Mul oli ka risk 1:11 ehk siis suht kõrge, päris palju muretsesin raseduse ajal. Eriti alguses, sest siis ei anna loodet ka päästa, kui peaks tulema. Varem sünnitamise risk on selles mõttes jah olemas, et kui preeklampsia peale tuleb, siis ainus “ravi” on raseduse lõpetamine ehk sünnituse esilekutsumine.
Ise võtsin aspiriini väga kohusetundlikult ja mingeid kõrvaltoimeid sellel polnud. Muus osas polnud midagi peale oma tervise jälgimise tehagi.
Raseduse alguses tegin korralikult trenni (sest tegin seda juba ennegi, polnud põhjust loobuda), väidetavalt on ka sportlikud eluviisid, mis seda riski vähendavad. Selle kohta lugesin teadustööd.
Igatahes jah, arvestasin nii kõrge riski korral pigem sellega, et millalgi see kindlasti tuleb, aga mul ei tulnudki, vererõhk oli igal kontrollimisel normaalsuse piires ja sünnitasin hoopis 40+5.
Minu soovitus on lihtsalt tervist hoida ja seda jälgida, st teha endale preeklampsia tunnused selgeks. Võimalusel osta ka vererõhuaparaat – mina ostsin alles üsna lõpus, aga südamerahuks oleks võinud juba palju varem seda teha. Sest kui risk nii kõrge, siis vahepeal võib ikka tunduda, et oi, nüüd ongi paha olla, kindlasti on kõrge vererõhk ka, preeklampsia!!! Kui aga kohe selgeks saab, et vererõhk korras on, siis ega ikka ei saa küll preeklampsia olla. Samuti need virvendused silmade ees, tursed jm tunnused – minu ämmaemand ei rääkinud mulle selle riski kohta midagi täpsustavat, googeldasin ise kõik välja. Ja hea oligi, oskasin jälgida.