Teema: Prantsuse Lütseumi eelkool vs. teised

Tavaliselt hakkab eelkoolidesse kirja panemine küllaltki hilja, viimasel minutil. St, augustis-septembris. Ja enamasti mingit konkurssi neisse pole, st vastu võetakse nii palju lapsi, kui tuleb. Vajadusel luuaksegi mitu rühma. Näiteks Reaalkoolis oli sel aastal vist isegi 16 (kui mu mälu mind ei peta) eelkoolirühma.

Süvaõppekoolide eelkoolid kestavad kuni veebruarikuuni, mil toimuvad katsed. Kodulähedaste koolide eelkoolid kestavad aga maikuuni välja.

Oma tüdruk käis Lütseumis eelkoolis, ja sai mitmesse kesklinna kooli (GAG, TIK, TPL) sisse. Kuna aga TPL oli juba meeldima hakanud, nii valis laps endale sama kooli.

Osa eelkoole sobiks oma suure mahu tõttu rohkem kodusele lapsele. Nt kui 6 aastane laps peab hommikul tõusma kl 6.00 ja minema lasteaeda, sealt võetakse ta ära siis, mil ta kaaslased magama lähevad, ehk kl 13.00 ja viiakse eelkooli, mis koos inglise keele õppega kestab õhtupimedani välja ja koduski antakse palju õppida, on see minu jaoks lapsepiinamine. Vähemalt 6 aastase jaoks kindlasti. 1 korra nädalas ehk veel, kuid 2 korda nädalas on liiast. Kusjuures selline tamp ei garanteeri kaugeltki süvaõppekooli sissesaamist.

Ausalt öelda mind üllatab kodulähedaste koolide eelkoolide suur õppemaht. Tütar kutsub rühmast sõpru endale külla mängima, nood aga ei saa tulla, sest pidevalt on \”eelkool, peab õppima!\” Niisugust mahvi ja tundidepikkust õppimist nagu kodulähedase eelkooli lapsed, pole minu süvaõppekoolidesse läinud piigal küll ette näidata, ausalt. Vabandust et teemast mööda, aga no lihtsalt imestan:) Eks septembris algab muidugi kõva õppetöö ja siis on puhkus läbi, aga vähemalt praegu naudime siin õnnist vaba aega;)

Päris nii, see ei ole, et alles september ja august saab registreerida. Osad kesklinna koolid alustavad registreerimisega eelkooli juba mai-juuni (Inglise kolledz näiteks). Reaalkoolil eelmine aasta, kui jäin lapse registreerimisega 10 minutit hiljaks registreerimise algusest, olid rühamd täis juba. Seal käis küll asi kähku. Sõbra laps käis sel aastal Inglise kolledzis(TIK) ja enda oma VHK-s. TIK-is oli selline klassikalisem kool. Iga kord töölehed- eesti keel, matemaatika, kunst ja rütmika tund. Kodus ei pidanud muud tegema, kui pooleli jäänud töölehed lõpetama. Eelkooli teises pooles oli laps juba nii kiire, et tegi töölehed tunnis lõpuni, seega kodutööd polnud. TIK- 1x nädalas. VHK-s käis minu laps 2 korda nädalas. Seal kestab eelkooli poole aprillini, katsed olid neil jaanuaris. Seega ei lõeta nad katsetega midagi ära. Seal on selline loovama suhtumisega kool. Alguses vaatasin, et täielik ninnu-nännu. Aga aegamisi läks hoopis huvitamaks. Inglise keele tunnid, lahendavad sudokusid, meisterdavad, laulavad. Ühesõnaga tundub, et TIK-st laiahaardelisem. Kodus aga ei pea kunagi midagi tegema. Kui tahad, võid pooleli jäänud ülesandeid teha, kuid eriti neil asju pooleli ei jää. Minu laps ei tenud ühtegi kodutööd VHK-s.
Sai ka sinna sisse, sesmõttes on sügisel tuttav koht kooli minna. Sõbranna laps sai TIK-i sisse. Ehk siis meie puhul kehtis, et sisse saadi kooli, kus käidi eelkoolis. Garantiid see loomulikult ei anna sest eelkooli rühmasid palju rohkem kui 1 klassis kohtasid.
Kuna meil on kodune laps, siis 2x nädalas eelkooli oli talle lapsemäng:) Ühesõnaga, kui on mingi eesmärk last saada konkreetsesse südalinna kooli, siis pigem pane ta sinna eelkooli, kui mitte, siis mina isiklikult tohutut kasutegurit ei näe ja ei tasu last ülekoormata. Kui on teada kindel piirkonnakool, siis tasuks pigem selles mõttes ta sinna panna eelkooli, et laps harjub kooliga ja järgmine aasta kodusem minna.

Laps käis GAG-i eelkoolis. Oleks sel ajal TPL-l eelkool olnud, oleks seal käinud. Laps sai sisse nii lütseumi kui ka kolled¸isse .GAG-i ei proovinud,sel ajal võeti sinna vaid piirkonnas elavaid lapsi.Valik oli lütseum.Eelkooli kasutegurist ei tea midagi. Mulle oli keegi nimetanud, et 1. klassi lapse jaoks on esialgu raske tahvlilt lugemine (ning sealt oma vihikusse/päevikusse kirja panemine) ja arusaamine, et kõik mis õpetaja sinna kirja paneb, on oluline. Selles osas sai ta eelkoolis kindlasti silma harjutada. Teine oluline teadmine, mis ta sealt sai, oli koolitunni pikkuse tajumine. Tunni algust -lõppu kuulutas KOOLIKELL. Kirjutamine-lugemine- arvutamine … see ka. Aga pigem sai eelkoolist teadmise, et kooliasjade korrashoid on tõepoolest oluline, kooliasjad peavad kaasas olema, jne.Eelkooli õpetaja on selles osas kindlasti leebem ja annab aega harjuda. Päris koolis peab asi selge olema. Kohe.

Kui Sind huvitab konkreetselt eelkoolide kasutegur lütseumisse astumisel, siis minu tuttavatest sel aastal lütseumisse sissesaanutest (kõik lõpuks ei läinud) käis kaks reaali eelkoolis, üks GAGis, kaks VHKs ja üks sai sisse lihtsalt puhtast andekusest (isegi kodus eriti ei tegeldud) 🙂 Kedagi, kes TPLi enda eelkoolis oleks käinud, ma ei tea, aga ilmselt ka seetõttu, et TPL teatas sel aastal eelkooli avamisest suhteliselt hilja ja enamus kindla sihiga kesklinnakooli katsetajaid olid juba selleks ajaks kusagile mujale läinud. TPLi eeliseks on kindlasti see, et eelkool on laupäeva hommikul – lapsed on virgemad ja jääb ära logistka korraldamine, et kes lapse lõuna ajal lasteaiast ära toob.

Üldiselt on mulle mulje jäänud, et ega eelkool imet ei tee. Kui laps on aeglasema arenguga või pole temaga eelnenud aastatel tegeldud, siis ei taga eelkool kuhugi sissesaamist. Eelkoolist on kasu enesekindluse ja suhtlemisoskuse mõttes (harjumus katsete-tüüpi ülesandeid lahendada ja igasugu võõraste õpetajatega läbi saada).

Oma lapsega kogemus VHKst – juurde õppinud on ta seal konkreetselt inglise keelt (jah, sellest oli TIKi sisseastumiskatsetel kasu) ja natuke keerulisemaid matemaatika-asju. Etteütlust harjutati ka, aga selles vanuses on nii, et kes kirjutab sulghäälikuid, see kirjutab, ja kes ei kirjuta, see ei kirjuta, viie-kuue harjutuskorraga seda ei muuda.

Lähemate sõprade lastega kogemus reaalist – keerukamad matemaatika-asjad kui VHKs, vaja kodutöid teha, eeldatakse suuremat keskendumisvõimet (mitmeosalised ülesanded), aga sisse keegi reaali eelkoolis käinud tuttavatest reaali ei saanud (mõned said muudesse koolidesse, seega kui lasteaias või kodus on etteütluse kirjutamist harjutatud, siis reaali eelkool iseenesest ei välista nt lütseumi kandideerimist). GAGi kohta oskan öelda ainult seda, et on teistest kallim 🙂

Lisan siia, et TIK’i eelkooli inglise keele tunde ei ole. Nagu ma kirjutasin. Eesti keel, matemaatika, käeline tegevus ja rütmika-laulutund. 1x nädalas iga kord 4 õppetundi, kokku 2,5 tundi ajaliselt koos vaheaegadega, kuu makse 45 euri. VHK kaks korda nädalas 4 õppetundi korraga, ka ajaliselt 2,5 tundi. Maksis sel aastal 80 euri kuu. Aga inglise keele õppest oli vist kasu, kuna laps sai lisaks VHK-le ka TIK-i sisse. Reaal, kus veel katsetel käisime, seal jäime VHK ettevalmistusega ikka kaugele teistest maha:)
Minu mäletamist mööda, kui neid hindasid ise vaatasin sügisel oli Reaali eelkool 1x nädalas 65 euri ja GAG oli sellest vist veel kallim.
Selles mõttes Kullo eelkool 2x nädalas iga kord 5 õppetundi maksis 36 euri kuu, tundub südalinna koolidega võrreldes ikka odav 🙂

Aga ei tea TIK katseid ja eelkoolis õpitut võrrelda, kuna ei ole pärast tulemusi lapse töid käinud vaatamas. VHK-s tehti lapsele katsed üldse eelkoolitundide ajal ja mitmel erineval korral. Millal etteütlus ja millal vestlus jne. Kuna laps sai soovitud kooli sisse ei olnud enam motivatsiooni täpselt uurida, mis tulemused olid ja mida täpselt küsiti. VHK-s näidati lapse tulemusi lapsevanemaga vestluse ajal.

Mina soovitaksin lapse panna sinna eelkooli, kuhu hiljem tahate lapse katsetele viia ja sisse saada. Lapsel siis tuttav keskkond ja rahulikum õhkkond. Julgust saavad ka. Mul on lapsed käinud Reaalkooli eelkoolis ja Lütseumi omas. Reaalkoolis oli rohkem mittemidagitegemist. Lütseumis harjutati etteütlust (seda nõutakse katsetel eelkõige). Samas olid katsetel teistsugused laused, üks aasta koguni väga raske lause, mille õigestikirjutamine oli tõesti raske. Aga eks nii peabki olema.

Huvitav, mina käisin TPLis kohal oma lapse tööd vaatamas, ja selliseid keerukaid ülesandeid nagu küll ei mäleta… Meie katsetasime käesoleval aastal, äkki teil oli mõni eelmine aasta?

Selle aasta matemaatika tundus hirmus lihtne, ka tekstülesandes ei olnud midagi konksulist.

Minu laps sai TPLi sisse, kuigi eelkoolis polnud käinud. Lihtsalt ostsin talle ise erinevaid \”Kooliks valmis\”-materjale ja töövihikuid, samuti paraja portsu Kumakese jt ristsõnu. Hankisin väga erinevaid ülesandeid ja erineva metoodika ning erinevate töökäskudega lehti just seepärast, et lapsel tekiks harjumus uut ja võõrast ülesannet nähes kohe nuputada, mismoodi seda lahendada tuleks. Ma ju ei teadnud, mis ülesanded katsetel on ja millist sõnastust töökäskude osas seal kasutatakse. Paljud vanemad ilmselt teevadki vea sellega, et vestlevad lapsega ainult mängides, süüa tehes küsivad, \”kui palju on 1200 ja 145?\” ja laps oskabki vastata. See laps on suuliselt õpetatud, ent minnes päris kooli, kus talle antakse ette ülesanded, võib see laps hätta jääda töökäsust arusaamise ning ülesande korrektse vormistamisega. Nt tean isiklikult koolieelikuid, kes oskavad küll arvutada 10 000 piires, aga ei tunne paberil ära + ega – märki ning nähes katsetel ülesannet \”1+2=…\” jäävad hätta.

Kõige tähtsam ongi lapsi õpetada töökäskudega tutvuma ja neis kasutatavad terminid selgeks teha. Ilma neid tundmata edasi liikuda ei saa. Olgu laps kuitahes geenius, aga kui talle keegi pole lihtsalt öelnud, mida tähendavad sõnad \”punktiir\” ja \”lünk\” jts, siis ta ülesannet lahendada ju ei saagi. Samuti õpetasin lapsele ülesannete korrektset vormistamist. Nt, et tähed-numbrid olgu selgesti kirjutatud ja viga parandades tuleb vale täht korrektselt maha kustutada, mitte kirjutada õige täht selle otsa. Samuti õpetasin ülesande korralikku vormistamist: üles tuleb kirjutada tehe ja vastus, ning eelnevalt peab otsima, kas nende jaoks ei ole kusagil mingit spetsiaalset kastikest-punktiiri vms. Et siis, laps ise on mul lahtise peaga ja õpib kiirelt, aga kõik sellised pisiasjad oli vaja enne katseid ikkagi üle rääkida. Selle poolest on eelkool ilmselt hea võimalus, et seal on õppinud pedagoogid, kes õpetavad lastele ülesande vormistamist ja kõike muud vajalikku. Ehkki õppekavas pole seda võib-olla eraldi mainitud.

Milliseid matemaatika ülesandeid TIK’is lahendama pidi?

TPL eelkool oli mu mäletamist mööda umbes 50-60 euro vahel kuus. Selline tavapärane keskmine hind. Reaalis oli vist 69 euri ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis koguni 109 euri kuus. Õppevahendite hind tuleb mõnel pool juurde. Hinna üle otsustades vaata ka õppemahtu ja tundide aegu. Kõige sõbralikumad tundide ajad olidki muideks just TPLis – seal oli laupäeva hommikuti. Samas kui teistes koolides algasid argipäeva lõunast ja vanemad pidid nuputama, kuidas keset tööpäeva töölt ära käia, et last eelkooli viia.

Audentes on ka laupäeviti.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Audentes on ka laupäeviti.[/tsitaat]Tänan ei :).

minu laps käis ka aastaid tagasi Audentese eelkoolis
laupäeviti

tol ajal tundus küll olevat väga asjalik eelkool – lapsele endale ka väga meeldis, siiamaani meenutab hea sõnaga, kuigi sellest juba kaua aega möödas
laps sai hiljem TPL-i sisse

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Huvitav, mina käisin TPLis kohal oma lapse tööd vaatamas, ja selliseid keerukaid ülesandeid nagu küll ei mäleta… Meie katsetasime käesoleval aastal, äkki teil oli mõni eelmine aasta?

Selle aasta matemaatika tundus hirmus lihtne, ka tekstülesandes ei olnud midagi konksulist.

Minu laps sai TPLi sisse, kuigi eelkoolis polnud käinud. Lihtsalt ostsin talle ise erinevaid \”Kooliks valmis\”-materjale ja töövihikuid, samuti paraja portsu Kumakese jt ristsõnu. Hankisin väga erinevaid ülesandeid ja erineva metoodika ning erinevate töökäskudega lehti just seepärast, et lapsel tekiks harjumus uut ja võõrast ülesannet nähes kohe nuputada, mismoodi seda lahendada tuleks. Ma ju ei teadnud, mis ülesanded katsetel on ja millist sõnastust töökäskude osas seal kasutatakse. Paljud vanemad ilmselt teevadki vea sellega, et vestlevad lapsega ainult mängides, süüa tehes küsivad, \”kui palju on 1200 ja 145?\” ja laps oskabki vastata. See laps on suuliselt õpetatud, ent minnes päris kooli, kus talle antakse ette ülesanded, võib see laps hätta jääda töökäsust arusaamise ning ülesande korrektse vormistamisega. Nt tean isiklikult koolieelikuid, kes oskavad küll arvutada 10 000 piires, aga ei tunne paberil ära + ega – märki ning nähes katsetel ülesannet \”1+2=…\” jäävad hätta.

Kõige tähtsam ongi lapsi õpetada töökäskudega tutvuma ja neis kasutatavad terminid selgeks teha. Ilma neid tundmata edasi liikuda ei saa. Olgu laps kuitahes geenius, aga kui talle keegi pole lihtsalt öelnud, mida tähendavad sõnad \”punktiir\” ja \”lünk\” jts, siis ta ülesannet lahendada ju ei saagi. Samuti õpetasin lapsele ülesannete korrektset vormistamist. Nt, et tähed-numbrid olgu selgesti kirjutatud ja viga parandades tuleb vale täht korrektselt maha kustutada, mitte kirjutada õige täht selle otsa. Samuti õpetasin ülesande korralikku vormistamist: üles tuleb kirjutada tehe ja vastus, ning eelnevalt peab otsima, kas nende jaoks ei ole kusagil mingit spetsiaalset kastikest-punktiiri vms. Et siis, laps ise on mul lahtise peaga ja õpib kiirelt, aga kõik sellised pisiasjad oli vaja enne katseid ikkagi üle rääkida. Selle poolest on eelkool ilmselt hea võimalus, et seal on õppinud pedagoogid, kes õpetavad lastele ülesande vormistamist ja kõike muud vajalikku. Ehkki õppekavas pole seda võib-olla eraldi mainitud.[/tsitaat]
Laps käiski just sel aastal ja ei olnudki tema jaoks midagi rasket, nagu kirjutasin- laps arvutas kohe peast ära. Lihtsalt ta ei saanud aru, mis selle punktiirreaga tegema pidi, sest ülesanne lõppes ära, tuli punktiirrida ja selle all eraldi rida: Vastus on:… palli. Tema kirjutaski vastuse. Aga punktiirrea jättis tühjaks. Ja kogu ülesande eest ühtki punkti ei saanud.

Sama oli selle x-iga. Kusjuures enne seda tehet oli sama tehe tühikutega ja ta tegi selle õigesti, aga x-ga ei saanud aru, et mis see x seal teeb, et kuhu ta selle 5 kirjutama peaks?

Ja ma tõin selle näite, kuna laps ka küsis õpetajalt, miks see punktiirrida siin on ja talle vastati, et TPLi eelkoolis käinud lapsed teavad. Õpetaja oleks võinud öelda, et kirjuta sinna tehe või arvutuskäik vms.

Ehk, et kui vaatasime eelkoolide õppekavasid, siis tundus, et meie laps on sellest üle ja pole mõtet teda sinna panna tähti õppima, aga näed.. alati õpib midagi, mille peale ise kodus ei olekski tulnud.

Meile läksid need punktid tõenäoliselt koolikoha maksma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks Audentesele ei? Ma just ise otsin ka oma lapsele sobivat eelkooli ja kaalusin ka Audentest ühe variandina. Miks ei soovita?

Aga ka Kullos ja RAMis on muidu laupäevased rühmad.
Ma ei oska üldse valida enam, kuhu eelkooli lapse panna võiks, mida rohkem uurin, seda vähem oskan valida. :S

Sügisel oleks laps 5a 8k vana, kooli läheb ülejärgmisel aastal, aga tahame proovida Reaali ja selleks oleks vaja tugevamat põhja alla.

Siis mõtlesin et võiks esimene aasta kuskil mugavamas kohas (kesklinna on ebamugav last viia, tasuline parkimine jne) eelkoolis käia ja siis viimasel aastal enne kooli siis läheks Reaali eelkooli.

Vaatan siin erinevate eelkoolide 5.a rühmade õppeprogramme ja tunduvad natuke liiga lihtsad, neid asju mu laps kõiki juba oskab juba praegu, sügiseks ilmselt veel rohkem. Muidugi kordamine ei teeks ka paha aga ikkagi… Kas oleks mõtekam ta panna 6. aastaste rühma?[/tsitaat]
Muidugi tasuks panna 6a rühma.

Kust sa võtad, et ma teda rumalaks või valetajaks pean? Aga oma lapse kogemustest tean, et näiteks eelkooli vihikus oli arvutuskäiku nimetatud \”võrduseks\”. Ka mul endal oleks tekkinud kõhklus, kui oleksin sama vana, et mida siis sinna punktiirile kirjutada, kui vihik käsib kirjutada \”võrdus\”. Kui laps seda sõna ei teadnud, siis ei saanud ta ka õpetajast aru, kui tema teada \”arvutuskäigu\” või \”tehte\” asemel kasutatakse hoopis teist sõna. Mina käisin koolis aastakümneid tagasi ja asjade nimetused on üsna palju muutunud sellest ajast, seepärast ma koolilastega ei vaidle, vaid loen nende raamatutest ja õpikutest, kuidas tänapäeval asju nimetatakse. Laps võib ju kõik vastused õigesti kätte saada, aga arvutuskäiku on alati nõutud, lihtsalt tänapäeval nimetatakse seda ja mõnd muudki asja teise nimega.