Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Preeklampsia

Postitas:
Kägu

Kellel on olnud preeklampsia? Kuna sünnitus esilekutsuti, kuidas pärast lapse tervis oli? Palju vererõhk oli ja kas uriinis oli valku? Teisipäeval ämmaka juures käies oli vererõhk 150/100 aga uriini proovid on alati korras olnud, enesetunne ka hea. Arst hakkas preeklampsiast rääkima et võb tekkida. Kuid kodus mõõtes on rõhk alati korras olnud aga arst ei usu seda. Eks arsti juures olles ikka väike ärevus sees. Lugesin netist preeklampsia kohta ja väike hirm hakkas 🙁

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina päris preeklampsia diagnoosi ei saanud, aga alates 36. nädalast käisin vähemalt 2-3x nädalas KTGs ja äe juures, iga nädal viisin uriiniproovid. 36. nädalal ja 37. nädalal käisin ka naistearstil, kus tehti UHd, sest laps oli natuke liiga väike. Uriinis oli korra 37+ nädalal valk ja siis olin haiglas jälgimisel ühe öö. Vererõhk oli kõik aeg 130-140/80 kandis. 40+ nädalal tekkis peavalu ja virvendus, vererõhk 140-170/70-80. Valku polnud. Pandi haiglasse ja järgmine päev kutsuti sünnitus esile, sündis igati terve ja normaalsete parameetritega laps. Minu vererõhk langes kohe pärast sünnitust.

Jälgi preeklampsia tunnuseid ja vajadusel kohe EMOsse, see pole naljaasi ja võib olla kurbade tagajärgedega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nagu ma aru olen saanud siis vererõhk ainuüksi ei ole näitaja, enamasti minnakse paiste ja kui valk uriini tekib siis on minek. Minul raseduse ajal ka vererõhk kõikus. Ütleme nii et kuna enda arst oli puhkusel pidin korra teise ämmaka juures käima ja tol korral oli vererõhk kõrge ja hakkas ka pihta see teema, et preeklampsiaks on sul suur tõenäosus jne… Peres ja suguvõsas pole meil preeklampsiat esinenud ja minul ka mitte. Sünnitasin 41+1 terve tüdruku. Aga kuna 37 näd loetakse juba ajaks kus reaalselt võib sünnitada, sest lapsel ju kõik välja arenenud, ei soovitaks väga paanikasse sattuda (Ma ei tea palju sul rasedust on). ämmaka juures käisin ma iga 2 näd tagant lõpuks ja seda ilmselt sinagi juba, seega kui peaks tekkima peavalu ja täpikesed silmade ette ja paistetused siis käi oma südamerahuks ikka EMOS 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja – Hetkel 33+3. pean nädal aega pidama vererõhu päevikut ja teisip tagasi minema. Peavalusi ei esine, jalad/käed paistes ka ei ole.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Preeklampsia tekkepõhjused pole senini selged, pärilikkus ega ka eelnevad rasedused ei mängi siin rolli. Minul diagnoositi kergekujuline preeklampsia 37. nädalal. Vererõhk oli raseduse algul pigem madal, siis normaliseerus ja tasapisi tõusis, aga püsis normi piires. Ämmaemand soovitas kodus vererõhku mõõta ja minna kontrolli, kui ületab normi piiri. Enesetunne oli igati ok, a ga läksin kontrolli, kui juhuslikult mõõtes oli kõrge rõhk (156 /midagi) ja alla ei läinud. Jäeti haiglasse jälgimisele, sain vererõhku alandavat rohtu, mis hoidis asja kontrolli all, aga oluliselt ei alandanud (ülemine oli ikka kuskilt 150-160 juures), seega kutsuti sünnitus esile. Sünnitus oli kiire ja laps igati ponks, seega läks kõik hästi 🙂 Nädalaid siis 37. Jälgiti ka valgu sisaldadust uriinis, mis oli minimaalne ja nende päevade jooksul ei suurenenud, aga kuna rõhk püsis ikkagi kõrge, otsustati rasedus lõpetada. Esimest last oodates ei olnud vererõhuga mingeid probleeme. Kui enesetunne halveneb ja kodune mõõtmine annab ka kõrge tulemuse, siis mine käi igaks juhuks kontrollis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul 35.nädalal erakorraline keiser preeklampsia pärast. Tursed oli sellele eelnvalt paar nädalat, samuti sädelus silme ees (räägitakse täpikestest aga minul olid sellised pikad jutid nagu jõuluehte kard virvendusena). Preeklampsiast ei teadnud ma midagi ning haiglasse pöördusin kõhugripi sümptomitega kartes lapse pärast. Valvetoas mõõdeti rõhuks alguses 200/170 ning 10min pärast juba 220/180 (pandi tilk), võeti uriinianalüüs, veri ning kui tulemused käes, siis kohe opile.

Rõhu kohta aga kommentaar, et mul on arstikabinetis alati kõrge rõhk olnud, kodus aga madal. Ka peale preeklampsiat järgmise rasedusga. Igapäevaselt mõõtsin, kirjutasin näidud üles, jagasin andmeid arstiga. Järgmine rasedus kulges ideaalset, ennetavat ravi ei olnud vajalik.

Minu juhtumil oli tagantjärgi pilti kokku pannes palju sümptomeid aga ämmakas ei teinud mu kaebustest eriti teemat, rahustas aina. Uskusin, sest tegu tunnustatud ja tiitlitega pärjatud ämmakaga. Tegelt aga pettunud, sest oleks oodanud oma räägitu põhjal temalt pigem selgitust ja märkusi, et ennast ajas oskaks jälgida. Isegi ei andnud soovitust kodus rõhku mõõta…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Unustasin selle lisada, et olin lõpuks kohutavalt turses, alates umbes 30. nädalast hakkasid turses tulema. Pärast sünnitust olin 10 kg kergem (laps 3,4kg) raseduse viimastel nädalatel kõikus kaal igapäevaselt 3-4kg ringis.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Jamaica

Minul tõusis vererõhk 30 nädala paiku, samal ajal tekkisid ka suured tursed ja sain vaid mehe tennistega käia. Valk tekkis uriini 36+1, siis mõõdeti ka EMOs vererõhk üle 150/100. Jäeti haiglasse, öösel oli vererõhk juba 200 kandis. Valgu kogus kahekordistus iga ööpäevaga, vererõhk püsis kõrge, diagnoositi raskekujuline preeklampsia ja 36+4 sündis laps esilekutsumise järel. Mina ise ennast kuidagi halvasti ei tundnud.

Kui last oleks kohe sünnist saati jälgitud kui enneaegset (kontrollitud toitmine algusest peale) poleks me pidanud tõenäoliselt nädalat haiglas veetma. Kahjuks taibati enneaegsusele tähelepanu pöörata alles kolmandal elupäeval ja selleks ajaks oli juba kahju tekkinud. Õnneks lahenes kõik ühe kuuga ära ja tänaseks supertragi kaheaastane meil askeldamas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen üks kägu, kes tegi siia paar kuud tagasi teema ülikõrge preeklampsia riski kohta. Mul oli mingi Papp-a vereproov nadi ja I trimestri skriiningus siis avastati. Ma ei ela Eestis ja just täna käisin II trimestri skriiningul, homme on arsti aeg. Vahepeal olin 2 päeva haiglas. Mul on arsti juures mõõtes alati vererõhk mingi kuradi 165 või kord oli vist isegi 183. Siin nad sindrid mõõdavad elektroonilise aparaadiga, need on teadupärast ebatäpsed. Viimane kord oli mansett katki läinud ja kästi ise näpuga kinni hoida! No anna kannatust, teada ju, et kui oled pingul asendis, tuleb tulemus kõrgem. Ühesõnaga, ma mõõdan ise kodus ka ja siis oli alati ikka sinna 120-30 kanti. Eelmisel nädalal hakkasin järsku saama tulemusi üle 140/90. Mul oli vaja arstilt üks saatekiri ära tuua, käisin ja rääkisin, mõõdeti, saadeti vuhhti haiglasse. Kui ükskord sinna osakonda jõudsin, mõõdeti esimese hooga 172. Siis vedelesin 10 min, järgmine mõõt oli 150. Mul oli hirmus peavalu ja käisin vist mingi 6 korda õhtu jooksul oksendamas. Kuna mul on preeklampsia risk 1:49, siis lahistasin nutta ja kiristasin hambaid, et kas tõesti peab beebiga hüvasti jätma, mul on 21. nädal, kui nii vara jamaks läheb, ei aita ükski vägi. Jäeti haiglasse sisse, aelesin seal kaks ja pool päeva. Teise päeva õhtuks oli vererõhk ilma igasuguse ravimiseta kolinal 130/80 peale tagasi läinud. Vereproov oli korras, tehti ka mingi 24 h uriinikogumisaktsioon, mille tulemus oli korras. Selle peale teatati mulle, et teil ikka preeklampsiat ei ole ja mine ära koju. Aga enne seda rääkisid arstid mulle veel huvitavaid asju. Nimelt selgus, et rasedal ei tohigi liiga agaralt vererõhku langetada, sest beebi ise tõstab seda, et endale vajalikku verevarustust ja toitaineid saada. Kui siis rohuga kohe maha võtta, on see beebile halb. Kui jälle rõhk liiga kõrge on, on see emale halb. Tuleb kuidagi timmida, et kõik terveks jääksid. Rasedatel pidi olema ka veidi parem kõrgvererõhutaluvus. Pea mul valutas, olen aegajalt ka mingeid musti täppe nägemisvälja külgedel näinud, kui liiga kiiresti püsti tõusen, aga need kaovad üsna kiiresti. Täna ütles arst, et teil on risk jah, aga nii vara ikka ei ole tüüpiline, rohkem võib tulla preeklampsia alates 28. nädalast. Täna mõõdeti arsti juures jälle rõhk 158/96, tulin ära koju, u 2 h hiljem, 133/83. Uuringul sain teada, et ega minu titt end ilmselt ise ümber ei keera, sest mul on kahesarveline emakas ja pildilt oli jumala selgelt näha – pea ja kere on ühel pool vaheseina, jalad teisel pool. Arst arvas, et nii ta nüüd jääb, kukerpalli tegema pärast ei mahu ja ilmselt tuleb keisrilõige. Pärast seda saadeti kobinal vererõhku mõõtma ja siis vaadati silmad punnis, et miks nii kõrge!!! Ega tea jah, miks.
Enne kui ma kodus neid kõrgeid näitusid saama hakkasin, olin ma juba mitu päeva tige nagu herilane ja tundsin end täiesti lõksus olevat. Kraaklesin oma rasedahormoonide tõttu mehega tühja asja pärast ja pärast olin endast väljas, et miks me ometi tülitseme, mina ja minu mees. Mul on nimelt väga toetav ja abivalmis mees ja me oleme ka iseloomudelt nii sarnased, et ma poleks ilmaski osanud ette kujutada meid kraaklemas. Haiglas oli mul aga väga tšill ja rahulik olemine, ma kohe teadsin, et ega siin arstide valve all midagi hirmsat muga juhtuda ei lasta. Jõin aga lurinal vett ja vererõhk kobiski alla. Naabervoodis oli üks plika, kes rääkis, et tema tuttaval oli preeklampsia ja rasedusdiabeet korraga, sai täiesti terve tite.
Nüüd olen kodus tagasi, töö juurest tuli paar meili, mul näidud juba jälle kõrgemad kui meeldiks. Eile tulin haiglast ja lihtsalt magasin, pärast mõõtsin üle pika aja numbreid 120 ja 70-ga.
Ühesõnaga, jutu mõte on selles, et on täiesti võimalik ka lihtsalt kõrge vererõhk raseduse ajal ilma preeklampsiata. Vererõhku tõstab stress ja ärevus isegi siis kui sa ise ei saa aru, et ärev oled. Ma olen ka nüüd muidugi pidevalt pabinas, sest mulle ju püha meditsiin ennustas ja olen tänulik iga preeklampsia-vaba nädala eest. Päris tõsiselt mõtlen, et kas peaks mingi hetk töö kukele saatma ja lihtsalt kodus lebotama.
Huvitav, miks sinu arst ei usu, et sul kodus vererõhk korras on. Minu oma küll usub. Ütleski, et mul on valge kitli sündroom. Ma ka kirjutasin tabeli üles koduste mõõtmistega. Kui tihti kontrollis käid, siis on hästi. Haigla arst ütles mulle, et kui ma mõõdan ikka mitu korda järjest üle 150/100, siis tuleks jälle uurima hakata. Aga iga kõrge vererõhk ei tähenda veel preeklampsiat. Sul on veel nii vähe jäänud vastu pidada. Ma alles poole peal ja loodan ka hakkama saada. Vaikselt vesten oma titega, et võta nii palju, kui sul vaja, aga jäta mulle ka nii palju, et saaksime koos 40 nädalat vastu pidada. Hoiame pöialt, et me kehad hakkama saaks!

0
0
Please wait...

Postitas:
Panter

Mina sain raseduse lõpu poole diagnoosiks raske preeklampsia. 34. nädalal avastas ämmakas valku uriinist ühe plussiga ja esialgu ütles, et kõrvalekaldeid võib esineda, aga kuna raseduse hakkas lõpu poole lähenema, siis sain 36. nädalaks arsti ajal niikuinii. Tolles kontrollis selgus, et valku oli uriinis juba 3 plussi. Lisaks mõõdeti esimest korda vererõhuks 166/103, kuigi eelnevalt polnud vererõhuga mingeid probleeme. Mind kirjutati kohe haiglasse sisse ja pandi 24-ks tunniks uurimisel alla. Ise kurtsin viimane kord ämmakale, et paremal küljel ribide alla lööb öösiti valu ning kohati hakkas esinema ka turseid kätel. Täppe silmade ees ei esinenud kordagi ja enesetunne oli lõpuni väga hea. Ise ma ei saanud kuidagi aru, et midagi viga oleks. Haiglas olles selgus järgmisel päeval, et valku juba 5 plussiga ning arst ütles, et kiiremas korras läheb esilekutsumiseks. Algselt öeldi, et tuleb keiser, aga viimaks otsustati pärast läbivaatust ümber, et võin ise proovida sünnitada. Laps sündis siis 36+6 ennetähtaegsena esilekutsumisega ning sünnitasin ise. Algselt oli lapsel veresuhkur madalavõitu, aga selle saime juba haiglas olles korda ning seejärel maadlesime kollasusega (laps sai fototeraapiat ehk käis päevitamas). Hetkel maadleme veel veidi selle kollasusega ja käime kontrollis, aga õnneks on kõik analüüsid korras ja ka bilirubiin (aine, mis tekitab kollasust) on kenasti langemas. Ise olen väga õnnelik ja tänulik, et arst kiiresti reageeris õigel hetkel (missest, et ma ise ennast halvasti kuidagi ei tundnud). 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2009 aastal kutsuti sünnitus esile (esimene laps), õnneks tähtaegselt. Vererõhk oli kõrgem raseduse teisest poolest, valk tekkis uriini lõpus. Enesetunne oli mul super. Paar päeva olin sünnieelses, kogusin uriini, aga kuna tähtaeg oli, siis kutsuti tablettidega esile (paar päeva võtsin). Sünnitus oli pikk, aga kõik lõppes kenasti. Beebil oli kõik hästi, minul ka. Laps läheb nüüd kooli 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samuti olnud. Tähtajal tavaline kontroll, kus oli vererõhk 170… Lisaks tursed(suvi oli), lootevett liiga vähe. Kutsuti tabletiga esile.7h sünnitus, loomulik, terve tütar. Nûûd läheb kooli. Kõik on hästi olnud.

0
0
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.