Oleme mõelnud alustada preemiasüsteemiga, et motiveerida 6-aastast last postiviiselt käituma. Tunnustus on meil igapäevane aga tundub, et tunnustusest üksi on vähe.
Kas keegi teab soovitada head preemiasüsteemi? Lapsele meeldib väga koguda ja mõtlesime, et kui premeerida hea käitumise eest väikeste preemiatega, mida ta võiks koguda, siis teatud arvu preemiaid võiks ta vahetada mõne suurema preemia vastu, mille ta on ise valinud.
Kas selline süsteem töötaks ja mis võiks olla need väikesed preemiad, mida koguda, kas kellelgi on kogemusi?
Meil oli tabel ja kleepsud kasutusel kolmesena, mõjus küll, ei tea, kas kuuesele ka mõjuks. Koolis meil anti ka mingeid tähekesi tubli töö eest, aga need huvitasid ainult tüdrukuid, poisse mitte üks raas.
Kui tegevus õnnestub, panete kalendrisse kleepsu ( nt iseseisva magamajäämine). Ja kui teatud arv kleepse koos on (nt 5 v 10, sõltub harjutatava tegevuse raskusest lapse jaoks), siis tuleb preemia. Preemia peaks olema, mitte ASI, vaid tegevus koos vanemaga – kohvikuskäik, kinoskäik, veepargi kylastus vms
Kokkulepe kleepsude arvu ja preemia osas peab olema enne selgelt kokku lepitud ja seda muuta ei tohi. Preemiasysteemiga saab korraga harjutada 1 väga konkreetset asja (nt hambapesu, nutmata lasteaeda jäämine vms). Abstraktne “ole hea laps” ei toimi.
kui on hästi ebameeldiv tegevus – nt hambaarstil käik, siis võib kohe ka suurem preemia tulla.
Mul oli hiljuti juttu just ühe sõbrannaga preemiasüsteemist. Teemaks oli küll koolilaps juba, esimene klass algselt – no et asjad saaksid tehtud, riided vahetatud, koolikott pakitud jne. Ja rääkis, et täpselt nii kaua toimiski, kuni süsteem oli kasutusel – nüüd kui lapsed teismelised, on ikka nii, et vanemate koju jõudes on esikus takistusrada riietest-jalanõudest-koolikottidest jne … ei ole väga motiveeriv teadmine 😀
Mu meelest preemiasüsteemid toimivadki umbes kolmestel, kui on vaja harjutada mingid rutiinid sisse (a la hambapesu, venitamata riietumine, enda tagant koristamine jms). Mul oli nii julm süsteem, et preemia tuli pärast X kleepsu järjest, aga reaalselt tekkis just hasart, et ei tahtnud ära rikkuda, kui tasu juba paistis. Ja saidki kenasti rutiinid paika harjutatud.
Välise motivatsiooniga on see jama, et kui mingil põhjusel ei küüni nõudmisteni, tekib trots. Ja kui väline motivaator ära kaob või devalveerub, siis see ka enam ei tööta, nii et lõpuks premeeridki halba käitumist.
Ma ostsin 7-aastasele kleepsualbumi – selle, kuhu saab nummerdatud kleepse koguda (oli vist Minecrafti oma, hästi ei mäleta enam). Ja ostsin ka mitu karpi kleepsupakke (igas pakis oli 5 kleepsu) – kui poiss tegi tegevusi, mida ma soovisin, et ta teeks (nt tegi kirjatehnika harjutuse ära), siis premeerisin teda kleepsupakiga.
See süsteem toimib hästi just eelkooliealistel (minul õnnestus ka 1.klassi lapsega), aga suurematega enam ei taha hästi õnnestuda.
Meil oli ka kleepsusüsteem. Arutasime lapsega koos läbi ja panime 3-4 kõige põletavamat probleemi (nt teleka vaatamine liiga lähedalt vms). Kui ta nädala jooksul neid tegi, sai tabelisse punase kleepsu. Samal arutelul panime ka kirja sama palju positiivseid tegusid (nt nõudeka tühjaks ladumine). Kui neid tegi, sai rohelise kleepsu. Nädala lõpus vaatasime tabelile otsa, kui rohelisi oli rohkem, sai eelnevalt kokkulepitud preemia kui punaseid rohkem, siis karistust ei saanud, aga preemia jäi ära.
Positiivseid asju külge harjutatud ei saanud, aga negatiivsed asjad said välja harjutatud, seega mina loen meetodi õnnestunuks.
Oluline, et reegleid ei oleks korraga liiga palju. Arvan, et 3-4 ongi maksimum, mitte laduda neid 10-12 tk kirja. Mõne aja jooksul saab neid vahetada (kui eelmised on selged 🙂 )
