikoolis, aga ei ütleks, et näiteks meil professorite elu nii hull oleks. Palgad on korralikud, terve suvi nad ei liiguta midagi, koormus on siiski ka palju väiksem kui erafirmas. Aga muidugi on erialasid ja tingimusi erinevaid.
Ülikoolis töötamine eeldab ikkagi samas linnas või selle läheduses elamist. Ehk elukoht peaks siis olema Tartu või Tallinn. Nt Haapsalust või Tapalt pole mõtet väga iga päev Tallinnasse ülikooli tööle sõita.
Üks minu kursakaaslane (magistris) hakkas ülikoolis tööle. Temal on küll E-R kl 8-17 kohal käimisega töö. Vahepeal võib küll ära käia, kui vaja peaks olema, kuid nõuab ikkagi suht igapäevast kohal käimist e läheduses elamist.
Erafirmasse tööle kandideerimisel on Eestis doktorikraad pigem takistuseks. Ülikoolides või mõnes riigiasutuses üksikutel ametikohtadel on doktorikraad vajalik/kasuks. Kui peaks ülikoolist või riigiasutuse kõrgelt kohalt kinga saama, siis pole selle doktoriga kuskile minna.
Ülikoolis töötamine eeldab ikkagi samas linnas või selle läheduses elamist.
Nagu ütlesin, eks oleneb erialast. Meil ei käi inimesed iga päev tööl. Katseid teevad periooditi, õpe on meil sessioonõpe, sellepärast käiakse ka harva kohal. Ei ela kõik töötajad lähedal ega käi igapäevaselt tööl. Ühte professorit ma pole praktiliselt kaks aastat näinud, kuigi eks ta muidugi millalgi ikka käib.
Noore tulevik on ikka eelkõige tema enda kätes. Õppejõud otsivad tikutulega taga asjalikke noori, keda kaasata projektidesse, keda saaks hiljem doktorantuuri võtta. Hetkel on doktorandid peamiselt välismaalaseid, ei leia sobivaid Eestist. Tööandjad otsivad samamoodi asjalikke noori kogu aeg. Väga suur probleem on see, et üliõpilased on nii tööga koormatud, et ei ole aega õppida, katkestavad õpingud, sest teenivad juba nii palju, et õppimine ei tundu enam ahvatlev ja lükatakse edasi. Aga selleks peab ise olema asjalik ja tubli, vaimsed probleemid kontrolli all, oskama teha koostööd, tähaegadest kinni pidamist jne. Praegu on tublil inimesel kõik teed valla.
Kõige rohkem teenivad IT-tudengid ja usu mind, enamus neist ei tee magistritki, rääkimata doktorist. Soomes võib arst rohkem teenida, selge see.
Lisan, et haritud õppejõududele makstakse vähe ja teadust pead tegema. Lisan, et küünetehnikud teenivad kordi rohkem. Mida nemad ka õppinud võrreldes doktoritega…
Üldine rusikareegel on ju see, et inimene võetakse tööle oskuste alusel aga lahti lastakse kehvade isikuomaduste tõttu. Kui oskusi ja motivatsiooni napib siis ei saagi tööle. Samas kui väga kõrge kvalifikatsiooniga töötaja on intrigaan, sarikaebaja, joodik vms, siis tahetakse temast vaatamata oskustele ikkagi lahti saada.
Kogemus on hoopis teine. Need hakkavad pugema ja lõpuks ei julge keegi fakte esitada, sest ülemusega käsi peseb kätt suhe.
Lisan, et haritud õppejõududele makstakse vähe ja teadust pead tegema. Lisan, et küünetehnikud teenivad kordi rohkem. Mida nemad ka õppinud võrreldes doktoritega…
Nii võib olla küll, aga kui inimest tõesti väga huvitab nt geenitehnoloogia või foneetika süvitsi, siis vaevalt ta vaid raha pärast küüsi hakkab kaunistama. Õnneks ikka tegeleb väga palju eesti inimesi ka teadustööga igas valdkonnas, sest see on nende jaoks huvitav ja võimalus oma teadmisi täiendada ja realiseerida ja järjest midagi uut avastada. Mitte vaid selleks, et “teadust pead tegema”. Nad tahavadki seda, sest on huvitav ja põnev. Ja annavad oma teadmisi ka tusengitele edasi.
Lisan, et haritud õppejõududele makstakse vähe ja teadust pead tegema. Lisan, et küünetehnikud teenivad kordi rohkem. Mida nemad ka õppinud võrreldes doktoritega…
Nii võib olla küll, aga kui inimest tõesti väga huvitab nt geenitehnoloogia või foneetika süvitsi, siis vaevalt ta vaid raha pärast küüsi hakkab kaunistama. Õnneks ikka tegeleb väga palju eesti inimesi ka teadustööga igas valdkonnas, sest see on nende jaoks huvitav ja võimalus oma teadmisi täiendada ja realiseerida ja järjest midagi uut avastada. Mitte vaid selleks, et “teadust pead tegema”. Nad tahavadki seda, sest on huvitav ja põnev. Ja annavad oma teadmisi ka tusengitele edasi.
Ma saan aru, aga minu kommentaar oli vastus asjalike noorte otsimise ja et noorte tulevik on enda kätes. Ongi enda kätes, aga paljud saavad sellest hiljem aru kahjuks. Mõnikord ongi targem õppida küünetehnikuks kui doktoriks saada.
areneks inimese aju, isiksus, analüüsi- ja seostamisoskus, silmaring.
See kõik võib tööd tehes palju paremini ja kiiremini areneda.
See kõik võib tööd tehes palju paremini ja kiiremini areneda.
Kui inimene ei saa aru, miks õppimine on kasulik, siis ma arvan, et tal polegi mõtet sellega aega raisata.
Need kes valivad kummalisi erialasid, nemad siis ei viitsi pingutada nende erialade omandamisega mis garanteeriks elukestva töökoha nagu jurist, arst, õpetaja, teadlane.
Eriala – teadlane? Meenub üks nõukaaegne tehase direktor, kelle käest küsiti ka eriala, mullele too uhkelt vastas: “Direktor”. Ei-ei, ininene, see on su ametiala, positsioon. Eriala on ikka see, kelleks sa kunagi õppinud oled. No näiteks oled kokk, aga said söökla juhatajaks või oled Läti fil, aga õppinud ennast akadeemikuks.
Kas sa ei oska lugeda? Sinu tsiteeritu ju kirjutaski teadlase näite juurde ‘töökoht’.
Ülikoolis töötamine eeldab ikkagi samas linnas või selle läheduses elamist.
Nagu ütlesin, eks oleneb erialast. Meil ei käi inimesed iga päev tööl. Katseid teevad periooditi, õpe on meil sessioonõpe, sellepärast käiakse ka harva kohal. Ei ela kõik töötajad lähedal ega käi igapäevaselt tööl. Ühte professorit ma pole praktiliselt kaks aastat näinud, kuigi eks ta muidugi millalgi ikka käib.
Need, kes igapäevaselt kohal ei käi, teevad muu põhitöö (nt oma firma) kõrvalt väikseid ülikooli otsi. Paar korda aastas ülikoolis virvendamisega peret ära ei toida. Tahta enam-vähem palka saada, siis peab ikka pidevalt koolis kohapeal käima, projektidega möllama jmt. Ülikool pole küll mingi imekoht, kus piisab nt korra kuus kohal käimisest ja siis saad 1500 eurot kuus kätte.
Äkki on asi selles, et tänapäeva noortel suht kehv ettevalmistus igapäevaseks eluks. Pole harjutud (töö mõttes) pingutama ja ei ole ka ettekujutust, mis tähendab täiskasvanu elus vastutus ning võitlus igapäevase hakkama saamise nimel. Ilmselt siis toimubki kukkumine kõrgelt? Kahjuks ilmselt peab elus veel nii mõndagi ebaõiglast olukorda nägema ja pettuma. Saad kuskile tööle, siis seal võib olla ees ootamas türannist boss või ussitavad töökaaslased. Tõused kõrgele kohale, siis üks hetk võidakse tahta sinust lahti saada/teha koht mõnele “meelepärasemale isikule” ja tõmmatakse sulle mingi jama kaela, kuna igaühel võib leida töö käigus tekkinud eksimusi. Ei hakka neid kõiki õudusi siin ette lugema, millega tuleb rinda pista. Kõik tuleb üle elada.
Ma ei saa enam aru mille alusel kohati töökohi jagatakse ja mul on tekkinud tunne, et erialase ettevalmistusega inimestelt mõni kord lihtsalt varastatakse selja tagant töökoht ära.
Mul tekkis seda teemat lugedes tunne, et põhjus, miks sa erialast tööd ei leia, on siiski sinus endas. Kui osaled konkurssidel ja alasti eelistatakse kedagi teist, siis võimalik, et jätad ebapädeva (või sry, lihtsalt ebameeldiva) inimese mulje.
Need, kes igapäevaselt kohal ei käi, teevad muu põhitöö (nt oma firma) kõrvalt väikseid ülikooli otsi. Paar korda aastas ülikoolis virvendamisega peret ära ei toida. Tahta enam-vähem palka saada, siis peab ikka pidevalt koolis kohapeal käima, projektidega möllama jmt. Ülikool pole küll mingi imekoht, kus piisab nt korra kuus kohal käimisest ja siis saad 1500 eurot kuus kätte.
Nagu ütlesin, siis on erialasid erinevaid. Meie instituudis ei käida iga päev kohal, tehakse distantsilt tööd. Ja palk on professoril alates 3000 eurot kuu. Lisaks on neid professoreid vähe, kellel poleks veel mingit ametit: direktor, õppekava juht, keskuse juht vms, kõik on lisaks tasustatud. Lisanduvad veel projektid.
See kõik võib tööd tehes palju paremini ja kiiremini areneda.
Kui inimene ei saa aru, miks õppimine on kasulik, siis ma arvan, et tal polegi mõtet sellega aega raisata.
Kui inimene arvab, et õppimine toimub ainult kooliseinte vahel, ei ole samuti mõtet sellele aega raisata.
Mul on üks sõbranna, rändab ülikoolist ülikooli, tal neid bakasid ja magistreid ikka juba omajagu. Ainus probleem, et ei oska midagi pihta hakata selle haridusega. Mingid töökohad on, mida vahetab tihti, kōik suht kehvapalgalised ja ütlebki, et temal vaja rikast meest, sest sellise palgaga pole võimalik normaalselt ära elada. Ei paista seal kuskilt seoste ja järelduste tegemise võimekust ????.
See kõik võib tööd tehes palju paremini ja kiiremini areneda.
Kui inimene ei saa aru, miks õppimine on kasulik, siis ma arvan, et tal polegi mõtet sellega aega raisata.
Oled enda arvates haritud inimene, aga ei saa isegi lihtsast tekstist aru. Kas ülatoodud väide tähendab sinu meelest, et õppimine pole kasulik?
Kui inimene arvab, et õppimine toimub ainult kooliseinte vahel, ei ole samuti mõtet sellele aega raisata.
Seda pole keegi arvanud, küll aga on haridus oluline ja ei asenda töökogemust täielikult. Kui sa sellest aru ei saa, pole muidugi mõtet õppida.
Mul on üks sõbranna, rändab ülikoolist ülikooli, tal neid bakasid ja magistreid ikka juba omajagu. Ainus probleem, et ei oska midagi pihta hakata selle haridusega. Mingid töökohad on, mida vahetab tihti, kōik suht kehvapalgalised ja ütlebki, et temal vaja rikast meest, sest sellise palgaga pole võimalik normaalselt ära elada. Ei paista seal kuskilt seoste ja järelduste tegemise võimekust ????.
Muidugi ei tähenda hea haridus tingimata edukust või head rahateenimisoskust. Need ei ole üksüheselt seotud. Kui mõni arvab, et elus on tähtis ainult raha, siis selle jaoks muidugi pole vaja tingimata õppida.
Kui inimene arvab, et õppimine toimub ainult kooliseinte vahel, ei ole samuti mõtet sellele aega raisata.
Seda pole keegi arvanud, küll aga on haridus oluline ja ei asenda töökogemust täielikult. Kui sa sellest aru ei saa, pole muidugi mõtet õppida.
Haridust on igasugust. Võib vabalt tekkida olukord, kus (üli)koolist saadav haridus on nii kehv, et selle asemel tasub muid õppimisvõimalusi vaadata.
Haridust on igasugust. Võib vabalt tekkida olukord, kus (üli)koolist saadav haridus on nii kehv, et selle asemel tasub muid õppimisvõimalusi vaadata.
Ja võib vabalt tekkida olukord, kus hariduse puudumine sinu edasiminekut väga palju kärbib. On siiski hulgaliselt töökohti, kus ilma formaalsete haridusnõuete täitmiseta töötada ei saa. Ei vaadata seda enam kuskil hästi, kui oled ainult keskharidusega, olgu sul enda arust oskusi ükskõik kui palju.
Mul on üks sõbranna, rändab ülikoolist ülikooli, tal neid bakasid ja magistreid ikka juba omajagu. Ainus probleem, et ei oska midagi pihta hakata selle haridusega. Mingid töökohad on, mida vahetab tihti, kōik suht kehvapalgalised ja ütlebki, et temal vaja rikast meest, sest sellise palgaga pole võimalik normaalselt ära elada. Ei paista seal kuskilt seoste ja järelduste tegemise võimekust ????.
Muidugi ei tähenda hea haridus tingimata edukust või head rahateenimisoskust. Need ei ole üksüheselt seotud. Kui mõni arvab, et elus on tähtis ainult raha, siis selle jaoks muidugi pole vaja tingimata õppida.
Üldjuhul arukas inimene oskab oma teadmised ka enda kasuks rakendada. Kui inimene õpib ja õpib, aga ei suuda sellega midagi pihta hakat, siis tekib küsimus, kas see õpitu ikka reaalselt kohale jõuab ja kas on üldse kohta, kuhu jõuda.
Lisan, et haritud õppejõududele makstakse vähe ja teadust pead tegema. Lisan, et küünetehnikud teenivad kordi rohkem. Mida nemad ka õppinud võrreldes doktoritega…
Nii võib olla küll, aga kui inimest tõesti väga huvitab nt geenitehnoloogia või foneetika süvitsi, siis vaevalt ta vaid raha pärast küüsi hakkab kaunistama. Õnneks ikka tegeleb väga palju eesti inimesi ka teadustööga igas valdkonnas, sest see on nende jaoks huvitav ja võimalus oma teadmisi täiendada ja realiseerida ja järjest midagi uut avastada. Mitte vaid selleks, et “teadust pead tegema”. Nad tahavadki seda, sest on huvitav ja põnev. Ja annavad oma teadmisi ka tusengitele edasi.
Endise doktorandina tean paljusid, kes raha pärast on midagi hoopis muud tegema hakanud, ise kaasa arvatud. Ma ei pane isegi cvsse oma doktorantuuri, Eesti tööturul on see miinuseks.
Foneetika-armastus ei maksa üüri ega anna kodulaenu ning geneetikahuvi ei pane su lastele hambaklambreid suhu.
Need kes valivad kummalisi erialasid, nemad siis ei viitsi pingutada nende erialade omandamisega mis garanteeriks elukestva töökoha nagu jurist, arst, õpetaja, teadlane.
Kui kõik õpiksid vaid juristiks, arstiks, õpetajaks või teadlaseks (ükskõik millist eriala õppinu võib saada teadlaseks, muide), siis kas on ikka kõigile elukestev töökoht garanteeritud? Kes muud vajalikud tööd peaks ära tegema? Igapäevane elu ei püsi ju ainult juristide, arstide, õpetajate või teadlaste õlul. Aga muidugi, koolitame nad kõik kalli raha eest ära ja siis vaatame edasi, kes mida tegema hakkab. Täpselt sama toimub ju ka praegu. Nii et selline lahendus midagi ei muudaks.
