Mina olen üks kägu, kes tegi siia paar kuud tagasi teema ülikõrge preeklampsia riski kohta. Mul oli mingi Papp-a vereproov nadi ja I trimestri skriiningus siis avastati. Ma ei ela Eestis ja just täna käisin II trimestri skriiningul, homme on arsti aeg. Vahepeal olin 2 päeva haiglas. Mul on arsti juures mõõtes alati vererõhk mingi kuradi 165 või kord oli vist isegi 183. Siin nad sindrid mõõdavad elektroonilise aparaadiga, need on teadupärast ebatäpsed. Viimane kord oli mansett katki läinud ja kästi ise näpuga kinni hoida! No anna kannatust, teada ju, et kui oled pingul asendis, tuleb tulemus kõrgem. Ühesõnaga, ma mõõdan ise kodus ka ja siis oli alati ikka sinna 120-30 kanti. Eelmisel nädalal hakkasin järsku saama tulemusi üle 140/90. Mul oli vaja arstilt üks saatekiri ära tuua, käisin ja rääkisin, mõõdeti, saadeti vuhhti haiglasse. Kui ükskord sinna osakonda jõudsin, mõõdeti esimese hooga 172. Siis vedelesin 10 min, järgmine mõõt oli 150. Mul oli hirmus peavalu ja käisin vist mingi 6 korda õhtu jooksul oksendamas. Kuna mul on preeklampsia risk 1:49, siis lahistasin nutta ja kiristasin hambaid, et kas tõesti peab beebiga hüvasti jätma, mul on 21. nädal, kui nii vara jamaks läheb, ei aita ükski vägi. Jäeti haiglasse sisse, aelesin seal kaks ja pool päeva. Teise päeva õhtuks oli vererõhk ilma igasuguse ravimiseta kolinal 130/80 peale tagasi läinud. Vereproov oli korras, tehti ka mingi 24 h uriinikogumisaktsioon, mille tulemus oli korras. Selle peale teatati mulle, et teil ikka preeklampsiat ei ole ja mine ära koju. Aga enne seda rääkisid arstid mulle veel huvitavaid asju. Nimelt selgus, et rasedal ei tohigi liiga agaralt vererõhku langetada, sest beebi ise tõstab seda, et endale vajalikku verevarustust ja toitaineid saada. Kui siis rohuga kohe maha võtta, on see beebile halb. Kui jälle rõhk liiga kõrge on, on see emale halb. Tuleb kuidagi timmida, et kõik terveks jääksid. Rasedatel pidi olema ka veidi parem kõrgvererõhutaluvus. Pea mul valutas, olen aegajalt ka mingeid musti täppe nägemisvälja külgedel näinud, kui liiga kiiresti püsti tõusen, aga need kaovad üsna kiiresti. Täna ütles arst, et teil on risk jah, aga nii vara ikka ei ole tüüpiline, rohkem võib tulla preeklampsia alates 28. nädalast. Täna mõõdeti arsti juures jälle rõhk 158/96, tulin ära koju, u 2 h hiljem, 133/83. Uuringul sain teada, et ega minu titt end ilmselt ise ümber ei keera, sest mul on kahesarveline emakas ja pildilt oli jumala selgelt näha – pea ja kere on ühel pool vaheseina, jalad teisel pool. Arst arvas, et nii ta nüüd jääb, kukerpalli tegema pärast ei mahu ja ilmselt tuleb keisrilõige. Pärast seda saadeti kobinal vererõhku mõõtma ja siis vaadati silmad punnis, et miks nii kõrge!!! Ega tea jah, miks.
Enne kui ma kodus neid kõrgeid näitusid saama hakkasin, olin ma juba mitu päeva tige nagu herilane ja tundsin end täiesti lõksus olevat. Kraaklesin oma rasedahormoonide tõttu mehega tühja asja pärast ja pärast olin endast väljas, et miks me ometi tülitseme, mina ja minu mees. Mul on nimelt väga toetav ja abivalmis mees ja me oleme ka iseloomudelt nii sarnased, et ma poleks ilmaski osanud ette kujutada meid kraaklemas. Haiglas oli mul aga väga tšill ja rahulik olemine, ma kohe teadsin, et ega siin arstide valve all midagi hirmsat muga juhtuda ei lasta. Jõin aga lurinal vett ja vererõhk kobiski alla. Naabervoodis oli üks plika, kes rääkis, et tema tuttaval oli preeklampsia ja rasedusdiabeet korraga, sai täiesti terve tite.
Nüüd olen kodus tagasi, töö juurest tuli paar meili, mul näidud juba jälle kõrgemad kui meeldiks. Eile tulin haiglast ja lihtsalt magasin, pärast mõõtsin üle pika aja numbreid 120 ja 70-ga.
Ühesõnaga, jutu mõte on selles, et on täiesti võimalik ka lihtsalt kõrge vererõhk raseduse ajal ilma preeklampsiata. Vererõhku tõstab stress ja ärevus isegi siis kui sa ise ei saa aru, et ärev oled. Ma olen ka nüüd muidugi pidevalt pabinas, sest mulle ju püha meditsiin ennustas ja olen tänulik iga preeklampsia-vaba nädala eest. Päris tõsiselt mõtlen, et kas peaks mingi hetk töö kukele saatma ja lihtsalt kodus lebotama.
Huvitav, miks sinu arst ei usu, et sul kodus vererõhk korras on. Minu oma küll usub. Ütleski, et mul on valge kitli sündroom. Ma ka kirjutasin tabeli üles koduste mõõtmistega. Kui tihti kontrollis käid, siis on hästi. Haigla arst ütles mulle, et kui ma mõõdan ikka mitu korda järjest üle 150/100, siis tuleks jälle uurima hakata. Aga iga kõrge vererõhk ei tähenda veel preeklampsiat. Sul on veel nii vähe jäänud vastu pidada. Ma alles poole peal ja loodan ka hakkama saada. Vaikselt vesten oma titega, et võta nii palju, kui sul vaja, aga jäta mulle ka nii palju, et saaksime koos 40 nädalat vastu pidada. Hoiame pöialt, et me kehad hakkama saaks!
